Sirvi Autor "Sims, Allan" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 14 14
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialade integreerimine FORMIS ning NOLTFOX infosüsteemidesse : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 27. juulil 2016. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/5676-5/2016 lõpparuanne(2017) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Korjus, Henn; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondEesti metsadesse on viimase saja aasta jooksul rajatud suurel hulgal metsakatsealasid (kõige enam Eesti Metsainstituudi poolt aastail 1970...1990), kuid institutsionaalse järjepidevuse puudujääkide ja korraldamatuse tõttu on suurem osa sellest väärtuslikust informatsioonist praeguseks kadunud. KIK nõukogu otsusega toetati 2007.a. Eesti pikaajaliste katsealade inventeerimise ja kordusmõõtmise projekti, mille tulemusena õnnestus taastada ligikaudu 200 vana metsakatseala üle Eesti. Katsealadel tehtud mõõtmisandmete haldamiseks loodi 2013.a. KIK projekti tulemusel metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS moodul, kus on salvestatud ja kasutatavad nii säilinud metsakatsealade andmed kui ka KIK poolt toetava puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmed. Lisaks metsateadlaste rajatud katsealadele on ka Eesti Metsakorralduskeskuse poolt aastail 1960...2000 rajatud suur hulk puistu proovialasid. Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialad rajati igal aastal enne välitööde algust metsakorraldamisele määratud piirkonnale iseloomulikesse puistutüüpidesse, eesmärgiga treenida metsataksaatorite silmamõõdulist puistu takseernäitajate hindamisoskust. Treeningproovialad olid reeglina ristkülikukujulised (nurkades puupostid) ja suhteliselt suured, sõltuvana puistu tihedusest suurusega 0,2...0,5 ha, millel klupiti puistuelementide kaupa kõigi puude diameetrid ning mõõdeti vähemalt paarikümne mudelpuu kõrgused. Alates 1990-ndate aastate algusest hakati Eesti Metsakorralduskeskuses Priit Kohava initsiatiivil igal hooajal uute treeningproovialade rajamise asemel eelistama varem rajatud proovialade kordusmõõtmist. Selle tulemusena on Eesti Metsakorralduskeskusel kogutud väärtuslikud proovialade kordusmõõtmiste andmeseeriad, millest arvestatav osa on hooldusraiete katsealadel. Eesti Metsakorralduskeskuse lõpuperioodil koostas Priit Kohava põhjaliku andmebaasi asutuse treeningproovialade mõõtmisandmetest. Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialade andmebaas leidis kasutust hiljem Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskuse ja Keskkonnaagentuuri halduses, kuid 2015.a. alates puuduvad Keskkonnaagentuuril vajadus ja vahendid selle väärtusliku andmestiku hooldamiseks ja arendamiseks. Projekti eesmärgiks oli inventeerida endise Eesti Metsakorralduskeskuse poolt rajatud treeningtakseerimise proovialad, kordusmõõta neist väärtuslikumad ning sisestada mõõtmisandmed metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS, samuti uuendada Eesti metsakatsealade metaandmed Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi ühises andmebaasis NOLTFOX. Projekti vastutav täitja ning andmeanalüüsi ja kokkuvõtete tegija oli Andres Kiviste. Kõik Eesti Metsakorralduskeskuse proovialad inventeeris Priit Kohava. Andmesisestuse ning 4 andmebaaside ühildamise tegi Sandra Metslaid. FORMIS arendusega tegeles Allan Sims. Projekti välitöid tegid Eneli Allikmäe, Vivika Kängsepp, Timo Ehrpais, Mihkel Kaha, Innar Raag.Kirje Eesti metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi ForMIS arendamine : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu 3-2_8/59-5/2011 lõpparuanne(2013) Kangur, Ahto; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondTraditsiooniliselt on rajatud metsanduslikus teadustöös püsikatsealasid, uurimaks erinevate metsakasvatuslike ja metsamajanduslike võtete ning looduslike protsesside mõju metsa arengule. Hilisemalt on lisandunud puistute kasvukäigu, looduslike ja inimtekkeliste häiringute ja keskkonnatingimuste muutusi uurivaid ning ökosüsteemi arengut ja muutusi kirjeldavad uuringud. Püsikatsealadel mõõtmiste jätkamine või mõõtmiste taastamine omab suurt väärtust metsasuktsessiooni uurimiseks, kus on vajalik pikk ökoloogilisi muutusi ja protsesse kirjeldav