Sirvi Autor "Rosenvald, Raul (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

Aegjärksel raiel loodusliku uuenduse teket mõjutavad tegurid
(2014) Soolmann, Erko; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Aegjärkne raie on kõige laialdasemalt kasutatav turberaieviis, mille peamine eesmärk on metsa uuendamine looduslikul teel. Metsa ülarinde ja järelkasvule turvet pakkuvate puude säilitamisega luuakse soodsad uuenemistingimused. Loodusliku uuenduse kordaminek ei ole aga alati tagatud ning see sõltub erinevatest teguritest. Käesolevas töös on uuritud uuenduse edukust mõjutavaid tegureid sarnaste, kuni 11 aasta vanuste aegjärksete raiealade paaride siseselt nii Harjumaal, kui Lõuna-Eestis, kus üks paarilisest on hästi ja teine halvasti uuenenud. Kokku mõõdeti kahekümne paarilise ehk 40 puistu kohta selle struktuuri, raiet, avatust ning kasvukohaheadust iseloomustavaid tunnuseid. Potentsiaalselt mõjutavate tegurite analüüsimiseks kasutati üldist lineaarset mudelit (GLMM) kolme erineva uuenduse headust iseloomustava tunnuse puhul (okaspuu uuenduse arvukus ha-1, uuenemisindeks, loodusliku uuenduse aastane kogupikkuskasv). Kõigi uuendusnäitajate puhul oli üksikanalüüsi tulemuste põhjal olulised tunnused (p<0,05) mineraliseerimine, ülarinde puude arv ha-1, puistu avatus, väljaraie maht (tm/ha) ja raiutud puude %. Sealjuures oli mineraliseerimisel kõige olulisem mõju ning võib väita, et ka peamine uuenduse edukust määrav tegur. Koosanalüüsides tulid okaspuu arvukuse puhul oluliseks tunnuseks mineraliseerimine ja ülarinde puude arv. Ülejäänud uuenemisnäitajate puhul lisandus antud tunnustele ka väljaraie maht. Nii täius, kui ka mineraalainete sisaldus ning vahekord erilist mõju uuenduse kordaminekul ei oma. Võib järeldada, et lisaks mineraliseerimisele on uuenduse kordaminekul oluline säilitada ülarinde puid võimalikult optimaalselt ning raiudes rohkem tagavarast.
Erineva intensiivsusega uuendusraie mõju elustikule
(2012) Soolmann, Erko; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Lageraie on maailma metsanduses kõige domineerivam metsauuendusviis. Paraku kaasnevad lageraietega kõige drastilisemad häiringud metsa ökosüsteemis ning see omakorda põhjustab kahju metsa elustikule. Samas turberaiete ning säilikpuude jätmisega raielangile võib olla võimalik vähendada raietegevuse negatiivset mõju elustikule. Antud töös analüüsitakse ülemaailmsete uuringute tulemusi ning antakse ülevaade alternatiivsete raiemeetodite omapärast ning nendega kaasnevast mõjust olulisematele elustiku rühmadele. Kuigi alustaimestiku mitmekesisus ja katvus enamasti tõusis raieintensiivsuse kasvuga, siis näiteks niisket ja varjulist keskkonda vajavad kahepaiksed ei suuda säilitada oma raie-eelset liigilist koosseisu ning satuvad ebasoodsasse keskkonda. Säilikpuude meetodi abil, jättes nii elus kui surnud püstiseid puid ning lamapuitu peale raiet alles, säilivad mitmed liigid, kes otseselt või kaudselt sõltuvad nendest struktuurilistest elementidest. Eelkõige on mitmesuguse läbimõõduga ja erivanuselised säilikpuud kasulikud lindudele ning väikeimetajatele. Samas krüptogaamide kaitse eesmärgil tuleks pigem vältida intensiivseid raied ja kasutada metsamajandamisel valikraieid. Selgus, et kuigi raiete poolt tekitatud mõju elustikule sõltub liigi bioloogilistest iseärasustest, siis on ka turberaietega võimalik säilitada ökoloogiline jätkusuutlikkus. Siiski tuleb mõju uurida veel süstemaatilisemalt, järjepidevamalt ning võimalikult erinevates geograafilistes asukohtades.
