Sirvi Autor "Sudakova, Lea (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 67
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Autismispektri häirest tulenevad takistused turismitoodete ja -teenuste tarbimisel(Eesti Maaülikool, 2020) Vutt, Lea; Sudakova, Lea (juhendaja)Autismi kui erivajaduse suhe turismi on erinev kõigist teistest erivajadustest, kuna mõjutab nii autistliku inimese suhteid teiste inimeste ja ümbritsevaga kui seda, kuidas autistlik inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Autismi esinemissagedus on tõusnud kordades alates selle esmakirjeldamisest 1943. aastal, kuid teadlikkus autismispektri häire kui erivajaduse kohta on endiselt vähene. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ja kategoriseerida peamised autismispektri häirest tulenevad takistused, mille tõttu autistlike laste ja nende pereliikmete reisimine ning turismiteenuste ja -toodete tarbimine on raskendatud või takistatud ning saadud tulemuste põhjal tuua välja võimalikud lahendused, mis muudaksid reisimise autistlikule lapsele ja tema pereliikmetele lihtsamaks. Magistritöö põhineb fenomenoloogilisel uuringul, milles osales 14 autistlikku last kasvatavat lapsevanemat. Andmete kogumiseks kasutati avatud küsimustega veebipõhist küsimustikku, mida jagati autismispektri häirega tegelevate ühingute katusorganisatsiooni MTÜ Eesti Autismiliit kaudu. Uuringusse kaasati autismiekspert ja -koolitaja Ivica Mägi. Reisimine väljapoole tuttavat ja harjunud keskkonda tähendab autistliku inimese jaoks märkimisväärset muutust igapäevarutiinis, toob kaasa sensoorseid probleeme ning tekitab kõrgenenud ärevust ja stressi. Autistlike lastega perede jaoks mõjutab lapse erivajadus reisiotsuseid nagu sihtkoha, transpordi ja teenuste valik, mõjutab nii lapse kui vanemate reisil saadavaid emotsioone ning esitab mitmeid väljakutseid turismitoodete ja – teenuste tarbimisel. Uuringu tulemusel leiti kaheksa erinevat autismispektrile omast tunnuste kategooriat, mis mõjutavad nii vaba aja veetmise kui reisimisega seotud tegevusi. Töö rõhutab turismi ja autismi omavahelise suhte unikaalsust ja aitab mõista autismiga seotud erivajaduste komplekssust ja keerukust.Kirje Covid-19 mõju ja tagajärjed turismiga seotud ettevõtetele Võrumaal(Eesti Maaülikool, 2021) Laul, Merili; Sudakova, Lea (juhendaja)Magistritöö eesmärk on hinnata, millised takistused ja väljakutsed on tekkinud seoses Covid-19 levikuga ja milliseid muutusi ettevõtjad on pidanud tegema. Intervjuudes käsitletavateks teemadeks olid tagasivaade 2019/2020.a külastatavuse numbritesse ja majandustulemustesse, tööhõive ja riiklike toetuste ning projektide ülevaade ja ettevõtetes läbi viidud uuendused/muudatused, edasised plaanid ja milliseid tagasilööke on esinenud pandeemia tingimustes. Andmete analüüsi tulemusena võin järeldada, et Võrumaa turismiga seotud ettevõtjad kogesid peamisi tagasilööke oma tegevustes 2020. aasta teise kvartali alguses kui kehtestati riiklikul tasandil eriolukord. Suveperiood oli uuringus osalenud ettevõtjatele külastatavuse mõttes oodatust parem. Võrumaa, eriti Setomaa oli siseturistide rohkusest üle koormatud. Lisaks toitlustuse ümberkujundamisele tekkis vajadus lisada juurde majutuskohti ning hakata rohkem keskenduma individuaalsemale lähenemisele. Uuringus osalenud Võrumaa ettevõtjad on võrdlemisi paindlikud ja uuendusmeelsed. Peamised muudatused, mis kriisi ajal tehti olid tehtud suurenenud külastatavuse voost tingituna, vajaduspõhiselt ja hõlmasid teenuste mahu suurendamist ning kättesaadavust. Ettevõtjate tegutsemine on olnud kiire, kuid ka vastavuses ettevõtete varasemate plaanidega. Kriisi tingimustes leiti aega uuendusteks mida varasemalt ei jõutud teha või külastusmahtude järsu suurenemise tõttu oldi sunnitud muudatused sisse viima planeeritust kiiremini.Kirje Eesti hobuturismi mitmekesisus ja probleemid ettevõtjatega tehtud intervjuude põhjal(Eesti Maaülikool, 2018) Sults, Gertrud; Sudakova, Lea (juhendaja)Hobuturismi, sh ratsmatkade kohta on seni Eestis vähe uuritud. Töö eesmärgiks oli anda ülevaade maailma ja Eesti ratsamatkade mitmekesisusest ning probleemidest, mis Eesti ettevõtjatel esinevad. Uurimisküsimuste väljaselgitamiseks tegi autor poolstruktureeritud intervjuud anonüümselt 6 Eesti ettevõtjaga. Töö tulemustele vastavalt selgus, et Eesti hobuturism on üsna mitmekesine, ent selle kogu potentsiaal ei ole ära kasutatud. Leidub palju valdkondi, mida saaks edasi