andmerida. Eelmisel sajandil on Eestisse rajatud suurel hulgal erinevaid metsanduslikke katsealasid, kuid seoses taasiseseisvumise järgse metsanduslike baasuuringute finantseerimise skeemi muutumisega ja üldise teadusuuringute mahu vähenemisega ning samuti teadusasutuste restruktureerimisega on sattunud ohtu eelmainitud katsealade säilimine. Nii eelnevad uurimused kui ka käesolev töö näitavad, et valdav enamus olulist teaduslikku väärtust omavad metsanduslikud püsikatsealad on Eestis rajatud kas viimase kümnekonna aasta jooksul või siis tihti rohkem kui kaks-kolm aastakümmet tagasi. Tänaseks on metsade majandamine ja selle kavandamine sisuliselt lähtuv digitaalsetest andmehoiusüsteemidest ja riiklikest registritest. Kuna seni rajatud metsakatsealad üldjuhul ei ole veel kantud digitaalsetele metsakaartidele, siis on metsade majandamisel tekkinud olukord, kus ei metsakorraldaja ega ka metsamajandaja ei pruugi olla teadlik olemasolevatest püsikatsealadest ning võivad tahtmatult katseid rikkuda või ka hävitada. Tihti ei ole katsetöö või uurimuse seisukohast isegi oluline, kas ala läheb raiesse või mitte. Oluline on raieelselt katsealal mõõtmise tegemine, et viimasest mõõtmiskorrast kulunud aja kohta saaks ka andmed kogutud. Alates 2004. a. on SNSi (Nordic Forest Research Co-operation Commitee: Põhjamaade Metsanduslik Uurimiskomitee) rahvusvahelise koostööprojekti NOLTFOX (Põhja- Euroopa pikaajaliste metsanduslike katsealade andmebaas), 2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) poolt finantseeritud projekti nr 59 "Järvselja vanade (Prof Andres Mathieseni) puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku korrastamine, kordusmõõdistamine ja andmebaasi loomine" ning 2006. aastal KIK poolt finantseeritud projekti 14 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames Eestis inventeeritud ja looduses taastatud kokku 190 metsanduslikku pikaajalist katseala (üks katseala koosneb 2 (erandjuhul 1) ja enamast proovitükist). Paralleelselt katsealade inventeerimise ja taastamisega on katsealade üldandmed publitseeritud vabalt ligipääsetavas veebipõhises andmebaasis NOLTFOX (http://noltfox.metla.fi/). NOLTFOX on ühtse struktuuriga veebipõhine andmebaas, millesse on koondatud kõigi Põhjamaades olemasolevate metsanduslike katsete üldandmed. NOLTFOX projekti algatas SNS 1999. aastal, eesmärgiga siduda Põhjamaades olemasolevad metsanduslikud katsealad ühtsesse ja üheselt kasutatavasse ning kõigile ligipääsetavasse andmebaasi. Sellise andmebaasi loomist toetades arvestas SNS, et toetab Põhjamaade teadlaste koostööd olemasolevate pikaajaliste katsete jätkamisel aga ka ühiste projektide välja töötamiseks uute kõrge teadusliku rakenduse ja kvaliteediga katseseeriate rajamiseks. 2007 aastal KIK poolt finantseeritud metsanduse valdkonna projekti nr 40 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames töötati välja aga Eesti vajadusi ja katsetööde omapära arvestav infosüsteem ForMIS. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA KIK vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/59-5/2011 järgselt pidi EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm arendama ja katsealade andmetega täiendama Eesti metsanduslike püsikatsealade üld- ja detailandmete infosüsteemi ForMIS. Läheülesandeks oli infosüsteemi erinevate osade täiendamine ning kasutajasõbralikumaks muutmine, aga ka infosüsteemis olevate katsealade nimistu laiendamine uute uurimisteemadega ning olemasolevate andmete täiendamine. Samuti katsealade täiendav inventeerimine ja looduses 20 metsanduslikku püsikatseala tähistamine ning infostendidega varustamine. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena arendati ForMIS infosüsteemi kõiki nelja töömoodulit, i) dendromeetrilised valemid, ii) kasvuvõrrandid, iii) kasvukäigutabelid, ja iv) proovitükkide andmed kasutajasõbralikumaks, kaasajastati uute sisenditega ning muudeti kasutamine kakskeelseks. Katsealade infosüsteemi üldandmete esitamise aluseks võeti NOLTFOX koostöövõrgustiku metsanduslike püsikatsealade inventeerimise ja klassifitseerimise kriteeriumid, detailandmete talletamine on korraldatud aga iga vastava katseteema andmehõive vajadustest lähtuvalt. Infosüsteemis varasemalt sisestatud nelja katseteema mõõtmisandmetele lisaks , lisati infosüsteemi nende uurimisteemade detailandmed millele katseteema haldajad vabatahtlikult ligipääsu võimaldasid.Kirje Information system of dendrometric models and data a tool for modeling of forest growth(Eesti Maaülikool, 2009) Sims, Allan; Kiviste, Andres (advisor); Palahí Lozano, Marc (opponent)Empiiriliste metsanduslike andmete haldamiseks ja säilitamiseks on loodud takseermudelite ja andmestike infosüsteem (ForMIS), mis võimaldab ka andmesisestuse kontrolli ning erindite diagnostikat. ForMIS sisaldab nelja erinevat moodulit: proovitükkide andmebaas, kasvukäigutabelite andmebaas, dendromeetriliste mudelite andmebaas ja kasvufunktsioonide andmebaas. Kogu süsteemiga on võimalik tutvuda ForMIS kodulehel http://formis.emu.ee/, kus ta on avalikult kasutatav. Hetkel on proovitükkide andmebaasi kantud 3 497 proovitüki mõõtmiselt kogutud 514 308 puu andmed. Andmesisestuse kontrolli ning erindite diagnostika protseduuride abil on andmestikust leitud ning parandatud suurel hulgal vigu. Ainuüksi kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku 1995 kuni 2008 aasta mõõtmisandmetest (240 538 puu mõõtmist) on parandatud 10 622 väärtust (diameetrid, puuliik ja rinne) ning mudelpuude (68 725 puud) andmetest on parandatud 1 172 väärtust (kõrgus, elusa võra algus, kuiva oksa kõrgus). Empiirilistest andmetest on kogutud infosüsteemi ka paljude autorite poolt erinevatel aegadel koostatud kasvukäigutabelid kogu Euroopast. Hetkel on andmebaasis 23 Euroopa riigist 240 tabelite komplekti, milles sisaldub 1 135 kasvukäigutabelit 23 552 andmereaga. Tabeli komplekt esitab erineva boniteediga ühe autori poolt ühele puuliigile loodud puistute kasvukäigutabelite kogumikku. Dendromeetriliste mudelite andmebaas on loodud empiiriliste dendromeetriliste mudelite süstematiseerimiseks ning avalikuks kasutamiseks. Andmebaasis on peamiselt mudelid, mida kasutatakse praktilises metsamajanduses. Seetõttu on nende kasutajad nii metsanduslikud töötajad kui ka modelleerijad, kellele andmebaas annab ülevaate olemasolevatest mudelitest ning võimaldab ka avaldada oma tehtud uusi mudeleid. Andmebaasi suurus ei ole piiratud ning uute mudelite lisamine toimub pidevalt. Dendromeetriliste mudelite andmebaasis hoitakse mudeleid süstematiseeritult, mis võimaldab lihtsalt mudeleid vormindada ning erinevate programmidega töötamiseks sobivale kujule teisendada. Dendromeetriliste mudelitega töötamise lihtsustamiseks on kasutajatel võimalus kopeerida mudel valemina või laadida alla kasutajafunktsioonina. Kopeerida on võimalik kas Visual FoxPro, Exceli või statistika programmis R töötamise jaoks, kasutajafunktsioonina on võimalik alla laadida kas Visual FoxPro, Visual Basic-u või Visual C# jaoks. Käesoleva töö üheks osaks on puistu kasvu modelleerimine ning üksiku puu ellujäämistõenäosuse analüüsimine. Puude arvu dünaamika majandamata puistus toimub üldiselt lainetena, kus mingi lühikese perioodi jooksul sureb suur hulk puid ning seejärel on pikk periood, kus puistu suremus on madal. Majandamata metsas suremuse analüüsiks on vaja pikema ajalisi mõõtmisi, kus pikka aega ei ole tehtud elusate puude raieid. Järvseljas rajati eelmise sajandi alguses hulk proovitükke, millel mõõtmised on olnud ebaregulaarsed. Suur hulk nendest proovitükkidest on hiljuti taastatud ning need on mõõtmisandmed on heaks materjaliks pikema ajaliste uuringute läbiviimiseks. Kuna mõningatel proovitükkidel on vahepeal mõõtmiste vahe olnud peaaegu 50 aastat, siis on enne analüüsi vajalik tuvastada võimalikud muutused ning majanduslikud tööd. Käesoleva uurimuse käigus analüüsiti Järvselja püsikatsealade andmeid leidmaks, kas antud proovitükid on oma arengus olnud pikka aega bioloogiliselt piirtihedad, mis näitab metsamajanduslike tööde puudumist. Piirtiheduse hindamiseks kasutati Nilsoni puistu piirtiheduse ja diameetri vahelist seost ning leiti, et töös analüüsitud proovitükid on kogu oma kasvu jooksul olnud piirtihedad. Eestit katva kasvukäigu püsiproovitükkide andmetel analüüsiti puude ellujäämist ning seda mõjutavaid tegureid. Analüüsiks võeti 236 proovitükki, millel oli 31 097 puu mõõtmise andmed, mis olid kogutud aastatel 1995 kuni 2004. Kordusmõõtmised toimusid viie aastase intervalliga ning selle aja jooksul oli 2 319 puud surnud. Puude