Sirvi Autor "Semm, Maaria (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Hara neeme ja Ristinina vahelise rannikuala ruumilise arengu kava : rannikuala integreeritud korralduskava Läänemaa testalale(2018) Kull, Anne (koostaja); Palginõmm, Valdeko (koostaja); Semm, Maaria (koostaja); Tomson, Pille (koostaja)Käesolev dokument „Hara neeme ja Ristinina vahelise rannikuala ruumilise arengu kava“ on osa EL Interreg Kesk-Läänemere alamprogrammist rahastatud projektist SustainBaltic: Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis (ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Humanecological Networks in the Baltic Region. SustainBaltic). Projekt keskendus rannikuala ja sellega piirneva merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise meetmetele. Projekti SustainBaltic raames koostati neli rannikualade integreeritud ruumilise arengu plaani, kaks neist Soomes ja kaks Eestis. Eestis käsitletud alad asuvad Eesti läänerannikul ja Lääne- Virumaal. Käesoleva kavaga on hõlmatud ala, mis jääb Läänemaal valdavalt Lääne-Nigula valda ja osaliselt Harjumaal Lääne-Harju valla edelaosasse ulatudes Hara neemest Ristininani (edaspidi testala). Käsitletava ala suurus on 218 km2. Ala sees on eristatud mereala: rannajoonest 300 m kuni 3 km kauguseni mere suunas ja rannaala: 300 m rannajoonest mere suunas ja 3 km maismaa suunas. Rannikuala ruumilise arengu kava sisaldab ettepanekuid rannaala kasutamiseks tulevikus ning selle üheks osaks on tsoneering. Kavas püstitatakse peamised lahendamist vajavad küsimused, tutvustatakse rannikuala tsoneerimise eesmärki ja põhimõtted, kirjeldatakse määratletud tsoone ja tehakse ettepanekud tsoonide kasutamise osas. Käesolev kava on soovitusliku iseloomuga dokument, seda saab rakendada kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel või teistes kohaliku tasandi arengudokumentides (arengukavad, projektid) aga ka üleriigilisel mereala planeeringu koostamisel. Rannaala tsoneerimisel on võetud arvesse testala eripärasid, kuid kasutatud metoodika on laiemalt rakendatav ka ülejäänud Eesti rannaaladel. Kava koostati perioodil juuni 2017 kuni oktoober 2018 (Lisa 1). Lahenduse väljatöötamisele kaasati huvigruppe, keda kava ühel või teisel moel mõjutada võib (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ametkonnad, ettevõtjad, kohalikud elanikud, puhkajad jt). Kava koostamisel arvestati 25. mail 2017. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatud üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu ehk Eesti mereala planeeringu koostamisega. Kava väljatöötamiseks ja koostamiseks moodustati töögrupp. Töögrupis osalesid Anne Kull, Siiri Külm, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Koostatud materjalidega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli kodulehel.Kirje Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2016) Semm, Maaria (koostaja); Sepp, Kalev (koostaja); Tomson, Pille (koostaja); Sepp, Eva-Lena (koostaja)Sissejuhatus Karula ja Soomaa rahvusparkide maakatte andmebaasi koostamist ning ajaloolise maakasutuse analüüsi teostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 9089). Töö on koostatud Keskkonnaametiga kooskõlastatud lähteülesande alusel (Lisa 1). Vastavalt lähteülesandele oli töö eesmärgiks koostada Karula ja Soomaa rahvusparkide maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Tuleb rõhutada, et antud töös toodud tsoneering ja soovitused lähtuvad üksnes kaardianalüüsi tulemustest. Seetõttu tuleb nende rakendamisel jälgida ka ala kaitsekorda, teisi kaitseväärtusi ning kaitsekorralduskavas planeeritut. Maakatte muutuste andmebaasi koostamiseks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte, et teha kindlaks maakatte muutused. Uurimisala hõlmas Karula ja Soomaa rahvusparkide ja rahvusparkide piiridesse jäävat ala koos puhveralaga 500 meetri ulatuses. Maakatte püsivust ja muutusi analüüsiti ainult kaitsealade piirides, maastike tsoneering hõlmab aga kaitsealade piiridesse jäävat ala koos puhveralaga. Projekti metoodikat ja tulemusi tutvustati mitmetel üritustel: Karula rahvuspargi koostöökogu koosolekul 23.11.2015 (Lisa 2), Sooülikooli aastaseminaril 30.09.2016 (Lisa 3) ja Karula ajaloolise maakasutuse seminaril 14.10.2016 (Lisa 4). Täiendavaid koosolekuid Keskkonnaametiga ei peetud vajalikuks korraldada, sest koosolekutel ja seminaridel viibinud Keskkonnaameti esindajad said hea ülevaate käimasoleva töö metoodikast, etappidest ja tulemustest ning ühtlasi võimaluse osaleda tööd edasiviivates aruteludes. Seminaride käigus esilekerkinud küsimused ja tehtud ettepanekud võeti arvesse lõpparuandes. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Karula ja Soomaa maakasutuse tsoneeringu kaart digitaalkujul (MapInfo kihid). Töö koostasid Maaria Semm, prof. Kalev Sepp, Pille Tomson ja Eva-Lena Sepp Eesti Maaülikoolist.Kirje Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering(Eesti Maaülikool, 2014) Semm, Maaria (koostaja); Kaasik, Are; Kirsimäe, Kristel; Leito, Aivar; Lukk, Heinrich; Metsaots, Kaie; Sepp, Kalev; Tomson, Pille; Tuvi, Eva-Liis; Jagomägi, Jüri; Kokk, Anne; Sepp, Eva-LenaMatsalu ja Vilsandi rahvuspargi (RP) maakatte andmebaasi koostamist ning ajaloolise maakasutuse analüüsi teostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 4756). Töö on koostatud Keskkonnaametiga kooskõlastatud lähteülesande alusel. Uurimisala kattis Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide maastiku ja rahvusparkide piiridest väljapoole jääva puhvri 500m ulatuses. Töö koosneb käesolevast tekstilisest aruandest ja MapInfo formaadis andmebaasist koos kaardifailidega. Tekstiline osa sisaldab (a) metoodika kirjeldust, (b) määratletud tsoonide üldkirjeldusi ja soovitusi iga väärtusgrupi kohta, (d) analüüsitud kuue perioodi maakatte kaarte ja tsoneeringu kaarte paberil ja (e) lisasid. MapInfo kihtidena on antud põhikaardi baasil tekitatud muutuste kaardifailid koos andmebaasiga (1) Matsalu_teed.TAB, (2) Matsalu_alad.TAB, (3) Matsalu_hooned.TAB, (4) Matsalu_roostik.TAB, (5) Vilsandi_teed.TAB, (6) Vilsandi_alad.TAB, (7) Vilsandi_hooned.TAB, (8) Vilsandi_roostik.TAB. Lisaks on loodud kõiki kihte ja neist tuletatud teemakaarte hõlmav töökeskkond MapInfo jaoks Matsalu rahvuspargi alal 0_Matsalu.WOR ja Vilsandi rahvuspargi alal 0_Vilsandi.WOR. Põhikaardi baasil tekitatud muutuste andmebaasi andmete analüüsimise tulemusel on loodud maastike tsoneeringu kaardikihid ajaloolise maakatte/maakasutuse alusel (1) Klassid_Matsalu.TAB, (2) 1Klass_Matsalu.TAB, (3) 2Klass_Matsalu.TAB ja (4) Klassid_Vilsandi.TAB, (5) 1Klass_Vilsandi.TAB, (6) 2Klass_Vilsandi.TAB. Vastavalt lähteülesandele oli töö eesmärgiks koostada Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Maastiku väärtustamise aluseks on ajaloolise maakatte/maakasutuse püsivus ja rahvusparkide kaitse-eesmärkidest tulenev rannikumaastike loodus ja kultuuripärandi kaitse. Maakatte/maakasutuse püsivust hinnatakse võrreldes 1944ndateni eksisteerinud talumaastike maakasutusega, mida loetakse nö traditsioonilisteks maastikeks ehk pärandmaastikeks. Lisaks annab antud perioodi maastikumuster ettekujutuse mõlema kaitsealade moodustamise eelsest olukorrast. Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide territooriumi kohta ei ole seni koostatud detailset metoodiliselt ühtset maakatte muutuste analüüsi. Loodav andmebaas aitab täpsustada kaitseala tsoneeringut, on suureks abiks kaitsekorralduskava täiendamisele kui ka aitab kaasa tõhusamatele kaitseala valitsemise otsustele ja valitseja poolt antavatele kooskõlastustele. Töö tulemusteks on Vilsandi ja Matsalu rahvusparkide maakatte digitaliseeritud andmebaas, mis kajastab perioodi 1900-2009, maastike tsoneering ajaloolise maakatte muutuste/püsivuse alusel ja soovitused iga väärtusklassi kohta ajaloolise maakasutuse/maakatte väärtusest lähtuvalt. Töö koostamise käigus viidi läbi 3 koosolekut (24.04, 28.07 ja 06.11.2014), mille käigus kokkulepitud seisukohad ja ettepanekud võeti arvesse lõpparuandes. Esimene koosolek toimus lähteülesande täpsustamiseks, teine koosolek tsoonide piiritlemise läbikaalumiseks peale esmase tsoonide variandi valmimist ja kolmas koosolek toimus varem kokkulepitud maastikutsoonide edaspidiseks kaitseks pakutavate piirangute läbiarutamiseks. Aruande koostas Maaria Semm (Eesti Maaülikool). Oma panuse aruande valmimisse andsid Are Kaasik, Kristel Kirsimäe, Aivar Leito, Heinrich Lukk, Kaie Metsaots, prof. Kalev Sepp, Pille Tomson, Eva-Liis Tuvi (Eesti Maaülikool) ning Jüri Jagomägi, Anne Kokk ja Eva-Lena Sepp (Regio AS).Kirje Projektialade maakate ja pika ajalooga puistualad(Eesti Maaülikool, 2020) Raet, Janar (koostaja); Semm, Maaria (koostaja)Käesolev töö on koostatud projekti „Liigikaitseliselt oluliste ranna-alade kaitsemeetmed – väärtuste hinnang ja lahendused“ alusuuringuna. Töö osadeks on seletuskiri ja GIS-andmestik projektialade ja nende lähiümbruse (300 m) maakatte ja pika ajalooga puistualade kohta. Töö koostas Eesti Maaülikool ajavahemikus september 2018 – detsember 2020. Töögruppi kuulusid Janar Raet, Maaria Semm, Eva- Lena Sepp, Kalev Sepp (Eesti Maaülikool).Kirje Spatial development plan for the coastal area between Hara peninsula and Ristinina : ICZM plan for the Läänemaa case area(2017) Kull, Anne (koostaja); Palginõmm, Valdeko (koostaja); Semm, Maaria (koostaja); Tomson, Pille (koostaja)Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta.