Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Savvi, Piret (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Puukentsefaliidiga koerte esinemine Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus perioodil 01.09.2021-30.04.2024
    (Eesti Maaülikool, 2024) Mäeorg, Marleen; Savvi, Piret (juhendaja)
    Puukentsefaliidi viirus on Flavivirus perekonda kuuluv kesknärvisüsteemi mõjutav neurotroopne viirushaigus, mis levib peamiselt kõvakehaliste Ixodes perekonna puukidega. Haiguse esinemissagedus on tihedalt seotud puukide leviku ja aktiivsusega ning viimastel aastakümnetel on puukentsefaliidi viiruse levimus kasvanud. Antud retrospektiivse kirjeldava uuringu eesmärgiks oli hinnata puukentsefaliidiga koerte esinemust Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku patsientuuris perioodil 01.09.2021-30.04.2024 ning kirjeldada haiguse sümptomeid, diagnoosimist ja ravi. Töö sisaldab kirjanduse ülevaadet ning kolme haigusjuhtumi analüüsi. Lõputöö kirjanduse ülevaate raames antakse ülevaade nii viirusest kui seda siirutavatest puukidest. Kolme haigusjuhtumi analüüsimisel tuuakse detailselt välja uuringusse kaasatud patsientidel esinenud kliinilised tunnused, teostatud diagnostilised protseduurid ning ravi. Lõputöö tulemused olid suuremas osas sarnased erialakirjanduses kirjeldatule. Patsientidel täheldati enim loidust, ataksiat ning käitumismuutuseid. Puukentsefaliidi diagnoosimine baseerus anamneesil, kliinilistel ja laboratoorsetel leidudel, tserebrospinaalvedeliku pleotsütoosi esinemisel ning puukentsefaliidi viiruse spetsiifiliste antikehade tuvastamisel liikvoriproovis ja/või vereseerumis. Kõigi kolme patsiendi ajuvedeliku tsütoloogilisel uurimisel tuvastati lümfotsütaarne pleotsütoos. Viiruse vastaste antikehade tõus tserebrospinaalvedelikus tuvastati kahel koeral kolmest. Ühel patsiendil tuvastati puukentsefaliidi vastaste antikehade tõus vereseerumis ning ühel koeral nii liikvoriproovis kui vereseerumis. Kõiki kolme patsienti raviti sümptomaatiliselt ning uurimustöö kirjutamise hetkel olid kõik kolm uuringusse valitud koera elus. Lõputöö põhiväärtus seisneb haigestunud patsientide ning haigusjuhtude tutvustamisel. Autor näeb uuringu kasulikkust loomaarstide töös Eestis. Teades viiruse levikut ja esinemist Eestis ning haigusele omaseid kliinilisi tunnuseid on suurem tõenäosus nakkus tuvastada.
  • Pisipilt
    Kirje
    Recovery of locomotion following hemilaminectomy in Dachshund Dogs with acute intervertebral disc disease
    (Eesti Maaülikool, 2023) Hirvonen, Tilma; Savvi, Piret (juhendaja); Asveit, Ruudu (juhendaja)
    Intervertebral disc disease (IVDD) is the most diagnosed neurological disease in dogs. IVDD is most prevalent in chondrodystrophic breeds, especially in Dachshunds. Treatment is most often by surgical correction, but also by conservative medical treatment. Important factors in prognosis are the period between the onset of illness and surgery, the severity of neurological defects, for example, the presence of deep pain perception, and physiotherapy after the operation. The aim of the thesis was to assess the recovery of movement in Dachshunds after surgical treatment of acute disc injury. Nine dogs that were diagnosed with acute IVDD and underwent surgical treatment at the Small Animal Clinic of the Estonian University of Life Sciences from the fall of 2021 to the spring of 2023 were included in the study. After the surgery, the dogs performed the Finnish neurological function testing battery (FINFUN) for dogs one week after surgery and three weeks after the surgery. They were rated individually based on how they performed in each task. Out of the non-ambulatory paraplegic dogs 50%, out of the non-ambulatory paraparesis dogs 100% and out of the dogs with no deep pain perception, 40% became ambulatory after surgery. Surgery was considered as a preferable treatment method for positive outcomes and recovery especially in dogs with no deep pain perception.