Erinevate raiete esteetiline väätus
(2014) Kõivik, Kristi; Aasamets, Pille (juhendaja); Rosenvald, Raul (juhendaja)
Erinevate metsa majandamisvõtete kohta on tehtud arvukalt uuringuid, kuid enamasti käsitlevad need raie tootlikkust, ökoloogilist mõju elustikule ja erinevaid raievõtteid. Käesolev töö käsitleb aga vähe uuritud raie esteetilist meeldivust ja aktsepteeritavust. Töö eemärgiks on teada saada erinevate majandatuse astmetega metsade visuaalset hinnangut/aktsepteeritavust ja seda mõjutavaid tegureid (nt küsitletava sugu ja metsas käimise tihedus). Magistritöö läbiviimiseks koostati ankeetküsimustik, milles vastajad hindavad erinevaid raieid fotode põhjal. Töö valimiks oli Tartumaa 12. klassi noored ja kasutati 167 vastaja andmeid. Tulemustes analüüsiti hinnangute/aktsepteeritavuse muutust vastavalt raie tüübile ja neid mõjutavaid tunnuseid. Tulemustes selgub, et küsitletud hindavad esteetilisemaks metsi ja turberaieid. Kõige madalam hinnang on lageraietel (isegi kui seal on puid säilitatud). Enim negatiivsemaks hinnati lõigatud tüükaid lageraiel. Metsaraiete suhtes on küsitletutest kõige kriitilisemad naissoost isikud. Positiivsemalt hindavad erinevaid majandatuse viise need, kes viibivad küsimustiku alusel rohkem aega metsas. Käesolev töö kinnitab teistes riikides leitud lageraie madalat hinnangut, kuid näitab täiendavalt, et lageraie aktsepteeritavus on kõrgem kui teistel säilikpuudega aladel. Edasised uurimused võiksid olla suunatud eri valdkondades töötavate inimeste eelistuste uurimisele erinevate metsamajandusvõtete osas.
Hooldusraietega kaasnevad negatiivsed tegurid ja nende leevendamis võimalused
(2016) Tarmu, Toomas; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Hooldusraied aitavad suurendada metsast saadavat kasumit. Need raied mõjutavad kogu metsa ökosüsteemi ning sealhulgas elustikku, patogeenidele levikut ning süsinikuringet. Hooldusraiete poolt tekitatud muutused metsades võivad soodustada paljude liikide elutingimusi ja olla metsa tervislikule seisundile positiivsed, kuid nendega võivad kaasneda ka ebasoodsad mõjud. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, millised negatiivsed mõjud kaasnevad hooldusraietega ning kuidas neid tegureid oleks võimalik leevendada. Sellele küsimusele vastuse saamiseks uuriti järgnevas lõputöös kogu maailma boreaalse- ja parasvöötme kohta avaldatud teaduskirjanduse tulemusi, eeskätt keskendudes hooldusraiete negatiivsetele mõjudele. Kirjanduses avaldatu näitas, et suurele osale elustikust on harvendus positiivse mõjuga, kuid on ka tundlikke liike, kelle elutingimused halvenevad hooldusraiest tulenevatest häiringutest. See oli sageli põhjustatud puurinde liigse ühtlustumise, surnud ja surevate puude kadumise või vähenenud varjulisuse tõttu. Üldpõhimõttena võis uuringute põhjal järeldada, et suurel pinnal ühesuguste majandamisvõtete kasutamine vähendab mitmete liikide elupaikade arvu ning soovitav on kasutada mitmekesisemaid majandamisviise. Metsakahjustuste uuringud näitasid, et harvendamine muudab puid vastuvõtlikumaks seenpatogeenidele ja putukakahjustustele ning suurendab neist tuleneva suremuse kasvu, eriti esimestel aastatel peale raiet, kui puud polnud jõudnud veel raie tekitatud mehaanilistest vigadest taastuda. Nende tegurite leevendamiseks soovitasid uuringud teha raieid talvisel ajal või kasutada selleks spetsiaalseid vahendeid nii väikese- kui ka suurediameetriliste kändude hooldamisel. Puistu liigilist mitmekesisust tuleks ka hoida, kuna üheliigilised puistud on vastuvõtlikumad negatiivsetele mõjudele. Hõredamat puistut eelistas ka põder, kes on oma tegevusega võimeline puistut kahjustama. Harvendamine vähendas lisaks selle ka metsasisest süsinikuvaru ning puidu kvaliteeti. Kirjanduse põhjal võib kokkuvõtlikult öelda, et harvendusega kaasnevad negatiivsed tegurid, mida peab metsade majandamisel kindlasti arvesse võtma.
