Sirvi Autor "Sims, Allan (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 11 11
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aherainepuistangu rekultiveerimise tulemustest Tammiku kaevanduses(2014) Allika, Signe; Jäärats, Andres (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja)Kaevandamine on Eestis toimunud enam kui 90 aastat, sellest ligikaudu 50 aastat on toimunud ka alade rekultiveerimine, mis hoogustus 1960. aastatel ning sel ajaperioodil algasid kaevandusalade tasandatud puistangute haljastamiskatsed. Tammiku kaevanduse aherainepuistangule on proovialad rajatud alumisele terrassile 1973. ning keskmisele 1975. aastal. Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade põlevkivikaevanduste puistangute rekultiveerimisest, vaadelda ja analüüsida Tammiku kaevanduse aherainepuistangul paiknevate proovialade kasvukäiku. Töös on kasutatud 1985...2013. aasta takseertunnuste põhjal arvutatud keskmiseid kõrguseid ja diameetreid, rinnaspindala ning puude arvu hektaril. Varasemate andmete töötlemisel selgus, et alal on teostatud 2002. ning 2007. aasta vahel röövraie. Andmeanalüüs on koostatud statistikaprogrammiga R. Uurimus annab ülevaate kaevandusalade rekultiveerimisest ning kirjeldab Tammiku kaevanduse aherainepuistangu nr 3 hetkeolukorda. Antud alale on koostatud kasvukäigu analüüs, kust selgus, et puistu areng on olnud hea, vaatamata teostatud röövraietele. Varasemalt on ala mõõtmas käidud 5...6 korral. Sarnaseid katsealasid on Eestis põlevkivikaevanduste aladel palju, kuid enamik neid paiknevad karjäärialadel. Tammiku erineb teistest sellega, et on aherainepuistang (mägi) ning sinna on rajatud haljastamiskatsed, mis on hästi kasvanud. Tammiku kaevanduse aherainepuistangutele on koostatud maastikuline arendusvisoon, kuid see pole tänaseni käiku läinud. Kaevandamine jätkub veel kindlasti aastakümneid ning selle käigus on võimalik maastik kujundada juba paekivi ladustamise käigus vastavalt edasisele planeeringule.Kirje Metsa kasvukäigu püsiproovitükkide rajamine veetaseme muutuse mõju jälgimiseks Aidu karjääris(2012) Pärn, Priit; Laarmann, Diana (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja)Aidu karjääri põlevkivi tagavara ammendumisel 2012. aastal kaevandus suletakse ja sellega seoses katkeb ka vee väljapumpamine, mis seni on alandanud põhjavee taset. Antud töö eesmärgiks oli rajada Aidu karjääri tasandatud puistangutel asuvatesse puistutesse metsa kasvukäigu püsiproovitükid ning fikseerida sellega puistute seisukord enne karjääri sulgemist ning sellega kaasnevat veerežiimi muutust. Antud töö käigus rajati 60 proovitükki erivanuselistesse puistutesse, kus peapuuliikideks olid harilik mänd ja kask. Lisaks võeti proovitükkidelt mullaproovid, milles määrati toiteelemendid ja pH. Mulla parameetrite ja puistute takseerandmete vaheliste seoste leidmiseks analüüsiti andmeid dispersioon- ja regressioonanalüüsiga. Töö tulemusena selgus, et kaheksal proovitükil oli algselt kultiveeritud mänd asendunud kasega. Kaasikute mullakihi keskmine tüsedus (38,6 cm) erines oluliselt männikute mullakihi keskmisest tüsedusest (6,1 cm). Analüüside tulemustest ilmnes, et lehtpuude osakaalu suurenedes kasvasid usaldusväärselt mullakihi keskmine tüsedus, mulla lämmastiku- ja