Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Saar, Katrin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6
  • Pisipilt
    Kirje
    Evaluation of dried amorphous ferric hydroxide CFH-12® as agent for binding bioavailable phosphorus in lake sediments
    (Elsevier, 2018) Fuchs, Elisabeth; Funes, Ana; Saar, Katrin; Reitzel, Kasper; Jensen, Henning S.; Centre for Limnology. Estonian University of Life Sciences
    Metal hydroxides formed from aluminum (Al) and iron (Fe) salts can be used as phosphorus (P) adsorbents in lake restoration, but the application entails problems in low-alkaline lakes due to acid producing hydrolysis and potential formation of toxic metal ions. Therefore, we tested the potential of applying CFH-12® (Kemira) – a dried, amorphous Fe-oxide with no pH effect – in lake restoration. Since Fe3+ may become reduced in lake sed- iments and release both Fe2+ and any associated P we also evaluated the redox sensitivity of CFH-12® in com- parison with freshly formed Fe(OH)3. CFH-12® was added to undisturbed sediment cores from three Danish lakes relative to the size of their mobile P pool (molar Fe:PMobile dose ratio of ~10:1), and P and Fe fluxes across the sediment-water interface were compared with those from untreated cores and cores treated with freshly formed Fe(OH)3. Under anoxic conditions, we found that CFH-12® significantly reduced the P efflux from the sediments (by 43% in Lake Sønderby, 70% in Lake Hampen and 60% in Lake Hostrup) while the Fe 2+ efflux remained unchanged relative to the untreated cores. Cores treated with freshly formed Fe(OH)3 retained more P, but released significantly more Fe 2+ , indicating continued Fe3+ reduction. Finally, experiments with pure phases showed that CFH-12® adsorbed less P than freshly formed Fe(OH)3 in the short term, but was capable of adsorbing up to 70% of P adsorbed by Fe(OH)3 over 3 months. With product costs only 30% higher than Al salts we find that CFH-12® has potential for use in restoration of low-alkaline lakes.
  • Pisipilt
    Kirje
    The impact of climate change and eutrophication on phosphorus forms in sediment: Results from a long-term lake mesocosm experiment
    (Elsevier, 2022) Saar, Katrin; Nõges, Peeter; Søndergaard, Martin; Jensen, Maria; Jørgensen, Charlotte; Reitzel, Kasper; Jeppesen, Erik; Lauridsen, Torben L.; Jensen, Henning S.; Centre for Limnology. Estonian University of Life Science
    Characteristics of bottom sediments in lake mesocosms 11 years after starting the experiment were studied in order to determine the effects of nutrient loading, temperature increase and vegetation type on concentration and vertical dis- tribution of phosphorus (P) forms. The experimental setup consisted of 24 outdoor flow-through mesocosms with two nutrient treatments – low (L) and high (H) and 3 temperature levels – ambient (T0), heated by 2–4 °C (T1) and 3–6 °C (T2) in four replicates. Thickness of the organic sediment was measured and the sediment analysed for dry weight, or- ganic matter, and P fractions (according to a sequential extraction scheme) and organic P compounds (by ³¹P nuclear magnetic resonance spectroscopy). Higher nutrient loading led to increased sediment accumulation and higher con- centration of total P and most P fractions, except P bound to aluminium and humic matter. The dominant vegetation type covaried with nutrient levels. Vertical gradients in Ca bound P and mobile P in low nutrient mesocosms was per- haps a result of P coprecipitation with calcite on macrophytes and P uptake by roots indicating that in macrophyte-rich lakes, plants can be important modifiers of early P diagenesis. Temperature alone did not significantly affect sediment accumulation rate but the interaction effect between nutrient and temperature treatments was significant. At high nu- trient loading, sediment thickness decreased with increasing temperature, but at low nutrient loading, it increased with warming. The effect of warming on sediment composition became obvious only in nutrient enriched mesocosms showing that eutrophication makes shallow lake ecosystems more susceptible to climate change.