ellujäämisest arusaamine on puistu dünaamika oluline osa, kuna paljud kasvumudelite ennustused sõltuvad just puude ellujäämisest. Käesoleva uurimuse tulemused näitavad, millised puistu ja puu tunnused mõjutavad kõige enam puude ellujäämise tõenäosust Eesti metsades. Ellujäämist mõjutas puistu tunnustest kõige enam puistu täius ning puu tunnustest mõjutasid puu suhteline kõrgus, suhteline diameeter ning suhteline suuremate puude rinnaspindala.Puistu tiheduse muutumine on üks olulisemaid, kuid keerulisemaid metsandusliku modelleerimise aspekte. Puistu kasvu modelleerimiseks võib kasutada erinevat tüüpi mudeleid, millest enamlevinud on regressiooni- ning diferentsmudelid. Diferentsmudelid võimaldavad ennustada erinevate tunnuste kasvu pikalt ette. Regressioonimudelitega saab ennustada mingi i kseeritud perioodi võrra ning pikema perioodi jaoks tuleb puistu kasvu arvutada korduvate tsüklitega. Käesoleva töö käigus töötati välja männikute kasvu prognoosimiseks regressioonimudelid, millega ennustatakse puistu diameetri, kõrguse, rinnaspindala, puude arvu ja tagavara kasvu viie aasta kaupa. Selliste mudelite eeliseks on kõikide tunnuste üheaegne kasvatamine lühikeste perioodide kaupa, mis võimaldab leida ka puistu piirtiheduse saavutamise ajahetke. Diferentsmudeliga pikema perioodi jaoks kasvu prognoosimisel on võimalik ületada puistu bioloogiline piirtihedus, mis selgelt viitab prognoosimudeli ebasobivusele. Puistu kasvu simuleerimiseks kasutatakse nii kasvu kui ka staatilisi mudeleid, kus mõned takseertunnused kasvatatakse ning ülejäänud arvutatakse juba kasvatatud takseertunnuste alusel staatiliste mudelitega. Käesoleva töö üheks osaks on võrrelda kuut erinevat puistu kasvu simuleerimise kombinatsiooni. Kõikide kombinatsioonide korral arvutatakse puistu kõrgus kasvumudeliga. Kuna puude arv, keskmine diameeter ja rinnaspindala vahel on matemaatiline seos (rinnaspindala on puude arvu ja keskmise puu rinnaspindala korrutis), siis nendest tunnustest kaks kasvatatakse ning kolmas arvutatakse nende vahelise seose järgi. Tagavara arvutatakse kasvatatud kõrguse ja rinnaspindala järgi. Erinevaid töös loodud valemeid kombineerides saadi kokku kuus simulatsiooni skeemi. Analüüsi tulemusena leiti, et juhul kui mudelid on loodud sama andmestiku põhjal, siis olulist vahet ei ole, mis järjekorras on tunnused arvutatud ning milliseid puistutunnuseid kasvatatakse ning milliseid arvutatakse staatiliste mudelitega. Olulisemalt erinevaks osutusid skeemid, kus kasutati Kiviste diferentsmudeleid rinnaspindala ja tagavara prognoosimiseks, mis on ka täiesti ootuspärane, kuna need mudelid sisaldavad ka raieid kuid test andmestikus ning teistes kasvumudelites puudusid raied. Esialgsed mudelid üksikpuu kasvu ning suremuse prognoosimiseks on Eestis juba koostatud. Edasisel metsa kasvu uurimisel ja mudelite loomisel tuleb eelistada mudeleid, mis on võimalikult väheste parameetritega ning oleksid bioloogiliselt tõlgendatavad ja vastavad protsessi loogikale, et võimaldada ka mudelite ekstrapoleerimist.Kirje Kasvava puu tüvekuju mõõtmise metoodika väljatöötamine tüvemoodustaja analüüsiks Eesti tingimustes : SA Keskkonnainvesteeringute keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 28. juuni 2011. a. sõlmitud lepingu nr. 11-10-8/386 lõpparuanne(2012) Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondKäesoleva projekti raames pildistati puid fotoaparaadiga, mis võimaldab teha 4672×3120 piksli suurusega fotosid. Seetõttu oodati puudelt diameetrite mõõtmisel tunduvalt suuremat täpsust, kui õnnestus soomlastel saada. Projekti eesmärgiks oli välja töötada metoodika kasvava puu tüvekuju mõõtmiseks digitaalsete piltide abil. Lisaks katsetati metoodikat viie puistu kasvukäigu püsiproovitükil hindamaks metoodika sobivust ning samuti ajakulu. Esialgsete mõõtmistulemuste alusel on võimalik anda ka hinnang tüvemoodustaja koostamiseks vajaliku statistiliselt usaldusväärse andmehulga kohta. Käesoleva projekti käigus loodi metoodika ja selle katsetamiseks tarkvara piltidelt puude diameetrite mõõtmiseks.Kirje Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050(Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, 2021) Valgepea, Mati; Raudsaar, Madis; Karu, Helen; Suursild, Eve; Pärt, Enn; Sims, Allan; Kauer, Karin; Astover, Alar; Maasik, Martti; Vaasa, Airiin; Kaimre, PaavoKliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on oluline kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine ja sidumisvõimekuse suurendamine kõigis sektorites. Et eesmärki täita, tuleb seada selged sihid, hinnates erinevates sektorites KHG heite vähendamise ja sidumise suurendamise potentsiaali ning käsitleda sektori mõju laiemalt ka majanduse konkurentsivõimele. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sidumisvõimekuse uuring on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel analüüsimaks kompleksselt LULUCFi sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Uuringu käigus kaardistatakse LULUCFi sektori maakasutuskategooriates süsiniku sidumisega seotud aspektid ja tegevused ning hinnatakse nende potentsiaali suurema süsiniku sidumise suunas. Analüüs kirjeldab ning hindab järgmisi LULUCFi sektorit mõjutavaid tegevusi: raportis „Mets ja kliimamuutused“ esitatud raiestsenaariumid (koos puittoodetega); metsakasvatuslikud võtted netojuurdekasvu soodustamiseks: metsade uuenemise tagamine (looduslik uuendus, uuendamine, puuliigi valik), harvendusraie, raieplaanide optimeerimine (täiuse, juurdekasvu ja boniteedi järgi), kuivendamine; metsamaa pind (metsamaa pindala säilimine vähemalt praegusel tasemel) kui süsinikusidumist suurendav tegur: metsastamine, raadamise piiramine/ kompenseerimine; puittoodetesse süsiniku sidumine: puittoodete tootmise suurendamine, puittoodete tootmise struktuuri muutmine pikemaealiste toodete suunas, kohaliku tööstusliku ümarpuidu väärindamine Eestis (sh paberipuu väärtustamine), ümarpuidu import, Eestis varutud puit, puiduenergia kasutus; kasvuhoonegaaside heite vähendamine märgaladelt: jääksoode ehk mahajäetud turbatootmisalade korrastamine, aiandusturbast tulenevate heitkoguste vähendamine; põllumajanduslikud tegevused mulla süsinikuvaru suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks: orgaaniliste väetiste kasutamine (sh taimejäänuste mulda jätmine), mitmekesisemad ja pikemad külvikorrad, turvasmuldadel põllu- ja kuivendatud rohumaade metsastamine (sh lühikese raieringiga istandused), loodusliku taimestikuga alade loomine (puittaimestiku ribad ja hekid ning agrometsandus), heitkoguste vähendamine turvasmuldadel paiknevatest haritavatest maadest, happeliste muldade neutraliseerimine (lupjamine); asendusefekti hindamine: ülevaade Eesti konteksti sobiva asendusefekti arvutamise võimalikkusest (sh ülevaade teadustekstidest) ja puuduvate või täiendavaid uuringuid vajavate teemade väljatoomine, võimalusel esmaste arvutuste tegemine. Lisaks hinnatakse: kaardistatud meetmete sotsiaalmajanduslikku mõju tegevuste elluviimisel, sh tööhõivet, netotulu ja lisandväärtust. Võrreldakse metsa majandamisega seotud netotulu ja süsinikukaubandusega kaasnevaid potentsiaalseid võimalusi.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 2. aprillil 2009. a. sõlmitud lepingu nr. 09‐08‐8/223 lõpparuanne(2010) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondVastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 02.04.2009 sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 09‐08‐8/223 “Metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 12. mail 2008. a. sõlmitud lepingu nr. 08‐08‐8/485 lõpparuanne(2009) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ja statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 12. mail 2008. a. sõlmitud lepingu nr. 08-08-8/485 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2008. a. kordusmõõdistama 101 puistu kasvukäigu püsiproovitükki. Metsa püsiproovitükkide võrgustiku andmeil saadud uurimistulemuste esitlemiseks tuli korraldada teadusseminar. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdistati 2008. a. 73 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2008.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2003. a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 26 proovitükki mõõdeti põllumaadelt, mida varasemalt oli mõõdetud põllumaade metsastumise uurimiseks satelliidipiltidelt. 2008-ks aastaks olid need põllumaa proovitükid kasvanud piisavalt suureks, et mõõta saama metoodikaga nagu on mõõdetud kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku proovitükke. Kahel proovitükil oli tehtud lageraie, mistõttu neid üle mõõta ei saanud.