fosforisisaldus, orgaanilise süsiniku sisaldus ja kõdukihi tüsedus ning vähenes usaldatavalt mulla pH tase. Puistu kõrguse kasvades suurenes usaldusväärselt kõdukihi tüsedus, mullakihi tüsedus, fosfori- ja lämmastikusisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus, vähenes usaldusväärselt mulla pH tase. Puistu vanuse suurenemisega kasvas usaldusväärselt mulla kõdukihi tüsedus, lämmastiku- ja fosforisisaldus, ning vähenes usaldusväärselt mulla pH tase. Puude keskmise diameetri suurenedes kasvasid usaldusväärselt kõdukihi tüsedus, mullakihi tüsedus, fosfori- ja lämmastikusisaldus, orgaanilise süsiniku sisaldus ning vähenes usaldatavalt pH tase. Antud analüüside tulemused näitavad kasvukoha paranemise trendi aja jooksul. Aidu karjääris on sulgemisjärgselt plaanis stabiliseerida põhjaveetase 42 m kõrgusel merepinnast. See põhjustab vähemalt kahe proovitüki jäämist vee alla ja nelja proovitüki muutumist liigniiskeks, mistõttu võivad muutuda mulla omadused ja seeläbi ka puude kasv. Oluline on läbi viia puistu- ja mullainventuur samadel proovitükkidel peale veetaseme stabiliseerumist Aidu karjääris.Kirje Metsa ökosüsteemi taastumise analüüs Sirgala tasandatud põlevkivikarjääri puistangul(2013) Õun, Sven; Laarmann, Diana (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja)Ammendatud karjäärid on tõsine keskkonnaprobleem, kuna piiravad maapinna kasutusvõimalusi ja rikuvad esteetilist vaatepilti. Nende metsastamine on keeruline, kuna peab arvestama mitmete teguritega, mis puude kasvu ning ellujäämist mõjutavad. Antud uurimustöö otsib seoseid puistu omaduste (peapuuliik, kõrgus, diameeter), alustaimestiku koosseisu (arvukus, mitmekesisus) ja mulla parameetrite (kivisus, reaktsioon, toitaineterikkus, lõimis jt.) vahel karjääripuistangutel. Välitööd teostati katsealal, Sirgalas ammendatud põlevkivikarjääri puistangul. Mõõdeti puude parameetrid, inventeeriti alustaimestik ja võeti mullaproovid, mida analüüsiti Eesti Maaülikooli laborites. Seoste leidmiseks analüüsiti kogutud andmestikku statistiliste arvutiprogrammidega MS Excel, R ja PC-ORD. Töö tulemusena selgus, et olulisteks puu kasvu mõjutavateks keskkonnateguriteks on mullakihi paksus, lämmastikusisaldus, mulla reaktsioon, mulla kivisus ja orgaanilise süsiniku hulk ning mõnel juhul fosfori ja kaaliumi sisaldus. Mändide seas osutus tähtsaks ka mulla lõimis. Samuti hinnati töö käigus erinevate puuliikide sobivust karjääripuistangutele ning võib öelda, et sarnaselt varasematele uuringutele osutusid kõige edukamateks liikideks karjääripuistangutel lehised (euroopa lehis (Larix decidua) ja jaapani lehis (Larix japonica)) ning harilik mänd (Pinus sylvestris). Antud juhul kasvasid hästi ka kuused (Picea abies) ja kased (Betula ssp.). Saadud tulemusi on võimalik praktikas kasutada põlevkivikarjääridele taimkatet planeerides.Kirje Metsaökosüsteemide looduslikkuse hindamine kaugseiremeetoditega(Eesti Maaülikool, 2023) Lille, Randel Rainer; Laarmann, Diana (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja); Arumäe, Tauri (juhendaja)Metsade bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamiseks põhjuseks on metsade intensiivne majandamine ja seeläbi metsaökosüsteemis elupaikade kadumine. Selle ärahoidmiseks tuleb tõsta sellealast teadlikkust