Kuusikute harvendusraie mõju puistu struktuuritunnustele
(Eesti Maaülikool, 2019) Štšjogolev, Siim; Rosenvald, Raul (juhendaja); Metsandus
Surnud puud pakuvad elupaiku ja toitu väga paljudele organismidele. Surnud puidus on seotud pikka aega süsinik ning lõpuks lagunedes annab surnud puit mulda taimedele vajalikke toitaineid. Metsade majandamine mõjutab surnud puidu koguseid ja kvaliteeti. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas harvendusraied mõjutavad kuusepuistus oleva surnud ja elus puidu kogust. Selleks teostas töö autor mõõtmisi kahekümnes harvendatud kuusepuistus ning saadud tulemusi võrreldi eelnevalt mõõdetud harvendamata puistute andmetega. Harvendusraiete tagajärjel väheneb surnud puidu kogus puistutes. Kogu puidu kogusest harvendamata aladel oli surnud püstist puitu 6,08% ja harvendatud aladel kõigest 2,45%. Harvendamata puistus oli püstiste surnud puude maht 31 m3 /ha ning harvendatud puistus 10,3 m3 /ha. Harvendatud puistus oli jämedat lamapuitu 11,3 m3 /ha vähem kui harvendamata puistus (harvendamata puistus 33,9 m3 /ha ja harvendatud puistus 22,6 m3 /ha). Peenikese lamapuidu maht harvendatud aladel oli 7,7 m3 /ha ja harvendamata aladel 14,6 m3 /ha. Kui harvendamata aladel oli rohkem looduslikke kände (harvendamata puistus 1,3 m3 /ha; harvendatud puistus 0,2 m3 /ha), siis harvendatud aladel oli rohkem raiutud kände (harvendamata puistus 0,7 m3 /ha; harvendatud puistus 2,3 m3 /ha).
Lageraielankidele jäetavate säilikpuude vastavus nõuetele Harjumaa näitel
(2012) Kevvai, Aliis; Rosenvald, Raul (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja)
Lageraielankidele säilikpuude jätmise eesmärkide, efektiivsuse ja säilivuse kohta on palju uurimusi, kuid Eestis puudub ülevaade, kuidas tegelikult säilikpuid metsa jäetakse. Säilikpuude kogus on võtmeküsimus metsaelustiku säilitamisel. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli võrrelda säilikpuude jätmise vastavust normatiivaktidega, mis väljendub metsaseaduse, FSC ja PEFC sertifikaatide nõuetes. Algandmed töö koostamiseks saadi välimõõtmistel. Mõõtmised viidi läbi 30 raiesmikul, milleks olid riigimetsa ja sertifitseeritud ning sertifitseerimata erametsa lageraielangid, mis olid raiutud 2010 aasta viimases ja 2011 aasta esimeses kvartalis. Raiesmikel mõõdeti kõigi säilikpuude kõrgused ja rinnasdiameetrid ning lankidele tehtud 4 transektil mõõdeti ka kännud. Tööst selgus, et Eestis jäetakse säilikpuid vastavalt nõuetele ning tihti isegi rohkem kui on minimaalselt nõutud. Säilikpuudena säilitatakse just suurima diameetriga puid, kuigi sertifitseerimata erametsas oli ka erandeid. Samuti jäetakse säilikpuudeks soovitatud puuliike, sealhulgas kõvalehtpuid. Säilikpuude jätmisel arvestatakse liigilise mitmekesisusega. Enim oli jäetud kaski ja mände, surnud säilikpuudest jäeti enim kaski ja haabu.
