Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Siil, Janno" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Marga 10/0,4 kV alajaama pingeprobleemi lahendus
    (2012) Siil, Janno
    Töö eesmärk oli vastavalt lähteülesandele lahendada pingeprobleemid Marga 10/0,4 kV alajaama fiidritel F-2 ja F-3. Marga 10/0,4kV alajaama fiider F-2 liinilõpus asuvate Saaretare ja Soosaare kinnistute liitujate lühisvool liitumispunktis on 39A. Soosaare, liitumisele 10A, kasutades gG tüüpi sularit hoone kaitseks rakendub lühisepuhul 3s jooksul. Saaretare, 16A liitumisega, kasutades 16A gG tüüpi sularit rakendub lühise puhul alles 30s jooksul. Liitujad said lisatud Külma 10/0,4kV alajaama koosseisu. Antud alajaama parameetritele saavutati lühisvooluks, kasutades kaablit AXPK4G150, vastavalt 298A ja 248A, mis võimaldab kasutada C tüüpi kaitselüliteid ning 1-faasilise liitumise asemel saavad taotleda 3-faasilist liitumist. Külma alajaama liitujate arvu suurenemise ning perpektiivse liitumise arvelt suureneb alajaama vahetuse prioriteet uue alajaama ja võimsama trafo vastu. Marga 10/0,4kV alajaama fiider F-3 kooseisus olevad Tamme, Pärna, Metsa ja Pärnametsa talud ja fiider F-2 kooseisus olevad Loidu, Kohu ja Salu talud saavad toite uuest projekteeritud Vooremõisa 10/0,4kV alajaamast. Mille toiteks projekteeriti uus k/p maakaabelliin. Uus alajaam ning maakaabelliinid võimaldavad liitujatel kasutada maksimaalset amperaaži ilma, et seaksid ohtu hoone elektrivõrgu ning inimesed. Marga alajaama fiidrer F-2 vahetatakse paljasjuhtmetega õhuliinid keerdkaabliga, mis demonteeritakse fiidrilt F-3. Fiidri F-2 koosseisu kuuluvate talude lühisvoolud ja pingelangud ei parane, kuid suureneb tormikindlus. Marga alajaama fiider F-1, mis lähteülesande järgi ei kuulunud projekti mahtu, vahetatakse paljasjuhtmeline õhuliin keerdkaabliga, sest demonteeritav maht on piisavalt suur. Marga alajaama madalpinge poole töökindlust parendatakse ning sellega seoses katkestuste arv väheneb märgatavalt. Maakaablite ja keerdkaablite kasutuselevõtuga vähenevad alajaamade koosseisu jäävate talude elektrikatkestuste arv. Marga 10/0,4kV alajaama tarbijate lisamine Vooremõisa ja Külma alajaama koosseisu parandab liitujate elektrivarustust. Tarbijad saavad kasutada liitumisega ettenähtud võimsusi.
  • Pisipilt
    Kirje
    Narva linna tänavavalgustus
    (2014) Siil, Janno
    Käesoleva magistritööga on analüüsitud Narva linna olemasolevat tänavavalgustust ning välja pakutud võimalik tänavavalgustuse arenduse suund. Töö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: • selgitada tänavavalgustuse hetke olukorda; • olemasolevate valgustite paiknemise abil hinnata rekonstrueerimiskulusid; • anda hinnang pimedate tänavalõikude valgustuse väljaehitamise kuludele; • vähendada tänavavalgustuse püsikulusid parandades samaaegselt sotsiaalset turvatunnet. Magistritöös on antud ülevaade Narva linna tänavavalgustuse hetke olukorrast. Tänavavalgustus baseerub Na-kõrgrõhulampidel, mille energiatarve on suur. Nende vahetamine LEDvalgustitega ei tule kõne alla, kuna nende soetuskulud on suured ning töötavate kõrgrõhulampide ära viskamine on majandusliku mõtlemise seisukohast lubamatu. Tulenevalt antud faktidest on hetkel üleminek teist tüüpi valgustitele piiratud ning valgustuse juhtimine tuleks kohandada, nii et olemasolevatele valgustitele lisatakse moodulid, mis võimaldavad suhtlust üle andmesidevõrgu ning mida on võimalik kasutada ka uuete valgusti tüüpidega. Töös on välja pakutud valgustuse juhtimissüsteemi arendus. Valgustite ühendamine ühtsesse süsteemi ning tänavavalgustuse visualiseerimine. Ära on toodud tänavavalgustuse juhtimise lihtsustamiseks tänavavalgustuse grupid. Lisaks on välja pakutud ristumiste ja ristumisest järgnevatele valgustusmastide külge paigaldatavad liikumisandurid aitavad statistikat koostada inimeste ja autode liikumisest. Liikumisharjumuste analüüs võimaldab paremat valgustuse reguleerimist ning annab parema ülevaate tänavate koormusest. Töös on näidispiirkonna abil tehtud valgustusearvutused, valgustite toite liini lühisvoolude arvutused ja pingekao arvutused. Lähtudes näidispiirkonnast on tehtud majandusarvutused ja laiendatud kogu linna valgustusele. Töös on analüüsitud 2012 aasta tarbimist. Lisades on välja toodud olemasoleva olukorra näited valgustitest, kilpidest ja kohaliku omavalitsuse ning VKG ehituse vahelisest tööde aruandlusest.