Sirvi Autor "Salomon, Kadri" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Põllumajandusmaa määramine planeeringutes(2015) Salomon, Kadri; Maasikamäe, Siim (juhendaja)Maailma rahvaarv kasvab ja seetõttu suureneb nõudlus toiduainete ning põllumajandustoodangu järele, mis omakorda tekitab vajaduse uute põllumajandusmaade kasutuselevõtuks. Eestis pole põllumajandusmaade puudus veel väga suureks probleemiks, kuid vajalik on põllumajandusmaade kaitse ja säilitamise abinõude intensiivistumine läbi seaduste ja planeeringute, et väheneks linnaäärsetele põllumajandusmaadele ehitustegevus. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade põllumajandusmaa määramise senisest praktikast maakonna- ja üldplaneeringute näitel. Uurimistöö eesmärgini jõudmiseks oli peamiseks alusmaterjaliks Eesti viie maakonna maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning 14 valla üldplaneeringud ja teemaplaneeringud „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“. Koostatud ülevaatlike tabelite põhjal saab töö tulemusena välja tuua puudustena, et mõningad planeeringud pole enam ajakohased. Esineb ebakõlasid planeeringu koosseisus oleva seletuskirja ja kaardimaterjali osas. Vahel on vajalik maakonna- või üldplaneeringuga paralleelselt kasutada teemaplaneeringut, et saada vajalikku informatsiooni. Enamikes planeeringutes puudusid andmed väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumite osas ning puudulik informatsioon oli samuti põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide osas. Käesoleva uurimistöö lõpptulemusena selgus, et põllumajandusmaa määramist maakonna- ja üldplaneeringutes on üldiselt käsitletud väga pinnapealselt ja esineb teatud vastuolusid, kuid positiivne on see, et üldiselt peetakse enamikes planeeringutes põllumajandusmaa ja väärtuslikke maastike kaitset ning säilitamist oluliseks. Soovitav oleks tulevikus sarnase uurimistöö tegemine Eesti teistes piirkondades saamaks ülevaadet kogu riigi põllumajandusmaa määramisest planeeringutes.Kirje Väärtusliku põllumajandusmaa määramise metoodikate võrdlus Tartu maakonna näitel(Eesti Maaülikool, 2017) Salomon, Kadri; Maasikamäe, Siim (juhendaja); GeomaatikaMaailmas väheneb erinevatel põhjustel toidu tootmiseks sobiv maa ja seetõttu muutub järjest olulisemaks läbimõeldud maakasutusotsuste tegemine. Käesolev teema vajab kajastamist, kuna Eestis puudub selgus väärtuslike põllumajandusmaade määramise ja säilitamise osas. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada erinevused, mis tekivad väärtusliku põllumajandusmaa määramisel kahe metoodika korral. Ühel juhul on määramisel aluseks ainult mulla boniteet ja teisel kompleksne hindamine. Töö läbiviimiseks kasutati Eesti Topograafilise Andmekogu digitaalseid ruumiandmeid. Põllumassiivide formeerimiseks ja teemakaartide koostamiseks kasutati ArcGIS 10.2.1 ja QGIS 2.16.3 tarkvara. Täiendava informatsiooni saamiseks viidi läbi intervjuud kahe erialaspetsialistiga. Käesoleva uurimistöö tulemustest võib järeldada, et väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on metoodika valik oluline, kuna saadud tulemused on võrdlemisi erinevad. Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel mulla boniteedi alusel on maatükid pindalalt väiksemad ja maatükke on rohkem, samas komplekshinde alusel on maatükke vähem ja pindalalt on massiivid suuremad. Põllumajandusmaad, mis on mulla boniteedi alusel väärtuslikud ei ole sageli väärtuslikud komplekshinde alusel ja vastupidi. Tulemustest selgus, et Tartumaa põllumajandusmaade ühisosa protsent jääb 52-73% vahele, sõltuvalt väärtusliku põllumajandusmaa pinnast. Magistritöö võiks huvi pakkuda erinevatele institutsioonidele ja ametkondadele, kes on seotud väärtuslike põllumajandusmaade määramise ja kaitse küsimustega Eestis.