Lõuna-Eesti erametsaomanike majandusotsuseid mõjutavad tegurid
(Eesti Maaülikool, 2020) Ploom, Kaimar; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö uurimisteema on Lõuna-Eesti erametsaomanike soovid ja võimalused oma metsa majandamisel ning tegurid, mis nende majandusotsuseid mõjutavad. Autor kasutas uurimismeetodina enda koostatud küsimustikku, mis toetub teoorias käsitletud teemadele. Küsimused hõlmasid erametsaomanike metsamajandamiskava olemasolu, metsamajandamise eesmärke, piiranguid, mis nende tegevust mõjutavad, teostatud raieid, metsaühistutesse kuulumist ja erametsaomanikele pakutavaid toetuseid. Uuringust selgus, et erametsaomanike majandusotsuseid mõjutavateks teguriteks oli kõige enam nende metsamaa suurus – suuremaid metsamaid majandatakse aktiivsemalt, kui väiksemaid. Lisaks mõjutab erametsaomanike majandamisotsuseid hingeline side metsaga ning soov metsa edasi järgnevatele põlvedele pärandada. Sama olulised olid ka metsast ehitus- ja küttematerjali varumine ja metsa pensionisambaks säilitamine. Raskusi valmistavad erametsaomanikele kõige enam looduskaitse- ja metsaseadusest tulenevad piirangud, millest tuleb kinni pidada. Erametsaomanike metsamajandamise toetamiseks on erinevaid toetuseid, mida on võimalik taotleda nii üksikisikuna kui ka metsaühistu liikmena. Uuringust selgus, et saadud toetused on aidanud erametsaomanikel soetada soodsamalt metsamajanduses kasutatavaid seadmeid, istikuid kui ka pakkunud võimalust enda teadmiseid ja oskuseid arendada
Metsa majandamise mõju puistu kahjustuste esinemisele
(Eesti Maaülikool, 2017) Seegel, Mari-Liis; Rosenvald, Raul (juhendaja); Metsakasvatus
Maailmas valdav osa metsadest on majandatavad – umbes 85%. Majandamisviisid on loodud selleks, et puistu seisundit ja kasvu parandada ning saada metsast maksimaalne kasum. Raied mõjutavad aga kogu metsaökosüsteemi. Käesoleva bakalaurusetöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas metsade majandamine mõjutab metsakahjustuste tekkimist ja kas on ka võimalusi neid vältida. Selleks uuriti erinevaid kirjandusallikaid, mis seostusid metsade majandamise ning tuule-, putuka-, ja seenkahjustustega. Kirjanduse põhjal võib väita, et raied mõjuvad puistule pigem negatiivselt ja nende käigus või järgselt tekivad tingimused nii tuule- , putuka- kui ka seenkahjustuste tekkeks. Kahjustused tekivad eriti siis, kui raiet tehakse liiga intensiivselt ja suure ulatusega. Harvendusraie puhul tekivad puistus tuule- ja seenkahjustused ja putukakahjustused tekivad nii raiete kui ka tuulekahjustuste kaasabil. Nende kahjustuste vältimiseks soovitatakse raieid mitte väga intensiivselt teha. Seenkahjustuste puhul teha raied talvisel ajal. Putukakahjustustega nakatunud puud koheselt metsast eemaldada. Metsa uuendamisel jälgida liigi tunnuseid ja sobivust puistusse. Tööst järeldades võib kokkuvõtvalt öelda, et metsade majandamisega kaasnevad negatiivsed tegurid ning metsi majandades peaks nendega kindlasti arvestama.