ning leida viise, kuidas lihtsamini ja kiiremini koguda infot metsa looduslikkuse kohta. Käesoleva bakalaureusetöö eesmargiks on uurida, kas LiDARi ning fotogramm-meetrilist kaugseirevahendeid kasutades on võimalik tuvastada metsade looduslikkuse seisundit. Töös võrreldi omavahel MA-ALS (Manned Aircraft Airborne Laser Scanning) ja UAV-ALS (Unmanned Aerial Vehicle ALS) mõõdetud andmeid ning lisaks uuriti ka UAV DAP (Digital Aerial Phogrammetry) meetodil mõõdetud andmeid. Mõõtmised teostati 30 eriloodusväärtuslikes puistutes, mis asusid Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonnas. Saadud andmetest koostati punktipilved, millest arvutati välja statistilised kõrgusmeetrikud ning tehti nendega regressioonianalüüse. DAP meetodi andmete töötluse käigus selgus, et tulemust ei ole võimalik saavutada, kuna pildistamise ajal kõikusid puud liiga suures ulatuses ning puude detailne struktuur võimendas piltide ühildamise ebakõla veelgi. Probleemi saaks lahendada, kui teiste autorite eeskujul võtta kasutusse silmapaistvad maapealsed tähised. LiDAR andmetest tuli välja, et UAV-ALS andmetest saab koostada täpsemaid mudeleid kui MA-ALS, mida toetavad ka teiste autorite tööd. LiDAR andmetest on võimalik koostada prognoosimudeleid loodusväärtuse hindamiseks, kuid eri puistute põhiselt tuleb jälgida, milliseid mudeleid kasutada, et andmeid õigesti mõista. Puuliigi ning metsatüübi spetsiifilised mudelid näitavad potentsiaali olla kasulikud, kuid selleks peab neid suurema valimi sees edaspidi analüüsima.Kirje Metsauuendusekspertiiside analüüs 2017-2023 aasta andmete alusel ja võimalik mõju metsatööstusele tulevikus(Eesti Maaülikool, 2024) Biene, Margus; Sims, Allan (juhendaja)Metsade majandamisest tähtis lõik on metsade uuendamine, mis hõlmab küpse metsa uuendusraiet ja seejärel metsaomaniku valikul tegevusi, mis tagaks seaduses nõutud aja möödudes metsa uuenemise. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida metsauuendusekspertiiside alusel uuenemise edukust erinevate kasvukohtade, omanike, puuliikide lõikes ja aja suhtes ning tulemuste võimalikku mõju süsiniku sidumise ja tööstuse vaatest. Töö jaoks on koostatud metsauuendusekspertiisidest andmestik ajavahemikust 2017. aasta september kuni 2023. aasta detsember. Andmestik koosnes algselt 101588-st reast, milles oli 38212 metsauuendusekspertiisi andmed. Töö tulemustena leiti enamsupuuliikide muutus andmestiku üldkogumis ja erinevate omanike lõikes. Üldkogumis on okaspuu alade suur pindala langus, vastupidiselt lehtpuude pindala kasv. Uuenemise edukus erinevate uuendusvõtete lõikes andis tulemuseks kultiveerimise edukama tulemuse, seevastu külvi ja loodusliku uuenemise kaasaaitamise tulemused olid halvemad. Uuenemise sõltuvus metsateatise ja metsauuendusekspertiisi vahelisest ajast andis eelise kultiveerimisele. Süsiniku sidumise vaatest on kaasikute pindala kasv positiivne, kuna on tegemist tiheda ja kiirekasvulise puuga, mis on otseses seoses süsiniku hulga sidumisega. Süsiniku sidumine pikaks perioodiks, on okaspuude pindalalise kahanemise valguses negatiivne. Samuti on pikas perspektiivis okaspuu töötlejatel ette näha toorme vähenemist. Seevastu kase ja haava ja sanglepa toormekogused selleks ajaks kasvavad. Antud töö jätkuna oleks