arendada ning turismitooteks muuta. Üha rohkem inimesi huvitub hobustega nn maatööde tegemisest, mida saaks väga hästi eluolulaadseks turismitooteks muuta. Intervjuude põhjal saab öelda, et ilma lisasissetulekuteta majanduslikult toime ei tulda ning ettevõtjad teevad head eeltööd riskide maandamiseks ja ratsamatka jooksul võimalike õnnetuste vältimiseks. Paljud ettevõtjad on oma turismitooteid arendanud, et aastaringselt teenuseid pakkuda. Ettevõtjad peaksid rohkem omavahel koostööd tegema või neid võiks ühendada sellekohane organisatsioon. Samuti võiksid autokoolid pöörata tulevaste juhtide koolitamise juures tähelepanu ka hobustega liiklejatele, et potentsiaalseid õnnetusi ära hoida. Küll aga peaks tegema edasisi uuringuid kõikide ettevõtjate, hobuste arvu kohta, keda turismis kasutatakse ning ka külastajate rahulolu kohta.Kirje Eesti ja Läti turismiettevõtjate koolitusvajaduste analüüs teenuste pakkumisel Jaapani turismiturule(Eesti Maaülikool, 2018) Juusu, Tatjana; Sudakova, Lea (juhendaja)Jaapani turistide huvi Eesti ja Läti vastu on suur ja nad külastavad neid ühise Euroopa reisi raames. Varem on tehtud uuringuid Eesti turustamisest Jaapani turismiturule, klientide profiilist ja turupotentsiaalist. Antud töö aktuaalsus, seisneb selles, et varem ei ole uuritud Eesti ja Läti turismiettevõtjate koolitusvajadust seonduvalt orienteerumisega Jaapani turule. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on selgitada välja ja analüüsida Eesti ja Läti turismiettevõtjate teadmiste taset ning koolitusvajadust Jaapani turismituruga seoses. Uurimismeetodina on autor kasutanud kvantitatiivset uurimismeetodid ning magistritöö raames viidi Eesti ja Läti turismiettevõtjate seas läbi ankeetküsitlus. Andmete analüüsimisel kasutati statistilist andmeanalüüsi. Magistritöö tulemusena valmib Eesti ja Läti turismiettevõtjate koolitusvajaduste analüüs, ülevaade soovituslikust edasisest koolitustegevusest ning ettepanekud, kuidas tõsta turismiettevõtjate teadmisi ja parandada oskusi teenuste pakkumisel Jaapani turismiturule.Kirje Eesti ja Soome potentsiaal Läti turistide reisisihtkohana(2013) Tukk, Maarika; Sudakova, Lea (juhendaja)Käesoleva magistritöö teemaks on „Eesti ja Soome potentsiaal Läti turistide reisisihtkohana”. Töö peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada Läti elanike reisisihtkoha valiku eelistused, valmisolekut reisida Eestisse ja Soome, nende motivatsiooni ja ootusi. Töö sisaldab Eesti ja Euroopa majutusstatistika ülevaadet, Läti turistide arvu dünaamikat Eestis ja Soomes. Töö teostati INTERREG IV A Kesk-Läänemere programmi projekti „Innovatiivne vahend kogukonnapõhise turismi konkurentsivõime suurendamiseks“ (Comcot) raames. Uurimustöös kasutatud küsimustik on välja töötatud Edinburgh Napier Ülikooli poolt. Käesolev uurimus on vajalik fikseerimaks Läti turistide rahulolu sihtkohariikide Eesti ja Soome suhtes. Küsitluse tulemustest sai välja tuua nii sarnasusi kui erinevusi võrreldes varasemate samalaadsete uuringutega. Uuringus osalejate seas osutus kõige aktiivsemateks vastajateks vanusegrupp 18-25. Peamised põhjused miks Läti turistid valiksid puhkusesihtkohaks Eesti ja Soome olid sarnased. Turiste toob sihtkohta eelkõige huvi looduse, kohaliku kultuuri ja vaatamisväärsuste vastu. Vastustest selgus, et enam valitakse puhkuse kohaks Eesti kui Soome, seejuures ei olnud 67 vastanut külastanud Soomet ja 13 Eestit, nendest 8 ei soovinud Soomet külastada, 10 vastanut ei teadnud kas soovivad Eestit külastada. Peamiseks mitte külastamise põhjuseks toodi ajapuudus, majanduslik olukord ning riikide sarnasus. Eesmärgid miks soovitakse Eestisse ja Soome minna olid enamasti sarnased, kõige rohkem sooviti tegeleda aktiivsete tegevustega, Soomet sooviti külastada eelkõige maastike ja mägede pärast, olulisel kohal oli sealhulgas lumelauaga sõitmine ja mäesuusatamine. Viimased kolme aasta jooksul veedetud puhkusereisid tehti enamjaolt suvel (33%), reisiti koos perega (51 vastust) ja puhati enamasti iseseisvalt ilma reisiagentuuride vahenduseta (66 vastust). Peamised transpordivalikud Läti respondentide seas olid auto ja lennuk. Uuringu tulemused võimaldavad Eesti ja Soome turismiettevõtjatel teha järeldusi, kuidas kasvatada oma turismitoote atraktiivsust Lätist tulejate jaoks. Uuring annab ülevaate, millised on Läti turistide reisimotiivid ja eelistused reisides Soome ja/või Eestisse ning nende järelduste abil saab teha vastavaid