Metsise (Tetrao urogallus L.) elupaikade taastamise metsamajanduslikud võimalused
(2016) Salla, Marek; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Metsise (Tetrao urogallus L.) populatsioon on Eestis märgatavalt vähenenud viimaste aastakümnete jooksul. Töös on kirjeldatud ohutegureid metsisele. Nendeks on toidu kättesaadavus, ilmastik ja kliima, kisklus, küttimine, metsade kuivendamine ning raiete mõju. Metsise elupaikade kaitse ei täida oma eesmärki. Üheks põhjuseks on ka alade võsastumine. Metsise põhilisteks elupaikadeks on soometsad, mis on väga suures osas metsakuivenduse poolt mõjutatud. Kuivenduse tagajärjel tekkinud kõdusoometsades tekib lehtpuu-uuendus väga intensiivselt. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas tekitada raiete abil metsisele sobiv metsakooslus, mis parandaks ala sobivust metsisele pikaks ajaks ning omakorda ei nõuaks pidevat järgnevate raietega sekkumist. Seniseks tehtud kujundusraied metsise elupaikades on hetkel nii noored, et seal ei saa veel hinnata ei lehtpuu ega okaspuuga uuenemise intensiivsust. Uurimisaladeks võeti seega kõdusoometsades läbi viidud aegjärkse raie alad, mis on praktikas üsna sarnased kujundusraietega. Magistritöö otsis vastust küsimusele, millise raieintensiivsuse juures ei teki kiiret lehtpuu-uuendust, mis muudab ala ebasobivaks metsise elupaigana. Uuringust ilmnes, et täius ei mõjuta statistiliselt lehtpuu-uuendust (p=0,144) ega okaspuu-uuendust (p=0,175). Välja raiudes 25% puude mahust tekib lehtpuu-uuendust rohkem kui 10 000 puud/ha. Ülarinde puude arv hektaril mõjutab statistiliselt lehtpuuuuendust (p<0,05), kuid okaspuu-uuendust see ei mõjuta (p=0,077). Oluliselt ei mõjuta I rinde tagavara lehtpuu-uuendust (p=0,904) ega okaspuu-uuendust (p=0,395). Kõige rohkem mõjutab kõdusoometsade uuendust väljaraie protsent, sealhulgas nii lehtpuuuuendust (p<0,05) kui ka okaspuu-uuendust (p<0,05). Kaitsealadel tuleks kujundusraietega tõsta metsise elukvaliteeti, kuid juba väike väljaraie protsent on oluline uuenduse mõjutaja. Seega näib, et soometsades ei ole sellist optimaalset raiekraadi, mille puhul tekiks vaid vähesel määral looduslikku lehtpuu-uuendust ning praktilise lahendusena tuleks metsise elupaikades perioodiliselt raiuda lehtpuu järelkasvu, millega saavutatakse hõredam alusmets. Veel tuleks uurida, kuidas väga väike väljaraie protsent mõjutab uuenduse teket.
Puud avatud maastikus, nende omadused ja väärtus elustikule
(2015) Karus, Mairis; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Avatud maastikes kasvavad puudel on omadusi, mida metsapuudel pole ja mistõttupakuvad nad elustikule spetsiifilisi elupaiku. Lisaks kasvukohast tulenevale suurele valguse hulgale on avamaastike puudele iseloomulik jässakus, suur tüve läbimõõt, kaugele eemale küündivad jämedad oksad, paksem puukoor ja arvukamalt õõnsusi. Üle maailma on täheldatud avamaastike puude vananemist ja vähenemist ilma uue põlvkonna arenguta. Samuti on märgatud avamaastiku puudega seotud liigirikkuse vähenemist. Käesoleva töö eesmärgiks on koostada ülevaade uurimustöödest Euroopa avatud maastikus kasvavate puude kohta ja nende seotusest elurikkusega ning iseloomustada metsaserva-ja põllupuude kasvu, nende välimust, elujõulisust ja muid omadusi. Töös kasutatud artiklid on peamiselt kogutud internetiandmebaasidest Scopus ja ScienceDirect. Kõige enam uurimustöid avamaastikest on läbi viidud Hispaanias, Saksamaal ja Briti saartel. Elurikkust avamaastikes on seevastu rohkem uuritud Rootsis, Itaalias ja Tšehhis. Enim on Euroopas uurimusi koostatud agrometsanduslike maade, puisniitude ja –karjamaade ning metsaservade ja viljapuuaedade kohta. Puude kasvule avamaadel avaldavad mõju puude asetustihedus, täiendav väetamine ning puuliigi spetsiifilised eripärad. Avamaastike puud on olulised võtmeelupaigad, pakkudes mitmekülgseid elupaiku nii lindudele, putukatele, samblikele kui imetajatele. Elurikkuse mõttes väärtuslikumad on eeskätt vanad, jässakad, paljude õõnsustega ning muude mikro-elupaikadega avamaastikupuud. Servaalade puude kasv on väiksema naaberpuudekonkurentsi tõttu samuti parem kui metsas kasvavatel puudel, ning nende elustikuväärtust suurendavad omadused on sarnased avamaastikel kasvanud puudega. Koostatud uurimustöö kinnitab varasemaid tulemusi avamaastike puude väärtuste kohta biotoobile ning positiivset avatuse mõju puude kasvule. Edaspidised võiks keskenduda nii Euroopa avamaastike puude jätkusuutlikusele, kui ka koguda infot vähe uuritud liigiliste koosluste kohta aktiivses kasutuses olevates põllumajandusmaastikes ning metsaservades.
