Sirvi Autor "Saveli, Olev" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Effect of Milk Protein Composition and Genetic Polymorphism on Milk Rennet Coagulation Properties(Eesti Maaülikool, 2008) Jõudu, Ivi; Kärt, Olav; Saveli, Olev; Henno, Merike; Kärt, Olav (advisor); Saveli, Olev (advisor); Henno, Merike (advisor); Allmere, Toomas (opponent)Piimal, millest valmistatakse juustu, peavad lisaks muudele kvaliteedinäitajatele olema head laapumisomadused (lühike laapumisaeg ja tugev kalgend), sest halvasti kalgenduvast piimast ei lähe osa kaseiini juustu koostisse, vaid jääb kaona vadakusse, põhjustades juustutööstustele suurt majanduslikku kahju, kuna juustu väljatulek väheneb ning kvaliteet halveneb. Paljudes arenenud veisekasvatusega riikides on leitud, et intensiivse aretustöö tulemusena on piimatoodang suurenenud, kuid piima laapumisomadused halvenenud. Samuti on suurenenud nende lehmade osakaal, kes võivad vähemalt korra laktatsiooni jooksul anda mittelaapuvat piima. Eestis läbiviidud varasemad (2000–2002) uuringud näitavad, et 8–9% piimaproovidest ei kalgendu üldse ning täiendavalt 17– 20% kalgenduvad halvasti. Mõnes karjas võib vähemalt kord laktatsioonil mittelaapunud piimaproovi andvate lehmade osakaal küündida meie andmetel kuni 39%ni. Antud uurimistöö moodustab ühe osa suuremast uurimusest, mille käigus selgitatakse näitajad, mille alusel on võimalik välja töötada võtted juustutootmiseks sobiliku piima saamiseks, ning suurendada selle abil piimatööstuse konkurentsivõimet. Töö käigus selgitati erinevate tegurite mõju piima laapumisnäitajatele (artiklid II, II, IV, V), leiti κ-kaseiini ja β-laktoglobuliini geneetiliste variantide esinemissagedus Eestis kasvatatavatel piimaveise tõugudel ning uuriti nende variantide mõju piima laapumisnäitajatele (II, II). Et nelja kaseiini geenid on aheldatud, siis uuriti eesti maatõu baasil piimavalkude geneetilist variatsiooni ja kaseiini agregaatgenotüüpide mõju piima laapumisnäitajatele (IV). Võrreldi eesti piimaveisetõugude piima valgulist koostist ning selgitati selle mõju piima laapumisnäitajatele (V). Seoses varem laialdaselt kasutatud piima laapumisnäitajaid mõõtnud seadme Formograaf väljavahetamisega Optigraafi vastu, leiti sobivaimad sisendid uuele seadmele ning lähendid, mis võimaldavad kasutada mõlema seadmega mõõdetud näitajaid üheaegselt andmeanalüüsis (I). Piima laapumisnäitajate võrdlusmõõtmisel 1. Optigraafi ja Formograafiga selgus, et mõlema seadmega mõõdetud laapumisajad korreleerusid tugevalt, kuid Optigraafiga mõõtes saadi oluliselt väiksemad väärtused. Pärast uute sisendite (R tõus = 1,784 ja R nihe = –2,303) rakendamist langesid mõlema seadmega mõõdetud piima laapumisajad kogu skaala ulatuses hästi kokku. NIR spektromeetrial baseeruva Optigraafiga leitud kalgendi tugevuse elektrilise näitaja konverteerimiseks varem kasutusel olnud pikkusühikuteks (Formograafil leiti kalgendi tugevus diagrammi harude vahelise kaugusena millimeetrites) saadi parim lähend, kui kasutati ruutfunktsiooni E30 = – 0,0357·A30 2 + 2,8795·A30 – 5,2991, kus E30 on kalgendi tugevus millimeetrites ja A30 on Optigraafil leitud kalgendi tugevus voltides. Leitud Optigraafi sisendid ja lähend kalgendi tugevuse ümberarvutamiseks võimaldavad võrrelda laapumisnäitajaid, mis on saadud erinevate mõõteriistadega, ja nende samaaegset kasutamist andmeanalüüsis (I). Nii piima laapumisomadused kui 2. ka koostiskomponentide sisaldused varieerusid suures ulatuses (I, II, IV, V). Mittelaapunud piimaproove oli 3–6% ja lõikamiseks ebapiisavalt tugeva kalgendiga proove 14– 16% (II, II, IV, V). Piima laapumisnäitajaid mõjutasid oluliselt laktatsioonijärk (II, IV), tõug (II), piima koostis (II, IV, V) ja piimavalkude genotüübid (II, II, IV). Laktatsiooni ja somaatiliste rakkude arvu mõju ei avaldunud nii selgelt (II, IV). 3. Piima laapumisomadused olid parimad laktatsiooni alguses ja halvimad laktatsiooni keskel. Laktatsiooni teisel poolel piima laapumisomadused paranesid (II, IV). 