võimalik teha uuring, mille käigus tehakse andmestikust mingi aja möödudes valim ja hinnatakse looduses alade olukorda ja arengut ajas. Töös on käsitletud ka metsauuendusekspertiisi teisel kohal olevat puuliiki ja võimalikku alade muutust hooldamise läbi. Samuti on olemas kõikide leitud puuliikide arvud hekatri kohta. Sellest lähtuvalt oleks võimalik hinnata omanike aktiivsust metsahooldustöödes suunamaks metsade arengut. Töö tulemusest võib olla kasu arvestamaks uuendamisvõtete valikut mõnes kindlas kasvukohas, mille uuendamisel näiteks ainult mineraliseerimine ei anna tulemust – näiteks sinilille kasvukoht. Samuti võiks olla kasu pikalt ettemõtlevale metsaomanikule, kes leiab, et kui tulevikus okaspuud jääb palju vähemaks, siis selle väärtus võib ajas rohkem kasvada.Kirje Pakketingimuste mõju kasevineeri füüsikalistele ja mehaanilistele omadustele tarneperioodi jooksul UPM-Kymmene Otepää AS näitel(2016) Vister, Martti; Kask, Regino (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja)Käesolev magistritöö uurib, kuidas mõjutab UPM-Kymmene Otepää AS-i vineeritehases toodetud LNG-vineeri temperatuur pakendamisel nimetatud materjali füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi tarneperioodi jooksul. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas jahutamata materjali pakkimise tulemusel langevad materjali kvaliteediomadused oluliselt rohkem kui jahutatud materjali puhul ning lähtuvalt sellest anda ettevõttele soovitusi parema kvaliteedi saavutamiseks toodangu tarnimisel. Eesmärgi saavutamiseks koostati kaks katsegruppi. Ühe grupi puhul pakendati vahetult tootmisest tulnud jahutamata vineer. Nimetatud pakkimissüsteem on ettevõttes kasutusel igapäevaselt. Teise grupi puhul lasti materjalil enne pakkimist 12 tundi jahtuda. Mõlema katsegrupi tarbeks koostati viis vineeripakki, mis toimetati valmistoodangulattu. Iga üheksa päeva tagant avati mõlemast grupist üks pakk ning määrati pealmises, keskmises ja alumises kihis olevate vineeritahvlite niiskussisaldus, paindetugevus, elastsusmoodul ja survetugevus. Kogu katseperioodi pikkuseks oli 45 päeva. Analüüsi tulemusel selgus, et kahe katsegrupi vahel esinevad erinevused, kuid need pole piisavalt suured, et neid saaks statistiliselt olulisteks pidada. Ettevõttele soovitati siiski jahutada materjali enne pakkimist vähemalt 12 tundi, kuna jahutatud materjal käitus katse jooksul oluliselt stabiilsemalt, tagades paremad tulemused tugevusomadustes kogu tarneperioodi jooksul. Antud teema vajaks edaspidist uurimist, kui kasutatakse ladustamiskeskkonnana merekonteinerit ning katseperioodi pikkuseks võiks olla 2,5 kuud.Kirje Puistu koosseisu ja lamapuidu mahu hindamine Lõuna-Eesti rohunditerikastes kuusikutes(2015) Tõnne, Hanno; Paluots, Teele (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja)Käesolev bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata puistu koosseisu neljateistkümnel proovitükil, mis on EELIS-e andmetel hinnatud Natura 2000 elupaigatüübiks "Hariliku kuusega Picea abies rohunditerikkad Fennoskandia metsad“. Proovitükid asusid Lõuna-Eestis ning andmeid on analüüsitud MS Exceli keskkonnas. Hinnatud on erinevate kasvukohatüüpide surnud puude ja lamapuidu mahtu ning puistu koosseisu. Lamapuidu ja elusate puude mahu