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 21. märtsil 2012. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/61-5/2011 lõpparuanne(2013) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920-ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 21. märtsil 2012.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/61-5/2011 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2012.a. kordusmõõtma 129 puistu kasvukäigu püsiproovitükki. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2012.a. 129 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2012.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2007.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 129 proovitükil kasvukohta, selleks töötati välja vastav metoodika.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 24. mail 2011. a. sõlmitud lepingu nr. 11-10-8/317 lõpparuanne(2012) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 24. mail 2011.a. sõlmitud lepingu nr. 11-10-8/317 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2011.a. kordusmõõtma 163 puistu kasvukäigu püsiproovitükki. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2011.a. 165 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2011.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2006.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Kolmel proovitükil oli tehtud eelmisel aastal harvendusraie, mistõttu mõõdeti need uuesti üle. Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna professor Andres Kiviste, projekti põhitäitjateks olid EMÜ metsakorralduse osakonna töötajad Diana Laarmann ja Allan Sims. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad, magistrandid ja üliõpilased (D. Laarmann, A. Kardakov, R. Mitt, A. Lilleleht, L. Krumm). Andmesisestuse arvutisse tegi Diana Laarmann ja esmase andmetöötluse viisid läbi Allan Sims ja Diana Laarmann. Metsakorralduse osakonnas on metsandusliku modelleerimisalase informatsiooni haldamiseks loodud Metsandusliku Modelleerimise Infosüsteem (ForMIS, http://formis.emu.ee/), mis sisaldab dendromeetriliste mudelite andmebaasi, kasvukäigutabelite andmebaasi, kasvufunktsioonide andmebaasi ning püsiproovitükkide andmebaasi. ForMIS-es on juurutatud ja arendatud juba mitu aastat püsiproovitükkide andmebaasi haldustarkvara. Andmestik täieneb pidevalt kordusmõõtmiste andmetega, seetõttu on pidev vajadus arendada võimalike vigade avastamise süsteemi, kus arvestatakse mitte ainult ühe, vaid ka mitme kordusmõõtmise andmeid. Käesoleva projekti käigus täiendas Maris Hordo oma bakalaureuse ja magistritöö käigus koostatud vigade avastamise algoritme, mille realiseeris infosüsteemis Allan Sims.Kirje Metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõtmine 2015 : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 3. märtsil 2015. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/1976-4/2014 lõpparuanne(2016) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (sh monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovi- K:\Aruanne\2015\Laruanne2015.docx27.05.2016 5 tükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 3. märtsil 2015.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/1976-4/2014 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2015.a. kordus mõõtma 175 puistu kasvukäigu püsiproovitükki ning 50 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordus mõõdeti 2015.a. 154 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2015.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2010.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 21 uut proovitükki rajati kuusikutesse täiendamaks andmestikku kuna paljudel proovitükkidel on olnud teostatud lageraie. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 51 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel. Lisaks kasutati proovitükkide mõõtmisandmeid visuaalseks puistu tervislikku seisundi hindamiseks, puude kahjustuste uurimiseks ning proovitükkide maakasutuse ajaloo teada saamiseks.Kirje Metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõtmine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 1. juulil 2014. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/183-3/2014 lõpparuanne(2015) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920-ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 1. juulil 2014.