Raiel säilitatud puude koguse mõju elustikule
(2014) Jääger, Liis; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Lageraiet planeerides ei ole oluline mõelda mitte ainult puude järelkasvule, vaid ka kogu ülejäänud elurikkuse säilimisele ning järjepidevusele. Elustiku mitmekesisust raiejärgsel langil aitavad tagada säilikpuud. Antud uurimustöös on analüüsitud raiel säilitatud puude koguse mõju elustikule, uurides, kuidas see mõjutab raielangil koosluste liigirikkust ning arvukust. Töö eesmärgiks on Rosenvald ja Lõhmus (2008) ülevaateartiklis avaldatud metaanalüüsi andmestiku laiendamine, et parandada meta-analüüsi üldistusvõimet. Käesolev analüüs on tehtud 176 teadusartikli seast kogutud 24 andmestiku põhjal, eesmärgiga anda ülevaade üle maailma säilikpuude kohta koostatud uuringute üldistatud tulemustest. Meta-analüüsi sobivates artiklis võrreldi lageraiet, kus pole säilikpuid jäetud (või ainult kuni 2 puud hektarile) ning säilikpuudega katseala, kus on säilitatud mitte rohkem kui 50% puudest. Uurimustöö raames läbi viidud analüüsid ei näidanud ühegi liigirühma puhul säilikpuudest tingitud olulist negatiivset mõju (ülemine 95% usalduspiir jäi üle 0-telje piiri ka juhul, kui keskmine jäi alla 0-telge). Oluliselt positiivne säilikpuude mõju leiti lindude ning mükoriissete seente arvukusele ning liigirikkusele. Erinevalt viimati mainitust oli säilikpuude nõrka (statistiliselt mitteolulist) ebasoodsat mõju täheldada putukate ja soontaimede rühmades. Ilmselt seetõttu, et nimetatud rühmad koosnevad väga erineva vajadusega liikidest. Näib, et suurem säilikpuude arv võiks mõjutada nii arvukust kui liigirikkust positiivselt. Kõige parem keskmine positiivne mõju kõigi liigirühmade kokkuvõttes nii liigirikkusele kui arvukusele oli raielankidel, kus puid oli säilitatud üle 15%. Tulemused olid sarnased Rosenvald-Lõhmuse (2008) meta-analüüsi tulemustega. Sellest järeldub, et suurem andmehulk ei muuda meta-analüüsi tulemust. Lähtudes käesoleva uurimustöö meta-analüüsi tulemustest ning võrreldes 2011. aasta keskmisi säilikpuude mahtusid hektari kohta Eestis võib öelda, et praegu Metsaseadusega sätestatud kohustuslikud lageraiel säilitatavate puude mahud Eestis ei ole piisavad, et säilikpuude mõju oleks elustiku kaitsel võimalikult efektiivne. Mahtusid tuleks suurendada selliselt, et lageraiejärgselt säiliks vähemalt 15% puudest, millest osa võiks kasuteguri suurendamiseks paikneda gruppidena üle langi.