muudatusi käsitletud sihtgrupile pakutavates turismiteenustes.Kirje Eesti kui turismisihtkoha turundamine Jaapani sihtturule(Eesti Maaülikool, 2020) Kuus, Marianne; Sudakova, Lea (juhendaja)Antud töös uuriti erinevate Eesti organisatsioonide ja ühe projekti turundustegevusi Jaapani sihtturule. Turismiturunduse meetmete efektiivsuse hindamise uuringuid Jaapani turule pole laialdaselt teostatud ning selle kohta leidub vähe informatsiooni. Antud uuring annab ülevaate Eesti turismisihtkoha tuntuse kohta Jaapani turistide seas ning Eesti ettevõtjate poolt sealsele turule suunatud turundusmeetmetest. Eesmärk oli teada saada, kas ja kuidas on turundustegevus Jaapani suunal korraldatud, milline on hinnang kasutatavate meetmete efektiivsusele ning kas ja mil määral on ettevõtete tegevuse läbi Jaapani turistide arv Eestis kasvanud. Uuringu läbiviimiseks teostati 9 poolstruktureeritud telefoniintervjuud erinevate Jaapani turismiga seotud Eesti organisatsioonide esindajatega ning ühe Jaapani turismiturule suunatud projekti eestvedajaga. Töö tulemuste põhjal selgus, et turundustegevust korraldavad Jaapanisse suuremal määral üheksast intervjueeritavast seitse. Efektiivsemateks turundusmeetmeteks peavad organisatsioonid erinevate jaapanikeelsete infotrükiste, brošüüride suunamist jaapanlasteni, samuti osalemist ja enda toodete ning teenuste tutvustamist erinevatel kontaktmüügiüritustel, messidel ja seminaridel. Tänu kasutatud turundusmeetmetele on ettevõtjate hinnangul kasvanud ja pidevalt kasvamas Jaapani turistide arv Eestis. Sarnaseid uurimusi võiks ka teiste kaugturgude tundmaõppimiseks läbi viia. Samuti saada kasulikku teavet elanikkonna soovidest ja nõudlustest turisminduses, mille järgi sihtkohas eesmärke seada.Kirje Eesti reisijate eelistused puhkusereiside broneerimisel(Eesti Maaülikool, 2021) Paulus, Merili; Sudakova, Lea (juhendaja)Inimesed on hakanud üha enam reisiteenuseid iseseisvalt veebipõhiselt broneerima ning see on vähendanud vajadust reisibüroode kasutamise järgi. Muutunud olukorras on reisibüroodel oluline leida viise, kuidas oma teenuseid parandada ja konkurentsis püsida. Töö eesmärgiks oli uurida Eesti reisijate eelistusi välisriikidesse puhkusereiside broneerimisel ja selle põhjal teha reisibüroodele ettepanekuid nende poolt pakutavate teenuste arendamiseks. Töös viidi läbi küsitlus Eesti reisihuviliste elanike seas. Küsitlusele vastas 1020 inimest. 61% uuringus osalenutest broneerivad oma välismaised puhkusereisid iseseisvalt. Reisi ise broneerides on kasutatud selleks kõige sagedamini vaid internetis tegutsevat reisivahendajat. Peamisteks põhjusteks, miks otsustati puhkusereis ise broneerida osutusid oskus ise broneerimisega hakkama saada ning odavam hind ise broneerimisel. Peamine reisibüroo kaudu broneerimise põhjuse soov oli osta pakettreis. Pakettreiside valimise kõige levinumaks põhjusteks osutusid mugavus, lihtsus ja odav hind. Reisibüroo kaudu broneerimist kasutavad enamjaolt vanemad inimesed, samuti väiksema reisikogemusega inimesed. Reisibürood eelistatakse massturismi sihtkohtadesse rannapuhkuse broneerimisel. Eesti reisibüroode tugevusteks peavad uuringus osalenud kõige rohkem mugavust, head teenusekvaliteeti ja teenindust sobivas keeles. Reisibüroode peamisteks nõrkusteks osutusid teenuste hinnad, teenuste valik ja vähene paindlikkus.Kirje Eesti taliturismi populaarsus Tartu maakonna gümnasistide, kutse- ja üliõpilaste seas(Eesti Maaülikool, 2024) Dietrich, Cärolyn; Sudakova, Lea (juhendaja)Taliturism on üks turismi alaliike, mille korral reisitakse talvel sihtkohta, kus pakutakse aastaajale vastavaid meelelahutus- ja puhkevõimalusi. Taliturismi atraktsioonid on tihti seotud sportlike tegevustega, nagu suusatamine, matkamine. Käesolevas uuringus on taliturismi mõiste alla koondatud nii turistid kui ühepäevakülastajad. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks anda ülevaade Eesti taliturismi populaarsusest Tartu maakonna gümnasistide, kutse- ja üliõpilaste seas. Eesmärkide täitmiseks otsustati kasutusele võtta kvantitatiivse meetodi, milleks oli gümnaasiumite, kutse- ja kõrgkoolide õpilastele suunatud ankeetküsimustik. Küsitluses osales kokku 178 respondente. Uuringu tulemustest selgus, et peamised vastajad olid bakalaureuseõppes olevad üliõpilased, kes jäid vanuserühma 19-21. Taliturism on paljudele vähetuntud turismiliik, kuna antud valdkond keskendub peamiselt talve perioodile. Selles töös olevad respondendid suhtuvad taliturismile ja talvistele vabaõhutegevustele neutraalselt ehk ühelt poolt eelistavad olla sisetingimustes ning teisest küljest soovivad nautida talvist ilmastiku ja loodust. Töö tulemusi on võimalik kasutada teistes uuringutes, mis fokuseerivad turismi sesoonsusele.Kirje Ehitustegevuse surve väärtuslikele maastikle Otepää looduspargi ja Otepää valla näitel(Eesti Maaülikool, 2017) Tsyrulnikova, Maria; Sudakova, Lea (juhendaja); Evestus, Tarmo (juhendaja); BotaanikaTöö eesmärgiks on hinnata Otepää vallas ja põhiliselt Otepää looduspargis ehitustegevuse survet väärtuslikele maastikele, selgitada asjaolud ja aspektid, mis on määranud inimeste kodukohavaliku motiivid Otepää vallas ja Otepää looduspargis ning kui suur roll on selles kaitsealal. Selleks koostas autor andmebaasi ehituslubade, detailplaneeringute ja muude taotluste kooskõlastamisest Keskkonnaametiga Otepää looduspargis ning Otepää Vallavalitsusega väljaspool loodusparki Otepää vallas, kasutades andmeid aastate 2002 – 2015 kohta, kaardistas inimeste poolt nendel aastatel esitatud taotlused ning viis läbi küsitlust, et selgitada inimeste kodukohavaliku motiive Otepää vallas ja Otepää looduspargis ning nende suhtumist keskkonnakaitsesse ja kaitsealasse. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade varasemalt läbi viidud ehitustegevuse surve reguleerimisega ja inimeste suhtumise keskkonnakaitsesse ja kaitsealadesse selgitamisega seotud uuringutest. Käesoleva uuringu tulemusi saab rakendada ehitustegevuse surve paremaks reguleerimiseks ja selle negatiivse mõju vähendamiseks väärtuslikele maastikele. Tulemustest selgus, et ehitustegevuse surve uuritud alale on märkimisväärne. Ehitustegevusele piirangute kehtestamisel kaitsealal arvestatakse Otepää looduspargi maastikulise ilmega, kuid need ei ole väga ranged ja suurem osa taotlusi saab positiivsed otsused. Küsitlusest selgus, et kodukoha asukoha valikul inimesed peavad oluliseks looduskaunist keskkonda. Inimeste loodusteadlikkust tuleks suurendada, tehes nendega rohkem loodushariduslikke töid, mis aitaks vältida Keskkonnaameti ja elanike vahelisi probleeme ja arusaamatusi. Selline tegevus aitaks kaasa säästvale arengule Otepää looduspargis. Selleks, et osata paremini planeerida Otepää looduspargi edasist kaitsetegevust on oluline läbi viia uuring, et täpsustada, kuidas püstitatud ehitised mõjuvad maastike esteetilisele väärtusele ning teha ka prognoose tulevikuks, ennustamaks milline olukord seoses ehitustegevusega võib tekkida aastate pärast. Oleks kasulik ka edaspidi täiendada töös koostatud andmebaasi, selleks et näha toimuvaid muutusi edaspidigi.Kirje Ekstreemturismi pakkumise turu analüüs(2012) Viira, Merit; Sudakova, Lea (juhendaja)Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida, kas ekstreemturismi pakkumisel on turgu ning millised on potentsiaalsete tarbijate ootused. Eesmärgi saavutamiseks kasutati küsitlusankeeti ja saadi vastus, mille tulemus osutus keskpäraseks: leidus inimesi, kes tundsid huvi, kuid samas oli vastajaid, kes ei osanud otsest seisukohta võtta. Ekstreemturismi pakkumisel on lai ja mitmekesine turg. Kaldaru küsitluse uuringus selgus, et Eesti siseturistide vanusegrupiks on siiski 30ndates eluaastates ja bakalaureusetöö autori läbi viidud küsitluses selgus, et konkreetset teenust olid nõus proovima enamasti noored, vanuses 18-25, ning 26-35 aastased mehed. Viimastel on eeldatavasti palju sõpru/tuttavaid, kes võivad samuti olla teenuse kasutamisest huvitatud. Kõige rohkem sooviti kasutada teenust koos toitlustusega. Samas mõned avaldasid soovi öömaja pakkumise kohapealt. Siit sai järeldada, et nad tulevad teistest Eesti paikadest, mitte Võrumaalt. Vastajad tarbiksid teenust pigem üks kord nädalavahetusel 6 kuu jooksul. Suuremal hulgal on transpordi võimalus siiski olemas. Vastajad tulevad pigem grupiga kui üksi ning väga tähtsaks peetakse teenuse ohutust, kvaliteeti ja teadmist, et nendega tegelev instruktor on omaalaspetsialist. Ni itoote keskmiseks hinnaks võiks olla 10 EUR. Saadi teada kliendi ootustest, kuidas oleks neil mugavam teenust tarbida. Näiteks mainiti, et võiks lisada suusaprillide laenutuse, transpordi teenuse pakkumise Tallinn-Võru teel, ekstra pakette firmadele, pakkuda teenust teistes Eestimaa paikades. Küsitluse vastuste põhjal saab teha järelduse, et sihtgrupi vanuseks ei ole mitte 30ndates vaid kuni 25 aastased noored.Kirje Erivajadustega inimeste liikumine