Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Silm, Maidu (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Pisipilt
    Kirje
    Erinevate seente efektiivsuse hindamise juurepessu (Heterobasidion spp.) biotõrjel
    (Eesti Maaülikool, 2025) Puude, Laura; Silm, Maidu (juhendaja)
    Eestis, kus mets katab üle poole maismaast, on hariliku kuuse (Picea abies) seisund viimastel aastatel märgatavalt halvenenud. Üheks olulisemaks kahjustajaks on juurepess (Heterobasidion spp.), mis põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju ning ohustab metsade ökoloogilist tasakaalu. Varasemalt on biotõrjes kasutatud hiidkoorikut (Phlebiopsis gigantea), kuid teiste potentsiaalsete antagonistlike seente mõju on jäänud vähe uurituks. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata erinevate seeneliikide efektiivsust juurepessu biotõrjel laboritingimustes, kus seente mõju hinnati K. Manka biootiliste testide meetodi alusel. Tulemused näitasid, et libliktagel (Trametes versicolor) avaldas biotõrjeefekti, eriti männi-juurepessu (Heterobasidion annosum) vastu. Libliktageli 23-st tüvest 19 suutsid patogeeni kasvu pidurdada. Lakkvaabik (Ganoderma lucidum) jäi valdavalt juurepessule alla, kuid üksikutel juhtudel suutis siiski vastupanu osutada. Teises katses selgus, et suits-kollanutt (Hypholoma capnoides) ja harilik kännumampel (Kuehneromyces mutabilis) avaldasid samuti tõrjuvat mõju, eriti männi-juurepessu vastu. Hiidkoorik kinnitas oma tuntud efektiivsust, kuid tema kasv oli aeglane. Kopsservik (Pleurotus pulmonarius) ei näidanud tõrjeefekti. Töö tulemused viitavad libliktageli biotõrje potentsiaalile. Edasised uuringud välistingimustes on vajalikud, et kinnitada laborikatsete tulemused reaalses metsakeskkonnas. Saadud teadmisi saab rakendada keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike metsakaitsemeetmete väljatöötamisel.
  • Pisipilt
    Kirje
    Euroopa angerja (Anguilla anguilla) keemiline märgistamine
    (2015) Mäe, Aile; Silm, Maidu (juhendaja); Järvalt, Ain (juhendaja)
    Euroopa angerja (Anguilla anguilla) arvukus on viimastel aastakümnenditel märkimisväärselt langenud. Üheks varude täpsemaks hindamise meetodiks on asustatavate angerjate keemiline märgistamine. Samuti saab märgistamise tulemusel täpselt hinnata angerjate kasvukiirust ja rännet. Täpne varude hindamine soodustab täpsemate püügikvootide määramist ning angerjavarude jätkusuutlikku majandamist. Käesoleva töö eesmärgiks oli määrata kindlaks sobiv keemilise märgistamise meetod ning uurida, kas alisariinimärgis jääb paremini peale klaasangerjatele või ettekasvatatud angerjatele. Samuti uuriti, kas samades märgistamistingimustes jääb SrCl₂ märgis peale kõigile kaladele sarnase tugevusega. 2014. aasta kevadel ja suvel mass-märgistatud angerjatelt koguti analüüsimiseks otoliidid, mis lihviti ning seejärel analüüsiti valgusmikroskoobis ja mass-spektromeetris. Alisariinimärgis jäi paremini peale ettekasvatatud angerjatele ja selle tuvastamine on küllaltki lihtne. Samas on vajalikud põhjalikumad analüüsid ning metoodika täiustamine. SrCl₂ märgis jäi peale 100% kaladest, kuid märgise tuvastamine nõuab keerulisemaid analüüsi meetodeid. SrCl₂ märgise talletumise tugevuses oli isendite vahelisi erinevusi, mis võivad olla põhjustatud kalade individuaalsetest omadustest. 7-8 aasta pärast püükidesse jõudvate keemiliselt märgistatud angerjate analüüs annab täpsemat informatsioon Eesti järvede angerjavarudest ja võimaldab uurida angerja kasvu, rändeid ning muid populatsiooni iseloomustavaid näitajaid.