4. Piima laapumisnäitajad olid paremad κ-kaseiini BB-genotüübiga lehmadel. Halvemad piima laapumisomadused kaasnesid κ-kaseiini AA-, AE- ja EE-genotüüpidega. κ-kaseiini AB- ja BB-genotüüpidega lehmade piim oli kogu laktatsiooni jooksul keskmisest paremate laapumisnäitajatega. β-laktoglobuliini geneetilised variandid ei avaldanud olulist mõju piima laapumisnäitajatele (II, II). 5. Kõige sagedamini esines EHF ja RHF tõugu lehmadel κ-kaseiini AA- ning ER ja EN tõugu lehmadel AB-genotüüpi. Sagedasemad β-laktoglobuliini genotüübid olid AB ning BB. Eesti maatõugu ja eesti punast tõugu lehmadel esines κ-kaseiini B-alleeli sagedamini ning ka nende piima laapumisnäitajad olid paremad kui eesti holsteini tõugu lehmadel. Võrreldes varasemate (1972. a) Eestis läbiviidud uuringutega on piima paremate laapumisomadustega seostatava κ-kaseiini B-alleeli esinemissagedus eesti holsteini tõugu lehmadel märgatavalt vähenenud (II, II). Kuigi eesti maatõugu lehmadel oli piima laapumise seisukohalt soodsa κ-kaseiini B-alleeli esinemissagedus suhteliselt suur, esines see alleel enamjaolt heterosügootses kombinatsioonis A-alleeliga. Samas ei leitud eesti maatõugu lehmadel ebasoodsat E-alleeli, mida esines teistel Eestis kasvatatavatel piimaveise tõugudel (II, II, IV). Eesti maatõugu 6. lehmadel (n = 118) leiti 16 kaseiinide (αS1-, β-, κ-kaseiin) agregaatgenotüüpi, millest neli − BB A2A2 AA (21,2%), BB A1A2 AB (16,9%), BB A1A2 AA (14,4%) ja BB A2A2 AB (10,2%) – esines peaaegu kahel kolmandikul loomadel. Agregaatgenotüüp avaldas olulist mõju piima laapumisnäitajatele. Paremini laapus nende lehmade piim, kellel esines kaseiinide agregaatgenotüüp CC A2A2 AB või BC A1A2 BB. Võrreldes sagedamini esinevate agregaatgenotüüpidega lehmi, ilmnes, et piima paremad laapumisomadused kaasnesid BB A1A2 AB-genotüübiga. Piimavalgu juustuks konverteerimist soodustavaid κ-kaseiini BB- ja αS1-kaseiini BC- või CC-genotüüpe sisaldavaid agregaatgenotüüpe leiti eesti maatõugu lehmadel harva. Enamik mittelaapunud piimaproove saadi lehmadelt, kelle kaseiini agregaatgenotüüp sisaldas κ-kaseiini AA-genotüüpi (IV). 7. Piima peamiste valkude (αS1-, αS2-, β- ja κ-kaseiin, β-laktoglobuliin) sisaldust ja kaseiinide osatähtsust kogu kaseiinis mõjutasid oluliselt nii laktatsiooni- kui ka kalendrikuu. Võrreldes eesti holsteini tõugu lehmadega sisaldas eesti punast tõugu lehmade piim oluliselt rohkem valku, kaseiini, αS2-kaseiini ja κ-kaseiini ning β-laktoglobuliini, samuti oli αS1- ja κ-kaseiini osakaal kogu kaseiinis suurem. Piima laapumisaeg oli lühem ning moodustus tugevam kalgend, kui piim sisaldas rohkem valku, kaseiini, sh üksikuid peamisi piimavalkusid, ning kaseiini ja valgu suhe oli suurem. Tugevama kalgendi moodustamist soodustasid väiksem αS2- ja β-kaseiini või suurem κ-kaseiini osakaal kogu kaseiinis ning suurem κ-kaseiini suhe αS1- ja β-kaseiini (V). 8. Eesti punast ja maatõugu lehmade piima paremad laapumisomadused võrreldes holsteini tõugu lehmadega on osaliselt põhjendatavad paremate laapumisomadustega seostuva κ-kaseiini B-alleeli suurema esinemissagedusega (II, II, IV) ning eesti punasel tõul ka suurema piimavalkude sisaldusega (V). Selleks, et kasutada selle töö käigus saadud 9. geneetilist informatsiooni aretusprogrammides, tuleks määrata piimavalkude genotüübid nii aretuspullidel kui ka potentsiaalsetel pulliemadel. See on vajalik, et suurendada paremate piima laapumisomadustega seostunud alleelide esinemissagedust, samas vältides ebasoodsate alleelide esinemissageduse suurenemist (II, II, IV). Piima laapumisomadustega assotsieeruvate koostisnäitajate (nagu näiteks piima valgu- või kaseiinisisaldus) sobivus kasutamaks neid aretusprogrammides piima laapumisomaduste parandamiseks, vajab täiendavat uurimist. Sellealasteks uuringuteks annab hea eelduse OÜ Tervislike Piimatoodete Biotehnoloogiate Arenduskeskuse raames loodav andmebaas. Edasiste uuringutega tuleks välja selgitada ka piima mittelaapuvuse ja laktatsiooni keskel laapumisomaduste halvenemise põhjused.Kirje Elust, olust ja tõuaretusest. 