ja informatsiooni kättesaadavus Jõgeva- ja Tartumaa looduskeskustes ning matkaradadel(2015) Kütt, Vaido; Sudakova, Lea (juhendaja)Lõputöö eesmärgiks on analüüsida vaimupuudega inimeste erivajaduste tasemeid ning välja tuua Jõgeva- ja Tartumaal asuvate matkaradade ning looduskeskuste kitsaskohad, mis võivad osutuda takistuseks vaimupuudega inimestele külastamaks looduskauneid kohti ning saada informatsiooni seal elutsevate loomade ning kasvavate taimede kohta. Samuti olen võtnud eesmärgiks leida võimalusi antud probleemide lahendamiseks. Probleemina olen käsitlenud asjaolu, et matkaradade rajamisel ning tähistasmisel, infotahvlite koostamisel, aga ka looduskeskuste sisutamisel ja töötajate koolitamisel ei ole lähtutud asjaolust, et matkaradu ning looduskeskusi võiksid soovida külastada ka vaimupuudega inimesed. Oma töös käsitlen lisaks vaimupuudega inimestele ka nägemis- ja liikumis- ning liitpuudegainimesi. Uurimismeetoditena kasutasin puuetega inimeste vaatlust matkaradadel ja looduskeskustes, ankeetküsitlust hooldekodude juhtivtöötajatega ning intervjuu RMK külastusjuhi ja Keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialistiga. Valdavas enamuses on Jõgeva- ja Tartumaa matkarajad nii füüsilise-, kui vaimupuudega inimestele raskesti kasutatavad ning valdava enamuse giidide ametialane ettevalmistus on puudulik tegelemaks puuetega inimestega. Uurimustöö on juba täitnud ühe oma kaudsetest eesmärkidest, juhtides loodusharidust pakkuvate ettevõtete ja asutuste töötajate tähelepanu asjaolule, et puue ei piirdu ainult füüsiliste erivajadustega, vaid matkaradu ning looduskeskuseid soovivad külastada ka vaimse puudega inimesed ning lapsed, kelle arusaam näiteks matkaraja tähistusest ei ole võrreldav täiskasavanud inimese omaga.Kirje Ettevõtte rajamine “PIUSA PALL OÜ” näitel(Eesti Maaülikool, 2019) Samoldin, Ilija; Sudakova, Lea (juhendaja); LoodusturismAntud bakalaureusetöö eesmärgiks on läbi viia majandusteoreetilistel alustel põhinevad uuringud ja analüüsid seiklusturismi ettevõtte rajamiseks ning koostada nende alusel äriplaan. Loodava ettevõtte äriplaanis on kasutatud majandusteoreetiliste allikate ja praktiliste tegevuste võrdleval analüüsil põhinevat metoodikat, analüüsides makrokeskkonda, turgu, konkurentsi olemasolu, turundusvõimalusi ja finantsolukorda. Analüüsi koostamisel on lähtutud erinevate autorite teostes ja Töötukassa äriplaani koostamise abimaterjalis sisalduvatest soovitustest. Antud lõputöö tulemustest selgus, et maaturism (sh. seiklusturism) on arenev ja tulevikku vaatav turismiharu. Ettevõtte tugevused on valdavalt seotud olemasoleva keskkonnaga, professionaalse ja kvaliteetse teenusega. Ettevõte on tegevus- ja konkurentsivõimeline ning kasumlik tänu omanäolisele tootele. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata turismi hooajalisusele ja koostööle teiste ettevõtetega.Kirje Green Destination kui sihtkoha kestlikkuse tööriist(Eesti Maaülikool, 2024) Kaljuste, Keti; Sudakova, Lea (juhendaja); Linno, Kaisa (juhendaja)Green Destinations on ülemaailme organisatsioon, mis toetab jätkusuutlikke sihtkohti, nende ettevõtteid ja kogukondi. Selleks pakuvad nad standardit jätkusuutlikkuse profiili mõõtmiseks, jälgimiseks ja parandamiseks sihtkohtades ja piirkondades. Sihtkohad kogu maailmas kohandavad oma jätkusuutlikkuse juhtimissüsteemi ja tegevusi vastavalt kestlike sihtkohtade standardile, et saada tunnustust nende jõupingutuse eest. Eesti esimesed 7 sihtkohta liitusid selle pilootprogrammiga 2020. aastal. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Green Destinations´i programmis osalemise mõju sihtkoha kestlikkuse arendamisel ja eestvedamisel. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi uuring Eesti kestlike sihtkohtade koordinaatoritega ja võrgustiku üldkoordinaatoriga, milleks kasutati poolstruktureeritud intervjuu meetodit. Tulemustest selgus, et Green Destinations´i standardit ja programmis osalemist kasutatakse peamiselt kestlikkuse tööriistana sihtkoha juhtimisel, kuna see seab teatud raamistiku, tänu millele on lihtsam pöörata tähelepanu meie sihtkohtade arendamise vajaka jäävatele osadele, lisaks annab see võimaluse populariseerida kestlikkuse teemat, tõmmata sihtkohtadele tähelepanu, edendada kohalikku ettevõtlust, aga samuti koostöövõimaluste laiendamiseks ning kõikide sidusrühmade kaasamiseks. Uurimistulemustest lähtuvalt võiksid Eesti kestlikke sihtkohtade eestvedajad suurendada