Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Saks, Edith" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    AS Krootuse Agro agromajanduslik analüüs aastatel 2015-2017
    (Eesti Maaülikool, 2018) Saks, Edith; Astover, Alar (juhendaja); Mullateadus
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida ettevõtte maisisilo tootmise tasuvust ning sööda mõju piima tootlikkusele ja kvaliteedinäitajatele. Täiendav eesmärk on analüüsida maisisilo toodangu omahinda aastatel 2015-2017. Töös kasutatakse majandusaasta ja raamatupidamise aruandeid. Ettevõtte piima kvaliteet on üle Eesti keskmine, siis püüdsin töös leida järelduse, miks see nii on. Töö tulemused: Üldine piimatoodang oli uuritaval perioodil üle Eesti keskmise, mis näitab, et ettevõtte söödabaas on piisav ja kvaliteetne. Piimatoodang on mõlema, rohu- ja maisisilo kasutamisega on olnud. Ettevõtte piimakvaliteet (rasva ja valgu %), on uuritavate aastate vältel olnud oluliselt suurem kui Eesti keskmine, mis näitab ettevõtte häid juhtimisomadusi söödate kvaliteetseks tegemiseks. Uuritaval perioodil olid maisi tootmiskulud vahemikus 547 eur/ha – 869 eur/ha. Maisisilo omahind oli madalaim 2015. aastal 18,40 eur/t ning kõrgeim 2017. aastal 24,79 eur/t. Maisisilo metabolisseruva. Omahind jäi vahemikku 0,19-0,26 eur/MJ ning rohusilol 0,25- 0,26 eur/MJ. Ettevõttel tuleb kasuks maisisilo põhisöödana toota
  • Pisipilt
    Kirje
    Herbivoorsete mardikate spetsialiseerituse mustrid globaalsel skaalal
    (Eesti Maaülikool, 2021) Saks, Edith; Gerhold, Pille (juhendaja)
    Kuna väikestel laiuskraadidel asuvad piirkonnad on olnud Maa ajaloos klimaatiliselt stabiilsemad, võiks putukherbivooride spetsialiseerumine taimeliikidele olla neis piirkondades soodustatud. Töid herbivooride spetsialiseerituse kohta on tehtud enamasti lokaalselt. Käesoleva töö eesmärk on uurida, kas nii soontaimede kui ka putukherbivooride liigirikkuse suurenemisel suurtelt laiuskraadidelt väikeste laiuskraadide suunas muutub putukherbivooride spetsialiseeritumine toidutaimedele. Mudelsüsteemiks valiti herbivoorsed mardikalised, sest neid on rohkem uuritud kui teisi putukarühmi ja vastavad andmed on kättesaadavad. Andmed koguti andmebaasist Google Scholar, artiklitest kirjutati välja herbivoorsete mardikaliikide arv taimeliigi kohta ja/või taimeliikide arv mardikaliigi kohta. Viidi läbi regressioonanalüüsid, kus sõltumatuks tunnuseks oli absoluutne laiuskraad. Selgus, et väiksematel laiuskraadidel on ühe taimeliigi kohta rohkem mardikaliste liike kui suurematel laiuskraadidel. See võib olla tingitud troopiliste alade suuremast klimaatilisest stabiilsusest ja ruumilisest ulatusest Maa ajaloos, mis on soodustanud spetsialiseerumist. Uurides toidutaimeliikide arvu herbivoorse mardikaliigi kohta, ei õnnestunud leida laiuskraadilist korrelatsiooni. See võib olla tingitud andmete vähesusest - ühe herbivooriliigi kõiki toidutaimeliike võib olla raske tuvastada.