Sirvi Autor "Sarv, Viive (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Astelpaju sortide ‘Botanitšeskaja’, ‘Trofimovskaja’, ‘Podarok Sadu’ ja ‘Avgustinka’ biokeemilised ja tehnoloogilised omadused(Eesti Maaülikool, 2026) Püi, Lili-Marleen; Sarv, Viive (juhendaja); Aianduse õppetoolKäesoleva töö eesmärk oli võrrelda nelja astelpaju sordi biokeemilist koostist ja tehnoloogilisi omadusi, et hinnata nende sobivust viljade ja lehtede väärindamiseks. Uuring lähtus vajadusest parandada tooraine valikut toiduainetööstuses, arvestades sortide märkimisväärseid erinevusi toitainete sisalduse ja töötlemisomaduste osas. Metoodikana kasutati teaduskirjanduse ja sordikirjelduste võrdlevat analüüsi. Tulemused näitasid, et uuritud sortide biokeemilised ja tehnoloogilised omadused erinevad oluliselt, määrates nende kasutusvõimalused tootearenduses. Sort ‘Trofimovskaja’ sobib kõige paremini mahla- ja funktsionaalsete jookide tootmiseks tänu oma kõrgele C‑vitamiini- ja suhkrusisaldusele ning headele töötlemisomadustele. Sort ‘Botanitšeskaja’ on sobivaim õli ekstraheerimiseks, eristudes suurema õlisisalduse ja happesuse poolest. Sort ‘Avgustinka’ sobib eeskätt kuivatatud toodete ja lehepulbrite valmistamiseks tänu suurele kuivainesisaldusele ja karotenoidide kontsentratsioonile. Sort ‘Podarok Sadu’ sobib oma tasakaalustatud maitse tõttu mitmesuguste püree-, mahla- ja desserttoodete valmistamiseks, kus on oluline hea sensoorne kvaliteet ja tehnoloogiline sobivus. Tulemused kinnitavad, et universaalselt parimat sorti ei ole ning tooraine valik peab lähtuma konkreetse kasutuseesmärgi nõuetest.Kirje Hariliku artišoki (Cynara scolymus) õisiku säilitusvõimalused ning kõrvalsaaduste biokeemiline koostis ja kasutuskohad(Eesti Maaülikool, 2026) Abisogomjan, Polina; Sarv, Viive (juhendaja)Harilik artišokk (Cynara scolymus) on söödav taim, mida kasvatatakse peamiselt Vahemere piirkonnas ja Aasias. Taime eri osad omavad tervist edendavaid omadusi, sealhulgas antioksüdantset ja maksa kaitsvat toimet. Varasemad uuringud on keskendunud artišoki õisikus ja lehtedes sisalduvatele fenoolsetele ühenditele ja kiudainetele ning nende kasutusele toidulisandites ja ravimites. Töö eesmärk oli koguda teaduskirjanduse põhjal teavet artišoki õisiku säilitusvõimaluste, kõrvalsaaduste biokeemilise koostise ja nende kasutusvõimaluste kohta. Bakalaureusetöö tulemused näitavad, et säilitamismeetodid mõjutavad õisikute kvaliteeti ja keemilist koostist, ning artišoki kõrvalsaadused sisaldavad mitmeid bioaktiivseid ühendeid, mis võimaldab nende kasutamist loomasöödas ja toidulisandites. Töö tulemused osutavad vajadusele edasisteks uurimusteks antud valdkonnas.Kirje Põhjamaiste metsamarjade bioaktiivsete komponentide rakendusvõimalused(Eesti Maaülikool, 2024) Steinberg, Lisette; Sarv, Viive (juhendaja); Kerner, Kristi (juhendaja)Traditsiooniliselt on põhjamaise toidu oluline osa olnud marjad, mis on rikkad kiudainete, vitamiinide, mineraalainete ja bioaktiivsete ühendite poolest. Põhjamaades kasvab umbes 50 erinevat liiki marju, eriti väärtuslikud on metsamarjad, mis sisaldavad palju fenoolseid ühendeid ja orgaanilisi happeid. Käesoleva töö eesmärk oli leida nelja välja valitud marjapulbrid (harilik mustikas, harilik jõhvikas, harilik pohl, rabamurakas) sensoorselt sobivaimad kontsentratsioonid musta tee, muffini ja maitsestamata jogurti koostises ning uurida nende mõju toodete pH-le, kõvadusele ja värvusele säilivuskatsete käigus. Hinnati erinevate marjapulbrite mõju musta tee, muffini ja maitsestamata jogurti omadustele erinevate kontsentratsioonide puhul, viies läbi katseid Eesti Maaülikooli laborites. Marjapulbrite lisamisel toodetesse jälgiti nende mõju värvusele, pH-le, tekstuurile ja sensoorsetele omadustele ning teostati säilivuskatseid 3 nädala jooksul. Uurimistöö tulemusena selgus, et hariliku mustika, pohla, jõhvika ja rabamuraka pulbrite optimaalsed kontsentratsioonid erinevate toiduainete jaoks varieerusid, mõjutades oluliselt toodete sensoorseid omadusi ja säilivust. Muffinites olid kõige sobivamad kontsentratsioonid jõhvikaga 1%, mustikaga 3%, pohlaga 3% ja murakaga 1%, saavutades parimad sensoorsed hinnangud. Jogurti ja tee puhul osutusid parimateks kontsentratsioonideks jõhvikaga 3%, mustikaga 3-5%, pohlaga 3% ja murakaga 1%. pH ja värvuse muutused mängisid olulist rolli toodete kvaliteedi hindamisel. Marjapulbrite lisamisel toodetesse peab kindlasti eelnevalt läbi viima sensoorsed katsed, sest optimaalsete sensoorsete omadustega kontsentratsioonid jäävad küllaltki kitsastesse piiridesse. Lisaks aretatud marjadele, võivad metsamarjad olla oluliseks lisandiks erinevatele toidutoodetele.