sõltuvuse hindamiseks on kasutatud (Hii-ruut) χ2 testi. Tulemustest selgus, et angervaksa kasvukohatüübis esines kõige rohkem surnuid puid. Märkimisväärselt ei jäänud maha ka uuritavad naadi ja jänesekapsa kasvukohatüüp. Sõltumatuse χ 2 testi tulemuste ja jooniste põhjal saab järeldada, et surnud ja elusate puude mahud on omavahel tugevas sõltuvuses. Proovitükkidel esines kõige rohkem elusate ja surnud puude osakaalus kuuske. Lisaks olid ohtralt esindatud veel kask ja haab. Ülejäänud puuliikide varieeruvus oli proovitükkidel suur, kuid nende mahud ei olnud nii märkimisväärsed kui eelpoolmainitud liikidel. Metsade ökoloogilise taastamise üheks tööprotsessiks on lamapuidu, surnud puidu ja tüügaste tekitamine ühevanuselisse puistusse. Seetõttu ongi oluline teada, kui palju surnud- ja lamapuitu on meie looduslikes metsades. Antud töö tulemusi saab tulevikus kasutada kasvukohatüüpide muutuste hindamiseks ning metsade taastamistööde kavandamisel.Kirje Puistu ruumiline analüüs(2013) Tammekivi, Toivo; Laarmann, Diana (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja)Iga puistu on erinev, erineda võib nii puude paigutuse, puude suuruse kui ka puude liigilise koosseisu tõttu. Puistu ruumilised andmed on vajalikud, et mõista puistu ökoloogiat ja selle majandamist. Töö eesmärgiks on leida nelja lähima naabri meetodit kasutades liigilise mitmekesisuse, diameetrite domineerivuse ja ühtlase nurga indeksite ning lähima naaberpuu kauguse seoseid puistu keskmise vanuse ning keskmise diameetriga. Edaspidi aitaks nende seoste tundmine kaasa uute puu- ja puistumudelite koostamisele. Töös kasutatakse mõõdetud proovitükkide andmeid, mida analüüsitakse regressioonanalüüsi, hajuvusdiagrammi ja karpdiagrammi abil. Käesolevas töös selgus, et puistu keskmise diameetri suurenedes muutub liigiline koosseis kuusepuistutes vaesemaks, kuid üheski puistus ei leitud olulist seost liikide segunemise indeksi ja puistu vanuse vahel. Diameetrite domineerivuse indeksi ja puistu vanuse vahel ei leitud ühtegi seost, kuid kasepuistutes keskmise diameetri suurenedes suureneb puistus grupilisus jämeduse järgi kuna peenemad puud langevad jämedamate puude vahelt puistust välja. Samuti selgus ühtlase nurga indeksi järgi, et kasepuistutes vanuse ja diameetri suurenedes muutub puude asetus puistus ühtlasemaks. Kõikides puistutes suurenes nii diameetri kui vanuse kasvades keskmine kaugus lähima naaberpuuni. Käesolev bakalaureusetöö oli üheks osaks KIKi projekti täitmisel, samuti oli see oluline puistu struktuurialane uurimus, mis tehti esmakordselt, metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku töögrupi jaoks.Kirje Puude diameetrite jaotuse ja üksikpuu ruumiliste tunnuste vahelised seosed männikutes(2013) Allvar, Annuk; Sims, Allan (juhendaja)Tänapäeva metsateaduses on oluliseks rolliks andmeanalüüs ja sealt saadavad tulemused. Andmeanalüüsi abil võib osaliselt selgitada tunnuste mõju teineteisele. Töö koostajal oli huvi, kuidas võiksid olla omavahel seoses erinevad puistu struktuuriindeksid ja diameetrite jaotuse Weibulli parameetrid ning kuidas need võivad teineteist mõjutada. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on omavahel seoses erinevad ruumilised indeksid ja Weibulli parameetrid. Töös on kasutatud vaid männikute proovitükkide andmeid, mida kokku on 89. Andmeanalüüs on teostatud kasutades Microsoft Excelit. Töö koostamisel on kasutatud abimaterjalidena põhiliselt teaduslikke artikleid. Töö tulemusena analüüside käigus tuli välja, et statistiliselt olulised lineaarsed seosed olid keskmise diameetri ja Weibulli parameetri c vahel, aga ka keskmise kõrguse ning Weibulli parameetri c vahel. Enamuste puistu struktuuriindeksite ja Weibulli parameetrite vahel ei olnud väga tugevaid seoseid. Struktuuriindeksite puhul osutus olulisemaks diameetri varieeruvuse indeks.Kirje Puude rinnetesse määramise võimalustest kasvukäigu püsiproovitükkide näidetel(2012) Sepp, Stellan; Sims, Allan (juhendaja)Metsatakseerimise kvaliteedist sõltuvad mitmed majanduslikud regulatsioonid. Samas on tihti probleeme puude määramisel rinnetesse. Rindelisus on sageli põhjustatud puistu erivanuselisusest. Maailmas on erivanuseliste puistute modelleerimine infotehnoloogia arenedes märkimisväärselt edasi läinud, teadaolevalt pole aga Eesti looduslike tingimustega arvestavat uurimust varem avaldatud. Käesolevas töös on püütud Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide alusel vaadelda, millised on otstarbekaimad viisid puude võimalikult täpseks rinnetesse määramiseks. Töö on jätk käesoleva uurimuse autori bakalaureusetööle. Töö teostamiseks on kasutatud matemaatilise statistika meetodeid, mille abil on uuritud puude diameetri ja kõrguse erinevaid suhteid, kõrguse dispersioone ja puu rindesse kuulumise tõenäosust erinevate parameetrite alusel. Tulemuste analüüsist järeldus, et puu rindesse kuulumise tõenäosus on kõige paremini kirjeldatav kahe mudeliga: 1) puu kuulub teise rindesse sõltuvalt subjektpuu diameetrist ning naaberpuude diameetritest; 2) puu kuulub teise rindesse sõltuvalt subjektpuu diameetrist, puuliigist ning naaberpuude diameetritest. Uurimuse tulemusi saab kasutada puude rinnetesse määramise mudelite edasiarendamisel.Kirje Üksikpuu juurdekasvu ja ruumiliste tunnuste vaheline analüüs(2013) Rimeikis, Algirdas; Sims, Allan (juhendaja)Eesti metsanduses ei ole väga kasutatud ruumilist analüüsi üksikpuu juurdekasvu analüüsimisel. Selles töös tahtsin uurida, kuidas ruumiline analüüs töötab ning leida üksikpuu diameetri ja kõrguse ning ruumiliste tunnuste vahelisi seoseid. Selleks oli kasutatud puhtmänniku metsa 50 proovitüki andmeid, kus oli 25701 puud, mille põhjal arvutasin erinevad indeksid nagu diameetri varieeruvus, diameetri domineerivus, lähima naaber puu kaugus ning vaatasin nende sõltuvust üksteisest. Diameetri varieeruvus mõjutab otseselt diameetri ja kõrguse juurdekasvu sõltuvana puu diameetrist või kõrgusest. Lähima puu kaugus otseselt mõjutab puu diameetri ja kõrguse juurdekasvu. Joonistes on näha, mida suurem on lähima puu kauguse indeks, seda suurem tuleb kõrguse juurdekasv. Diameetri domineerivuse indeks on seoses kõrguse ning diameetri juurdekasvuga.Seda vaadatakse indeksi puhul, kui diameetri domineerivuse indeks on null, siis naaberpuud on kõik suuremad ning ühel korral on kõik väiksemad. Saadud tulemuste põhjal tegin järeldusi, kus ja kuidas neid saaks rakendada ja missugust kasumit nad võivad tuua tulevikus. Mina arvan, et ruumilise analüüsi meetodil on suur potentsiaal edasi arenemiseks.