  • Pisipilt
    Kirje
    The Role of trophic niche in eel head shape dimorphism
    (Eesti Maaülikool, 2019) Teesalu, Paul; Ercoli, Fabio (juhendaja); Silm, Maidu (juhendaja); Vesiviljelus
    The European eel is a critically endangered fish species with a complex life cycle. Many aspects of eel ecology are poorly investigated; therefore, it is crucial to have a thorough understanding of this fish species for better stock management practices and conservation actions. In this thesis we caught and measured the head width of eels from the Estonian lakes of Saadjärv and Võrtsjärv. We hypothesised that individuals with narrow heads would be primarily benthivorous, whereas broad-headed individuals were likely to be piscivorous. Lake ecosystems and the subsequent difference in food availability could play a role in the formation of either head morph. Thus, our second hypothesis is that Lake Saadjärv, with an average macroinvertebrate biomass of 2.5 g/m2 would have more broad-headed eels than Lake Võrtsjärv, which has a higher macroinvertebrate biomass of 6.6 g/m2 . We combined gut content analyses and stable isotopes of δ 15N and δ 13C to determine and compare trophic niches of eel populations. Gut content analyses results confirm that eels in Saadjärv are affected by head shape in their feeding habits, with narrow-headed eels consuming proportionally more macroinvertebrates and broad-headed eels consuming more fish. This was confirmed with stable isotope analyses- broad-headed eels were significantly more enriched in δ 15N and therefore had a higher trophic position than narrow-headed eels. In Lake Võrtsjärv nearly all eels (95%) displayed a narrow head shape, suggesting a diet based mainly on macroinvertebrates, particularly chironomids. In line with our expectations stable isotope analyses indicated that the eel population in Võrtsjärv rely mostly on Chironomus plumosus and marginally on other benthic macroinvertebrates. The occurance of broad-headed eels was indeed higher in Saadjärv (31%) than in Võrtsjärv (2.3%) indicating that food availability plays a crucial role in eel head morphology
  • Pisipilt
    Kirje
    Sooleparasiidi Eubothrium crassum ning neeruparasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae esinemine Hiiumaa ja Saaremaa rannikumerest püütud meriforellidel (Salmo trutta)
    (Eesti Maaülikool, 2023) Veevo, Taigor; Lauringson, Magnus (juhendaja); Silm, Maidu (juhendaja)
    Varasemate uurimustööde põhjal on tehtud kindlaks, et Soome lahest püütud meriforellidel esineb paeluss Eubothrium crassum ja proliferatiivse neeruhaiguse (PKD) haigustekitaja Tetracapsuloides bryosalmonae. Kuna tänaseni on E. crassum’i ja T. bryosalmonae esinemist uuritud vaid Põhja-Eesti rannikumerest püütud meriforellidel, peeti oluliseks laiendada valimit geograafiliselt ehk kaasata Lääne-Eesti suuremad saared. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada paelussi E. crassum ja PKD haigustekitaja T. bryosalmonae esinemine Hiiumaa ja Saaremaa rannikumerest püütud täiskasvanud meriforellidel ning hinnata nende mõju kala üldisele konditsioonile. Samuti selgitati välja meriforellide vanuseline koosseis ning selle võimalikud seosed parasiitide esinemisega. Uurimismaterjali (29 kala) aitasid koguda kutselised kalurid vahemikus 2019. november kuni 2021. september. Kaladelt proovide kogumine viidi läbi Eesti Maaülikooli VLI vesiviljeluse osakonna laboratooriumis. Proovide analüüsimisel selgus, et pea 90% kaladest olid tabandunud E. crassum parasiidiga ja ainult kahel isendil esines PKD haigustekitaja T. bryosalmonae. Kõige enam leiti kala soolestikust 73 paelussi, mis ei omanud mõju kala üldisele konditsioonile. Kalade massi ja paelusside arvu vahel olulist seost ei leitud, küll aga esines kala tüsedusindeksi ja paelusside arvu vahel statistiliselt oluline nõrk positiivne seos. Sooleparasiite esines emastel meriforellidel oluliselt rohkem kui isastel. E. crassum’i arvukus oli oluliselt kõrgem Saaremaa lõunarannikult (st Liivi lahest) püütud kaladel. Uuritud kalade keskmiseks vanuseks loeti 3 täisaastat, kala vanuse ja parasiitide arvukuse vahel seos puudus. Edasised uuringud peaksid tegema kindlaks, milline E. crassum’i vorm Eesti rannikuvetes prevalveerib.
  • Pisipilt
    Kirje
    Temperatuuri mõju lakkvaabiku (Ganoderma lucidum) tüvede kasvule
    (Eesti Maaülikool, 2021) Linnas, Gert; Silm, Maidu (juhendaja); Drenkhan, Rein (juhendaja)
    Lakkvaabik (Ganoderma lucidum) on üheaastane saprotroofne seen ehk surnud orgaanilise aine lagundaja. Lakkvaabiku erinevaid tüvesid kultiveeritakse üle maailma, kuid Eesti seenetüvesid pole teadaolevalt kasvatatud ega uuritud. Töö eesmärgiks on uurida erinevate temperatuuride mõju lakkvaabiku erinevate tüvede kasvukiirusele puhaskultuuris. Hüpoteesiks on, et Eesti tüved kasvavad jahedamatel temperatuuridel kiiremini, kui võõramaised tüved. Töös kasutati kuute erinevat Eesti seenetüve (L1-L6), Mycelia Belgia päritolu tüve (L7), Ungari (L8) ja Ameerika Ühendriikide tüve (L9). Iga seenetüve kohta tehti 9 katsetassi ning omakorda oli iga tüvi 3 korduses kolmel erineval temperatuuril: toatemperatuur (22oC), 30oC ja 9oC. Katse kestvus oli 3 nädalat laboritingimustes. Kõige kiiremat seene mütseeli kasvu puhaskultuuris mõõdeti kõikide tüvede lõikes toatemperatuuril 2,53 mm ööpäevas ning kõige aeglasemat 9°C temperatuuril 0,18 mm ööpäevas. Kõige kiiremini kõikidel temperatuuridel kasvas seenetüvi L7 (Mycelia Belgia päritolu), mille keskmiseks kasvukiiruseks kolme temperatuuri alusel saadi 2,7 mm ööpäevas. Kõige aeglasemalt kasvas Eesti tüvi L1, mille kõikide temperatuuride keskmiseks kasvukiiruseks mõõdeti vaid 0,5 mm ööpäevas. Lakkvaabiku Eesti tüvesid pole teadaolevalt varem testitud ega ka kasvatatud, antud katse tulemused annavad esialgse hinnangu seenetüvede erinevuse välja selgitamiseks ning nendega edasi töötamiseks.