3. raamat(Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, 2008) Saveli, Olev; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutJärg raamatutele "Põllumajandusdoktor professor Olev Saveli : personaalnimestik" (1998) ja "Eesti vajab tõuaretust" (2003).Kirje Tõuaretaja tähelepanekud ja juhtumised : 5. raamat(Eesti Maaülikool, Veterinaariameditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, 2023) Saveli, OlevArmas lugeja! Viis aastat tagasi väitsin, et Sinu käes on viimane ülevaade, aga saatus on olnud armuline ja nii on valminud uus väljaanne. „Tõuaretaja tähelepanekud ja juhtumised“ (2023) on eelmise nelja väljaande „Personaalnimestik“ (1998), „Eesti vajab tõuaretust“ (2003), „Elust, olust ja tõuaretusest“ (2008) ja „Veel kord tõuaretusest“ (2018) järg. „Tõuaretajas“ on sarnaselt eelmiste välja- annetega ajakirjas Tõuloomakasvatus il- munud peatoimetaja viie aasta (2019– 2023) artiklid „Hea lugeja!“ ning mõned andmed ja fotod autori tegevuse kohta. Põhitekst sisaldab viie aasta jooksul autori kirja pandud tähelepanekuid ja juhtumisi eluteel, kuid ei ole eluloo käsitlus. Raamatu sisu võiks võrrelda õllehumala kasvamisega, kus elulugu oleks maasse kindlalt torgatud mõne meetri pikkune latt, aga käesolev tekst on nii nagu humalataim, mis kasvab suve jooksul ja keerleb ümber lati, teadmata midagi pöörde pikkusest või käänulisusest. Olgu humalataime aastane kasv võrreldav ühe mehe eluaastatega. Meenutuste kirjapanek on alati ohtlik, eriti veel selles eas, sest samast sündmusest, nähtusest või isikust võib sellel osalenutel olla jäänud hoopis erinev mulje, mälestus või arusaam. Kui lugedes jõuad sellise kohani ja Sul on hoopis teine arusaamine, palun vabandust. Ega vist ei jää aega tõe väljaselgitamiseks. Ja kas tõde ongi lihtsalt leitav? Lepime arvamuste ja arusaamise paljususega. Meie pereelu Miinaga algas tutvumisega 1957. a EPAs ja kestab siiani. Tänavu muutsime elukohta, sest eramu ning ümbritsev rohe- ja künnimaa hakkasid üle jõu käima. Oleme jälle Tartus ja korteriinimesed. Hobiks on saanud lugemine õhtuti, öökapil vahetub raamat peaaegu igal nädalal. Siiani olen veel ametis Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu presidendina (tegevjuht), kuid on aeg lõpetada. Kõrvu paitab ka edaspidi teadmine, mida väitis septembri esimesel laupäeval suure simmentali pulli taltsutaja, et iga aasta ilusaim päev ongi siin, Ülenurmel. Olge tänatud tublid loomakasvatajad ja tõuaretajad! Kallid kolleegid, sõbrad ja sugulased – elame veel!Kirje Veel kord tõuaretusest. 4. raamat : 2009-2018(Eesti Maaülikool; Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, 2018) Saveli, Olev; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutArmas lugeja! Sinu (küllalt harva pöördun nii) käes on viimase (kaua võib!) kümne aasta (2009–2018) tegevuse ülevaade, mis on eelmise kolme väljaande „Personaalnimestik“ (1998), „Eesti vajab tõuaretust“ (2003) ja „Elust, olust ja tõuaretusest“ (2008) järg. Selle väljaande sisu moodustab põhiliselt ajakirja Tõuloomakasvatus peatoimetaja kirja(sõna)võtt kümne aasta jooksul neljakümnes ajakirjanumbris. Lisaks ülevaade kirjutamis/kirjastamistegevusest ja mõned artiklid, mida pean tähtsamaks. Elust-olust kümne aasta jooksul saan märkida, et Eesti Maaülikooli LKI professorikohast olen prii 2004. a, eakuse tõttu lubati pidada spetsialisti kohta kuni 2015. Kolleegid on kutsunud külalisprofessorina mõnd loengut pidama veel siiani. EMÜga olen seotud emeriitprofessori staatusega (suur tänu!). Muide selline seisus sai taastatud Eestis esimesena EPAs minu rektoriks oleku ajal. EMÜ üritustele olen kutsutud endise rektorina. Põhitöökoht on siiani Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president (tegevjuht). Minu ja pere seisust andis väga selge ülevaate dots Anne Lüpsik viis aastat tagasi. Ärgu ehmatagu Sind pealkiri „Põllumajandusteaduste doktor, emeriitprofessor Olev Saveli 75“, pole enam, ikka 80. Nii ilusasti kirjutatud, et hakka või uskuma. Lisada on vähe. Koos Miinaga tunnistasime kuldpulmadel 2012, et tegelikult oleme „paar“ juba viis aastat rohkem. Meie kodu on ikka Ülenurmel, kus potipõllumajandus on veel elujõuline. Tänu headele sõpradele oleme kasvatanud perele viiest sordist talvekartuli. Murupind annab hea lõõgastuse niitmisel. Võrkpall on seni püsinud nädalakavas, kuigi on tunda langevat trendi. Aga seltskond on vahva, juba kohalolek annab energiat. Kallid kolleegid, sõbrad ja sugulased – elame veel! 26. november 2018 Olev SaveliKirje Взаймосвязь воспроизводительной способности и молочной продуктивности и ее использование в селекции молочного скота : автореферат диссертации на соискание ученой степени доктора сельскохозяйственных наук(Всесоюзный научно-исследовательский институт разведения и генетики сельскохозяйственных животны, 1985) Saveli, OlevАктуальность темы. Выполнение Продовольственной программы СССР является главной задачей народного хозяйства. Центральным Комитетом КПСС и Советом Министров СССР предусмотрены эффективные мероприятия по обеспечению населения продуктами питания. Основная роль при этом отводится научно-техническому прогрессу, т.е. интенсификации производства. В климатических условиях северо-западных районов СССР ведущей отраслью животноводства является молочное скотоводство. Наряду с молоком и молочными продуктами в Эстонской ССР производство говядины составляет 42,1 % от валовой продукции мяса. Выполнение задач XI пятилетки по производству молока и говядины решалось в республике главным образом путем интенсификации производства. Повышение удоя на фуражную корову с 3579 кг в 1980 году до 3855 кг в 1984 году и увеличение суточного прироста и живой массы у сдаваемого государству скота позволили эффективнее использовать кормовые ресурсы и интенсивнее капитальные вложения, повысить доходы хозяйств и рентабельность производства. Возрастающая потребность в пищевых продуктах и промышленном сырье требует дальнейшей интенсификации производства молока. Основные резервы кроются в улучшении племенных качеств пород крупного рогатого скота, в достижении ритмичного воспроизводства дойного стада и, конечно, в укреплении кормовой базы.Kirje Типы трансферринов у крупного рогатого скота Эстонской черно-пестрой породы и возможности их использования в племенной работе : автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата сельскохозяйственных наук (550)(Эстонская сельскохозяйственная академия, 1968) Saveli, OlevНепрерывно возрастающие потребности населения выдвигают перед скотоводством очень серьезные задачи, разрешение которых зависит от улучшения условий внешней среды и наследственных качеств животных. Поскольку изменение условий внешней среды в большей степени зависит от сознательной деятельности людей, то эти проблемы исследованы относительно подробно. Выяснение наследственных предпосылок животных является более трудным вопросом. В настоящее время племенную ценность молодняка оценивают лишь на основе их предков. Однако наряду с такой оценкой необходимо непосредственно изучить генотип животного, на что и направлены исследования последних лет в области генетики и разведения сельскохозяйственных животных. Для получения информации о генотипе животного начали интенсивно исследовать некоторые биохимические показатели. Группы крови изучаются уже с начала XX столетия, исследование же белковых компонентов крови и молока достигало успеха лишь в последние годы. Благодаря электрофорезу на крахмальном геле, только у крупного рогатого скота было выявлено 14 генетически контролируемых систем белков. Зная типы разных белков, получают ценную информацию, характеризующую генотип животного.