koostööd kohalike ettevõtete ja kogukonna liikmetega. Edasised uuringud võiksid keskenduda rohkem Green Destinations´i programmis osalemise mõjule kohalike ettevõtjate ja kogukonna vaatenurgast lähtuvalt.Kirje Haanjamaa turismiettevõtete areng(Eesti Maaülikool, 2017) Kons, Egle; Sudakova, Lea (juhendaja); Kose, Marika (juhendaja); KeskkonnakaitseKäesolevas töös on uuritud Haanja, kui turismisihtkoha jätkusuutlikkust ja turismi arengut algusaegadest tänapäevani. Varasemalt pole konkreetselt ainult Haanjamaa turismi puudutavat uurimust läbi viidud, mistõttu see on oluliseks allikaks piirkonna turismi arengu talletamisel. Antud piirkonna kohta on säilinud vähe ajaloolisi-, ning kirjalikke andmeid turismi valdkonnas. Uurimustöö käigus viidi läbi intervjuud Haanja vallas tegutsevate turismiettevõtjatega. Eesmärgiks oli anda ülevaade hetkel tegutsevate turismiettevõtete arengust ning arenguplaanidest. Samuti otsiti vastust küsimusele, kas turismiettevõtlus Haanjamaal pikema aja vältel on jätkusuutlik, või hääbub see tegevusala mõne aja möödudes seoses turismi tõmbetegurite puudumisega, kaugusega pealinnast ja lennujaamadest ning ääremaastumisega. Töö käigus jõuti tulenevalt turismiettevõtjate intervjuude vastustest järeldusele, et turismiettevõtlus Haanjamaal on jätkusuutlik pikemas perspektiivis. Vaatamata piiriäärsele asukohale ja kaugusele suurtest tõmbekeskustest ning hoolimata erinevatest raskustest tekib järjest juurde uusi turismiga tegelevaid ettevõtteid, mis muudab Haanja, kui turismisihtkoha, turistidele palju atraktiivsemaks. Lisaks sellele soovivad nii mõnedki turismiettevõtted lähitulevikus laieneda. Enamik turismiettevõtteid on turismiturul tegutsenud pikka aega, millega seoses on ettevõtjatel kogemused, oskused, väljakujunenud püsikliendid ning kindlad suhted piirkonnas olevate teiste turismiettevõtjatega. Üheks probleemiks antud piirkonnas võib pidada noorte vähest aktiivusust antud piirkonnas turismi vallas. Haanja on oluliseks piirkonnaks aktiivset eluviisi harrastavatele inimestele. Järjest enam on loodud uusi võimalusi spordiga tegelemiseks (näiteks hooldatud suusarajad; lasketiir; matkarajad; kergliiklusteed rulluisutamiseks ja rattaga sõitmiseks; discgolfi rada jms). Samuti pakutakse järjest kaasaegsemaid ning paremaid võimalusi erinevate ürituste läbiviimiseks majutusasutustes. Lisaks sellele on hakatud piirkonnas järjest rohkem väärtustama pärandkultuuri. Vanade kommete ja tavade taaselustamine omab suurt väärtust ning rolli Haanjamaa turismi arengus ja turismisihtkoha kuvandi kujundamisel. Järjest populaarsemaks muutub ökotoodang, mida osad turismitalud ka pakuvad. Mõned ettevõtted tegelevad turismiga oma põhiala kõrvalt, turism on lisasissetulekuallikaks turismihooajal.Kirje Ida-Virumaa jugade ülevaade ja tähtsus loodusturismis(2012) Pukk, Janno; Sudakova, Lea (juhendaja)Bakalaureuse töö eesmärk on anda ülevaade Ida-Virumaa jugadest ja selgitada nende tähtsus Ida-Virumaa loodusturismis. Selle jaoks uurisin, kui palju ja milliseid jugasid Ida-Virumaal leidub. Analüüsisin, kas neid on arendatud kui loodusturismi objekte ja millised arenguvõimalused on uuritud jugadel. Ida-Virumaal asub 19 juga, millest 3 on kõrgeimad joad Eestis, samuti asub siin Eesti võimsaim juga. Sellest lähtuvalt väidan, et Ida-Virumaa loodusturismi üheks oluliseks väljundiks võiks olla just joad, paraku pole jugade täispotentsiaali kasutatud. Töö algab kokkuvõttega Ida-Virumaa loodusturismist üldiselt. Sellele järgneb jugade põhjalik ülevaade, mis on juga kui loodusnähtus ja millistele nõuetele peaks vastama üks joa nimetust vääriv juga. Viimased peatükid hõlmavad jugade tähtsust Ida-Virumaa turismis, mida on jugade turismi arendamiseks juba tehtud ja analüüsi, mida saab jugade potentsiaali kasutamiseks veel teha. Analüüs on koostatud töös esitatud materjali põhjal. Selgus, et Ida-Virumaal on 9 väärilist juga ja 4 joal on juures on tehtud arendustöid, et suurendada külastatavust ja pakkuda paremaid elamusi. Jugade efektiivsemaks eksponeerimiseks ja turistide külastatavuse suurendamiseks on võimalik nii nendel neljal kui ka teistel jugadel rohkem teha.Kirje Jaapani turismituru potentsiaal ning Eestit külastavate Jaapani turistide profiil(2016) Kaljuste, Katrin; Sudakova, Lea (juhendaja)Viimastel aastatel on Eestis järjest suurenenud Jaapani turistide arv ning potentsiaal kasvu jätkuks on suur. Antud töö olulisus seisneb selles, et kuigi on tehtud uurimusi, kuidas Eestit Jaapanis turustada, ei ole uuritud, millega ettevõtjad peaksid arvestama ja kuidas käituma Jaapani turistidega, et tagada jaapanlastest turistide Eesti külastamise kasv. Uurimuse rakenduslikuks väärtuseks on ettepanekud, kuidas pakkuda tooteid ja teenuseid Jaapani turule, võttes arvesse nende ootusi, kvaliteedinõudeid ja kultuurilisi eripärasusi. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada Jaapani turismituru potentsiaal ning Eestit külastavate jaapanlaste profiil. Eesmärgi saavutamiseks tutvuti olemasolevate uuringute ja arengustrateegiatega ning sekundaarandmetega, mille alusel koostati poolstruktureeritud süvaintervjuude läbiviimise metoodika. Süvaintervjuud viidi läbi oma töö kaudu Jaapani turistidega kokku puutunud ekspertgrupiga. Statistika analüüsimisel ning töö tulemusi arvesse võttes on Jaapani turismituru potentsiaal Eestis suur. Lisaks toodi tulemustes välja Eestit külastavate jaapanlaste profiil ning tehti ettepanekud ning anti soovitused, mida silmas pidada Jaapani turistidele toodete ja teenuste välja töötamisel ning pakkumisel. Vaja oleks edasisi uuringuid, milles küsitletaks Jaapani turiste ning uuringuid, kus keskendutakse spetsiifilisematele sihtgruppidele, et saada veel täpsemat infot, mis aitaks kaasa paremate toodete ja teenuste loomisele.Kirje Kaitseväe harjutusväljade mõjust kohalikule kogukonnale ja looduslikule mitmekesisusele(2016) Vipper, Merili; Sudakova, Lea (juhendaja); Kull, Tiiu (juhendaja)Töö teoreetilise osa eesmärgiks on välja tuua Kaitseväe tegevuse mõju looduslikule mitmekesisusele ja keskkonnale erinevate näidete põhjal maailmas. Töös on näiteid Tšehhist, Ameerikast, Lätist, Suurbritanniast, Slovakkiast, Soomest ja Eestist. Tuuakse erinevaid vaatenurki, kuidas aladel, kus Kaitsevägi on tegutsenud, on suurem tõenäosus kõrgemale looduslikule mitmekesisusele. Empiirilise uuringuga soovitakse välja selgitada Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) ja Soodla harjutusvälja ümbritsevate külade ja alevike elanike arvamust polügooni ohualade laiendamise ja uue harjutusvälja asutamise kohta. Teada saada kohalike elanike arvamust polügooni tegevuse ja häiringute kohta. Selleks viis autor läbi struktureeritud intervjuud. Valimi moodustasid KVKP ja Soodla harjutusvälja lähi-ja kaugemal alal elavad kodanikud. Küsitluse tulemusi saab rakendada Kaitseväes negatiivsete mõjude vähendamiseks. Tulemustest selgus, et Kaitseväe tegevus ei sega peaaegu poolte lähiala elanike elutegevust ja üle poolte vastanute elu kaugemal alal. Elukvaliteedi osas on samuti kõrged näitajad, üle poole lähiala ja kaugema ala respondentidest märkisid, et KVKP ei ole nende elukvaliteeti mõjutanud. Uue harjutusvälja rajamine on kohalikele elanikele esialgu harjumatu. Uuringus sooviti teada, kas Soodla harjutusvälja rajamine mõjutab respondentide elukorraldust või elukvaliteeti. Üle poole vastanutest arvas, et see ei mõjuta nende igapäevaelu. Töös välja toodud ettepanekud on kõigile osapooltele soovituslikud, millest kõik huvigrupid võidaksid. Uuringus on võrdlusena välja toodud varem läbiviidud avaliku arvamuse uuringud harjutusväljadel, mis hõlmavad Männikut, Kloogat ja Nursipalu.Kirje Kuidas suurendada välisturistide teadlikkust Eesti köögist(2013) Mamedova, Nurana; Kaljund, Karin (juhendaja); Sudakova, Lea (juhendaja)Käesolev bakalaureusetöö uuris, kuidas suurendada välisturistide teadlikkust Eesti köögist. Antud töö annab ülevaate ka sellest, kui palju ja kuidas reklaamitakse Eesti toitu. Teoreetiline osa annab ülevaate sellest, et toit on üks tähtsamaid tegureid säästva turismi jaoks ning seda mitmel tasandil. Erinevatest uuringutest on selgunud, et turistide kohaliku toidu tarbimine toob kasu kohalikule majandusele ning ostes kohalikku toitu, väheneb ökoloogiline jalajälg, mis on ühtlasi ka turismitööstuse üks olulisimaid eesmärke. Uuringu läbiviimiseks kasutas töö autor elektroonset ankeetküsitlust, mis viidi läbi online-küsitlusprogrammi Google Docsi abiga. Uuringu tulemustest tehti kokkuvõte, milles selgub, kui palju teatakse Eesti toidust ning kas seda propageeritakse nii kodu-kui ka välismaal piisavalt. Analüüsi tulemustest selgus, et eestlased teavad Eesti toidust keskmiselt. See tähendab seda, et Eesti toidukultuuri on eelkõige vaja Eestis reklaamida, kuid kindlasti ka välismaal. Küsitluses pakuti välja mitmeid erinevaid variante, kuidas suurendada välisturistide teadlikkust Eesti