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/183-3/2014 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2014.a. kordus mõõtma 147, rajama 15 uut puistu kasvukäigu püsiproovitükki loometsadesse ning 50 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordus mõõdeti 2014.a. 147 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2014.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2009.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 15 uut proovitükki rajati loometsadesse täiendamaks looalade metsade andmestikku. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 50 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel. Lisaks kasutati proovitükkide mõõtmisandmeid visuaalseks puistu tervislikku seisundi hindamiseks ning puistu radiaalkasvu ja kliima mõju analüüsimiseks loometsades.Kirje Metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõtmine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 22. märtsil 2013. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/58-5/2013 lõpparuanne(2014) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 22. märtsil 2013.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/58-5/20133 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2013.a. kordusmõõtma 97 puistu kasvukäigu püsiproovitükki ning 100 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2013.a. 97 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2013.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2008.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 100 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel.Kirje Statistiline mets : 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis(Keskkonnaagentuur, 2019) Aitsam, Viio; Sims, Allan; Tolm, Tarmo; Nikopensius, Maris; Karu, Helen; Raudsaar, Madis; Valgepea, Mati; Timmusk, Tiiu; Pärt, EnnMets. Sel lühikesel sõnal võib olla inimeste jaoks vägagi erinev tähendus. On neid, kelle jaoks mets on midagi kauget ja vähetähtsat, vaid taustapilt autosõidul ühest linnast teise. Mõni otsib metsalt vaimset tuge, teine laeb seal sporti tehes akusid, kolmas võtab kaasa seene- või marjakorvi, kuid vähe ei ole neidki, kelle jaoks mets on argine töökeskkond. Nagu on erinev suhtumine metsa, nii on ka metsast võimalik erinevalt kirjutada – lüüriliselt, eepiliselt, asjalikult, kuid ka arvude keeles. Nikolai Baturini jutustustes on kirjeldatud lummavaid vaateid sopkadelt ääretule Siberi taigale. Valdur Mikita otsib metsast eestlase soome-ugri algjuuri ja müstikat. Meie aga räägime statistilisest metsast. Statistika ja arvud on lahutamatud, seega on statistilise metsainventeerimise tulemuseks arvandmed metsadest ja neid numbreid on väga palju. Juttu tuleb sellest, kuidas ja millal SMI Eestisse jõudis, ja isikutest, tänu kellele see tegevus alguse sai. Kirjeldatakse metoodikat ja tegevusi, nii sõnas kui pildis. Mitte kuidagi ei saa mööda vaadata neist, kelle töö tulemusena metsastatistika tekib. Ühtemoodi tähtsad on need, kes vihmas ja päikeselõõsas mõõtes ning kirjeldades andmeid koguvad, kui ka need, kes arvuti taga algandmetest tabeleid, jooniseid ja analüüse vormivad. Tänu SMI-le ja selle tegijatele teame, kui palju on Eestis metsa, milline see on, mil määral seda raiutakse ja kuidas mets ajas muutub. Eesti riigil on kohustus koostada erinevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele meie metsadest raporteid ja suuresti põhinevad needki SMI andmetel. Ka sellest kirjutame. Kuid SMI põhiline väljund on alati olnud suur hulk arve, mis koondatud paljudesse tabelitesse ja joonistesse. Pindalad ja tagavarad, juurdekasv ja raiemaht, puuliigid ja kahjustused … Öeldakse, et arvud on igavad, kuid asjast huvitatule ütlevad need palju. Numbrite taga on päris mets oma erinevate ja sageli vastandlike külgedega. Arvud ei valeta, kuid ilu on vaataja silmades ja igaüks võib leida neist numbritest kinnitust oma mõtetele ja vaadetele, olgu need millised tahes. Lugege, vaadake ja mõtelge ning leidke arvude tagant oma mets. KoostajadKirje Taasmetsastatud põlevkivikarjääride ökosüsteemide dünaamika uurimine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 29. augustil 2011. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2.8/27-472011 lõpparuanne(2012) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Kangur, Ahto; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondAmmendatud põlevkivikarjäärid on põhjustanud Ida-Virumaal tõsise keskkonnaprobleemi, kus on piiratud maa kasutusvõimalused ja on rikutud esteetiline maastikupilt. Karjaäride metsastamine on hea lahendus rikutud alade taaskasutusse võtmiseks. Paraku on taasmetsastamine keeruline protsess, kus tuleb arvestada paljude puude kasvu ning kogu edasist metsaökosüsteemi mõjutavate teguritega. Ammendatud põlevkivikarjääride metsastamise võimaluste uurimiseks ja pidevalt muutuva metsaökosüsteemi jälgimiseks rajati 1968.a. dr. Elmar Kaare eestvedamisel Sirgala puistangualale taasmetsastamise püsikatseala, pindalaga 3,3 ha, kuhu istutati erinevates variatsioonides 12 puuliiki. Järgneva 40 aasta jooksul on antud katsealal teostatud korduvmõõtmised erinevate puuliikide kasvukāigu (keskmise diameetri, kõrguse, tagavara jne) uurimiseks. Samuti on hinnatud alustaimestiku liigirikkust 1994. aastal võeti katsealalt metsakõdu- ja mullaproovid. Järgneva kümne aasta jooksul Sirgala katsealal mõõtmisi ei tehtud, kuid 2006.a. taastati Sirgala katseala KIKi projekti nr. 14 toetusel (uuendati proovitükkide tähised, tehti korduvmõõtmised) ning sisestati Põhja- ja Baltimaade metsakatsealade andmebaasi NOLTFOX kui pikaajaline unikaalne katseala. Sirgala katsealal toimus viimane proovitükkide mõõtmine 2006. aastal. Antud vanuses puistutes on soovitatav korduvmõõtmiste vaheline intervall viis aastat. Sirgala katsealal oli vajalik lisaks rajada alustaimestiku püsiproovialad, samuti oli vajalik teha mulla keemiline korduvuuring (viimane uuring oli aastal 1994). Erinevate puuliikide püsikatsealal Sirgalas mõõdeti 66-1 proovitükil kõigi puude rinnasdiameeter ja mudelpuude kõrgused puuliigi kohortide lõikes. Igal proovitükil viidi läbi alustaimestiku seire. Samuti võeti proovid mulla keemilise analüüsi jaoks ning hinnati pinnase kivisust. Peatselt suletava Aidu karjääri kohta on Eesti Geoloogiakeskusel 2009.a. valminud aruanne "Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega", milles modelleeriti põhjavee tõusu ning jõgede juurdevoole pärast vee väljapumpamise lõpetamist Aidu karjääris. Antud uuring näitas, et veetase tõuseb suletud karjääris märgatavalt, mille tulemusena praegused tranšeed täituvad veega. Suuremal osal karjäärialast, mis on rekultiveeritud metsamaaks, muutub metsa kasvukeskkond väga oluliselt. Selleks, et võimalikult täpselt mõõta veerežiimi muutuse mõju metsaökosüsteemile, oli äärmiselt oluline rajada ja mõõta katsealad veel enne muutuste algust. Eesti Energia Kaevandused viivad läbi regulaarseid vaatlusi Aidu karjääri aladel asuvatel vaatluskaevudel ja on Eesti Maaülikoolil lubanud ka edaspidi kasutada veetaseme kõrguse andmeid. Projekti raames rajati 2012. aastal suletavasse Aidu põlevkivikarjääri taasmetsastatud alale seirevõrgustik, mis koosneb erivanuselistesse puistutesse rajatavatest püsiproovitükkidest. Püsiproovitükkidel toimus mullastiku, taimestiku ja puistu seire, et jälgida põhjavee kõrguse muutuse mõju metsaökosüsteemile. Sel eesmärgil rajati 2011 suvel püsiproovitükid, et kaardistada algsituatsioon, mis on aluseks muutuste edasiseks hindamiseks. Selleks tehti transektina 6 korduses 10 erineva vanuseastmega ja liigilise koosseisuga puistutesse ringproovitükid, kus mõõdeti iga puu koordinaadid, määrati puuliik, rinne, mõõdeti rinnasdiameeter. Igal viiendal puul (mudelpuul) mõõdeti kõrgus. Samuti kirjeldati iga puu nähtavad kahjustused. Igast proovitükist tehti 5 fotot fikseeritud asukohtadelt. Samuti võeti igalt proovitükilt mullaproov, mida analüüsiti EM0 laboris. Määrati pinnase kivisus. Igasse ringproovitükki rajati alustaimestiku ruudud, kus määrati sammalde ja soontaimede liigirikkus ja katvus. Välitööde tulemusena saadud andmed sisestati infosüsteemi FORMIS. Projekti tulemusi tutvustati 9-14. septembril 2012.a. Tšehhis toimunud rahvusvahelisel metsade taastamise konverentsil "The 8h European Conference on Ecological Restoration'", samuti 10. novembril 2011.a. Eestis toimunud Põlevkivi Kompetentsikeskuse poolt korraldatud teadlaste ja spetsialistide konverentsil "Põlevkivi-võimalused koostööks".