Sirvi Autor "Saar, Siim" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Alternatiivid fenoolformaldehüüdvaigule kasevineeri tootmisel(Eesti Maaülikool, 2023) Saar, Siim; Kask, Regino (juhendaja)Käesolevas magistritöös võrreldakse paindetugevuse, paindeelastsusmooduli ja liimühendus kvaliteedi näitajaid vähendatud vaba formaldehüüdi sisaldusega (UF, MUF, LPF) või formaldehüüdivabade (PVAc, EPI) liimainete kasutamisel fenoolformaldehüüdvaigu (PF) alternatiivina kasevineeri tootmisel. Põhieesmärgina leitakse sobivamad alternatiivid fenoolformaldehüüdvaigule lähtudes katsete tulemustest. Töös kasutatakse kuute erinevat liimi tüüpi (EPI, LPF, MUF, PF, PVAc XT5/XT7, UF). Metoodika seisneb spooni mõõtusaagimises, spoonilehtede liimimises, spoonipakettide pressimises, katsekehade mõõtusaagimises ning katsete läbiviimises vastavalt Euroopa standarditele. Vineer toodetakse Eesti Maaülikooli puidutöökojas. Liimühenduse kvaliteedi katsetulemused kinnitavad kõikide liimi tüüpide vastavust standardi EVS-EN 314-2:1999 sätestatud klass 1 (kuivad kasutustingimused) nõuetele, ületades nihketugevus väärtuse 1 N/mm² kõikides spoonikihtides. Standardis EVS-EN 314-2:1999 sätestatud klass 3 (välitingimused) nõuetele ei vastanud ainsana PVAc XT5 kolmanda spoonikihi nihketugevus väärtus (0,99 N/mm²). Fenoolformaldehüüdvaik omas keskmiselt 13 – 31% suuremaid paindetugevus ja paindeelastsusmooduli väärtusi võrreldes formaldehüüdivabade sideainetega ning 2 – 18% suuremaid tugevusomadusi võrreldes vähendatud vaba formaldehüüdi sisalduse liimainetega. Lähtudes katsetulemustest oleks parimateks võimalikeks fenoolformaldehüüdvaigu alternatiivideks kasevineeri tootmisel LPF ja EPI sideained kuna nihketugevuse ja tugevusomaduste mõõtmisandmed näitasid võrdväärseid tulemusi PF-vaigule.Kirje Drooniga metsa mõõtmine(Eesti Maaülikool, 2020) Saar, Siim; Lang, Mait (juhendaja)Antud lõputöö uurimusülesandeks oli teha andmetöötlust QGIS tarkvaras, kus sisendandmeteks olid drooni pealt tehtud aerofotod proovitükkidest ja proovitükkide takseerandmed. Põhieesmärgiks oli õppida tundma andmeid ja andmetöötluse protsessi. Lisaks tehti asukohamääramise täpsuse eksperiment nutitelefoni ja android veebipoes tasuta saadaval oleva GPS Status and Toolbox asukohamääramise rakendusega. Katse eesmärk oli teada saada kui täpselt saab nutitelefoni GPS äpiga kõrgust mõõta ehk kui panna nutitelefon näiteks 100 € maksva drooni külge, mis on paljudele taskukohane hind, siis võiks saada sellega puude kõrgusi mõõta. Samuti antakse töös ülevaade mehitamata õhusõidukitest. Ülevaates kirjeldatakse droonide klassifitseerimist, kasutatavaid seadmeid, seaduseid ja eeskirju ning näiteid mehitamata õhusõidukite kasutamisest metsanduses. Andmetöötluseks vaja minevad sisendandmed saadi Raul Sampaio de Limalt, Diana Laarmannilt ja Mait Langilt, Eesti Maaülikool. Tulemustest järeldati, et andmetöötlus osutus edukaks ja protsessist saadi ülevaade. Varasema kogemuse puudumise tõttu õpiti, kuidas siduda proovitükkide andmestike ja aerofotosid proovitükkidest ning teha pilditöötlust selle põhjal. Samuti saadi nutitelefoni asukoha määramise eksperimendi tulemustele tuginedes kinnitust, et ei ole mõistlik telefoni drooni külge panna ja puude kõrgusi mõõta. Tulemustest selgus, et kõrguslik viga on suurem kui horisontaalne. Nutitelefoni GPS-i antenn on väike ja varjatud, mille tõttu saadakse ebatäpseid andmeid.