toidust. Kõige enam saaks suurendada väliskülastajate teadlikkust sellega, kui teeks rohkem inglisekeelset reklaami internetis ja/või informeerima turiste lennujaamas/sadamas erinevate degustatsioonide ning reklaamseintega. Veel ilmnes uuringust, et suur osa Eestit külastanud turistidest ei tea, milline on Eesti rahvustoit, kuid neile meeldivad Eesti õlu ja seapraad. Analüüsis ilmnes, et peaaegu pooled küsitlusele vastanutest (49%) pole üldse kokku puutunud turistidega, kes oleksid teadlikud Eesti rahvusköögist. Selgus ka, et Eesti toitu pakuks välismaalasest külastajale 51% küsitletutest ning ei pakuks 10%. Esialgu oleks tarvis teavitada Eesti elanikke Eesti traditsioonilistest ja tänapäevasest roogadest. Alles siis oskab eestlane soovitada oma rahvusroogasid väliskülastajatele. Kui eestlased suudaksid propageerida rohkem kvaliteetseid ning iseloomulikke roogasid, meelitaks see kohale rohkem püsikülastajaid.Kirje Kvaliteetne puhastusteenus kui turvalise spaa võti(Eesti Maaülikool, 2023) Kiis, Gerri; Sudakova, Lea (juhendaja)Turvaline spaa tähendab, et see keskendub oma tegevuses klientide ja töötajate ohutusele ja turvalisusele. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas Eesti spaade kliendid võivad usaldada märgist „Siin on turvaline“, kuidas mõistavad Eesti spaades puhastustööde eest vastutavad juhid kompetentsust puhastusteeninduses ja kas neil on võimekus ja teadmised pakkuda kvaliteetset puhastusteenust; kas erialaste teadmistega juhid suudavad pakkuda kvaliteetsemat ja teadlikumat puhastusteenust. COVID-19 tagajärjel on majutuse, sh. spaahotellid, valdkond kõige tugevama löögi saanud ning sellele järgnes Legionellaga nakatumine, mis uuesti kõigutas spaahotellide olukorda. Uurimus ei ole tingitud eelnimetatud asjaoludest, kuid need juhtumid viitavad taoliste uuringute vajalikkusele. Metoodikana kasutati kvalitatiivset uurimisviisi, fenomenoloogilist lähenemist ja uurimisprotsessi spiraalikujulist struktuuri. Töö teostati poolstruktueeritud individuaalintervjuu meetodil spaa puhastustööde eest vastutavate juhtidega. Uuringu tulemusena selgus, et märgis „siin on turvaline“ ei taga kliendile turvalisust ja tervist. Üks märgise kriteeriume oli pindade desinfitseerimine, kuid täpsemad juhised ja erialane ettevalmistus selleks uuritud spaades, tihti puudus. Samas on varasemad teadusuuringud tõestanud, et desinfitseerivate ainete väärkasutuse korral bakterid ei hävine. Uuringu tulemustest selgus, et puhastustööde juhi professionaalsest ettevalmistusest sõltub olulisel määral spaa turvalisus ning piisab ühe protsessi osa puudulikkusest, et seada ohtu inimeste tervis. Puhastustöötajate arvamused puhtusest on erinevad, kui pole loodud ja omaks võetud ühtset juhendmaterjali.Kirje Lahemaa Rahvuspargi külastatavuse monitooringu korraldus ning olemasolevate andmete analüüs(Eesti Maaülikool, 2021) Naan, Mari-Liis; Sudakova, Lea (juhendaja); Linno, Kaisa (juhendaja)Külastatavuse andmete kogumine on ettevõtetele ja asutustele oluline ning ühtset külastatavuse andekogumissüsteemi ollakse valmis ka kasutama, kuna selle olemasolu looks suuremaid võimalusi veel paremaks töökorralduseks ning tõhustaks ettevõtete ja asutuste koostööd Lahemaa rahvuspargi piires. Tõhus ja ühtne monitooringu süsteem võimaldaks korrigeerida külastuskoormust, tõhustada hajutatust ning järgida pandeemiaga kaasnevaid reegleid. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, milline on Lahemaa Rahvuspargi külastatavuse monitooringu korraldus ja pakkuda lahendusi selle parandamiseks. Uurimisküsimustele vastuse saamiseks kasutati ankeetküsitlust, dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuusid. Uuringu tulemused näitasid, et Lahemaal loendavad külastajaid enamus uuringust osa võtnud ettevõtted ja asutused, andmeid dokumenteerivad mitmed ettevõtted ja asutused, kuid peamiseid külastusseire andmeid koondab ja avalikustab neist vaid üks. Meetodid, millega külastatavuse andmeid kogutakse on kõikidel erinevad. Andmekogumise eesmärgiks on ettevõtte- või asutusesisene parema töökorralduse tagamine. Magistritöö aktuaalsust kinnitab, et kaitsealade populaarsus pidevalt kasvab ning see nõuab optimaalset külastajate voogude juhtimist. Uurimisprobleemi uudsus seisneb asjaolus, et varem pole Lahemaa rahvuspargis külastatavuse monitooringu korraldust analüüsitud. Edaspidised uurimused võiksid analüüsida ühtse monitooringusüsteemi toimimist, saadavat kasu ning maksumust.