  • Pisipilt
    Kirje
    Kurepalu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang
    (Eesti Maaülikool, 2014) Ott, Ingmar; Timm, Henn; Tammert, Helen; Saar, Katrin; Laarmaa, Ronald; Lehtpuu, Maili; Krause, Teet; Palm, Anu; Sepp, Margot; Ott, Katrin; Haberman, Elle-Juta; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Kurepalu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (13,7 ha) ja mahult väike, veevahetus intensiivne, seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Kurepalu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman.
  • Pisipilt
    Kirje
    Roiu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang
    (Eesti Maaülikool, 2014) Ott, Ingmar; Timm, Henn; Tammert, Helen; Saar, Katrin; Laarmaa, Ronald; Lehtpuu, Maili; Krause, Teet; Palm, Anu; Sepp, Margot; Ott, Katrin; Haberman, Elle-Juta; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Roiu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (5,5 ha) ja mahult väike. Seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Roiu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse kõiki paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman.
  • Pisipilt
    Kirje
    Supplementary data to the article "The impact of climate change and eutrophication on phosphorus forms in sediment: Results from a long-term lake mesocosm experiment"
    (Estonian University of Life Sciences, 2022) Saar, Katrin; Nõges, Peeter; Søndergaard, Martin; Jensen, Maria; Jørgensen, Charlotte; Reitzel, Kasper; Jeppesen, Erik; Lauridsen, Torben L.; Jensen, Henning S.
    The supplementary material contains 7 tables and 2 figures.
  • Pisipilt
    Kirje
    Suure madala järve sette fosforisorptsioonivõime hindamine
    (2012) Saar, Katrin; Kisand, Anu (juhendaja); Ingmar, Ott (juhendaja)
    Fosfori vabanemine järvevette või talletumine settesse oleneb sorptsiooni- ehk sidumisprotsessidest sette-vee piirpinnal (Boström et al., 1982; Dong et al., 2011). Seega on tegemist protsessidega, mis mõjutavad fosforiringet veekogus ning ka bioloogilist kättesaadavust (Dong et al., 2011). Eestis puuduvad teadaolevalt varasemad uuringud, mis käsitleksid järvesetete sorptsioonivõimet. Käesoleva magistritöö raamas antakse ülevaade järvesetete fosfori sorptsioonivõimest ning seda mõjutavatest teguritest. Laboratoorsete tööde käigus Võrtsjärve ja Youyi paisjärve (Hiina) settega teostati sorptsioonikatsed ning viidi läbi fraktsioneerimine enne ja pärast antud katseid. Töö käigus selgus, et mõlema uuritud järve settel on suur fosforisorptsioonivõime. Viies läbi fraktsioneerimise settega pärast sorptsioonikatset, selgus tulemusest, et enim suurenesid NH4Cl-SRP (labiilne ja nõrgalt seotud fosfor) ja BD-SRP (rauaühenditega seotud fosfor) fraktsioonid. Ülejäänud analüüsitud fraktsioonide sisaldus muutus märkimisväärselt vähem või ei muutunud üldse. Katsete käigus leiti Võrtsjärve pindmise settekihi tasakaalukontsentratsioon (EPC0), mille kaudu oli võimalik hinnata, kas uuritud sete seob või vabastab fosforit. Tulemustest selgus, et Võrtsjärve vees fosfaatide sisalduse juures alla 0,08 mg P/l, on uuritud sete fosforiallikaks. Seega selgus uuringute käigus, et isegi suure sorptsioonivõimega Võrtsjärve settest võib fosforit vabaneda olenevalt tasakaalust sette ja vee fosforikontsentratsioonide vahel. Püstitatud hüpoteesidest leidis kinnitust, et Võrtsjärve settel on suur fosforisorptsioonivõime. Samuti leidis kinnitust hüpotees, et Võrtsjärve suure Fe-sisalduse tõttu seondub fosfor peamiselt Fe-P fraktsiooni. Samas kinnitust ei leidnud hüpotees, et katses kasutatud kõrge kontsentratsiooniga (500 mg P/l) fosforilahust lisades saavutab sete küllastuse.