Säilikpuude sobivus kalakotka (Pandion haliaetus) pesapuudeks
(2013) Konts, Kristjan; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Tänapäeval on kalakotkastele suurimaks ohuks pesapuude puudus ja ebasobivatele puudele ehitatud pesade varisemine. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kas ja kui palju on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt raielankidele jäetud selliseid säilikpuid, mis kalakotkale pesapuuks sobiksid. Uurimuse käigus inventeeriti 1-2 aastaseid säilikpuudega RMK männi raielanke kalakotkale sobivaimates piirkondades. Otsiti lamendunud ladvaga männipuid. Teiseks andmestikuks olid 10-aastased raiesmikud. Sobilikud säilikpuud mõõdeti. Töö tulemusena selgus, et kuigi raielankidele on jäetud säilikpuid vastavalt nõuetele, siis selliseid puid, mis vastaksid kalakotka pesapuu tingimustele, oli raiesmikel väga vähe. Uuriti ligikaudu 200 raielanki, kuid nende peale kokku leidus ainult 26 sobivat puud. Kokku võiks pesapuudeks sobida 1,5 % männi säilikpuudest. Nii potentsiaalsete kui tegelike kalakotka pesapuude vanus oli keskmiselt 150 aastat, kuid säilikpuude keskmine vanus pisut üle 100 aasta. Murdunud ladvaga pesapuud olid keskmise vanusega 100 aastat. Pesapuude keskmine diameeter oli üle 50 cm, potentsiaalsete pesapuude läbimõõt oli 38 cm ja ülejäänud säilikpuudel 32 cm. Tavapärase männi raievanuse juures ei ole kalakotka pesapuuks sobilikud omadused veel välja kujunenud. Säilikpuude valikul tasuks säilitada kõik sobiliku lamendunud ladvaga männid ja ka kõrgemad murdunud ladvaga puud.
Turberaieviisid Eesti metsades-uuringute ülevaade ja Järvselja katseala rajamine
(2012) Alamäe, Janar; Rosenvald, Raul (juhendaja)
Turberaie meetod on metsakasvatuslik võte, mille käigus raiutakse mets korduvate raiejärkudega. Nii säilitatakse osa vanast metsast, mis omakorda pakub turvet looduslikule uuendusele. Antud töös analüüsiti uuringute abil turberaiete kasutamist ning kujunemist Eestis. Kirjeldatakse erinevaid turberaieviise ning hinnatakse turberaietega kaasnevaid tegureid. Ühtlasi rajati turberaiete analüüsimiseks katseala. Leiti, et turberaied on olnud Eesti metsanduses kasutusel juba pikka aega. Kuid alles peale Teist maailmasõida hakkas selguma, et turberaiete kasutamine ei ole alati igal pool õigustatud. Kasutatud on turberaiete analoogseid meetodeid ning nende erinevaid kombinatsioone. Eelkõige tuleb turberaie valikul lähtuda puuliigist ning kasvukoha omadustest. Iga puistu on veidi erinev ning juhinduma peab puistu kohapealsest olukorrast lähtuvalt. Võib järeldada, et turberaied pakuvad metsa uuendamisel lageraie kõrval olulisi hüvesid ka tulevikus.
Tuulekahjustused viljakates kuusikutes
(Eesti Maaülikool, 2018) Alev, Gen; Rosenvald, Raul (juhendaja); Metsatööstus
Tuulekahjustused võivad tekitada metsaomanikele suurt majanduslikku kahju. Kuusikute tuulekahjustuse riski peetakse kõrgeks võrreldes teiste Eestis esinevate puuliikidega. Kõige probleemsemateks peetakse kuuskede tuulekahjustusi viljakal maal asuvate lageraiega avatud metsaservades. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida selliseid kuusikuid, mis lääne või edela poolt jäid lageraie tõttu avatuks, kuna Eestis on valitsevad tuuled nendest ilmakaartest. Töö koostamiseks koguti välitööde käigus andmed kümnest kuusikust, kus igal alal hinnati puistu koosseisu, tagavara ja puistu tuulekahjustusi transektidel metsa servas ning puistu keskel. Töö tulemused näitavad, et kahjustatud puude osakaal oli suurem metsa servaaladel, kuid erinevus oli väike ning statistiliselt mitteoluline. Eelnevate uurimustööde põhjal oli alust arvata, et kõrvaloleva avatud ala suurus mõjutab oluliselt tuulekahjustuste ulatust, kuid antud uurimustöö põhjal see välja ei tulnud – puudekahjustuste osakaal ei sõltunud avatusest. Hüpoteesiks oli, et kuused on tuule poolt rohkem kahjustatud kui teised puuliigid. Pigem oli kahjustatud puude osakaal suurem hoopis muude puuliikide hulgas, kuigi statistiliselt mitteolulisena. Lamapuidu kogus ei erinenud metsaservas ja -keskel olevatel transektidel, kuid oli siiski pisut suurem metsaservades. Kõige rohkem leidus seal üle 10 cm diameetriga lamapuitu, mille kõduaste oli 1 või 2. Metsa keskel olevatel transektidel leidus ka kõige rohkem üle 10 cm diameetriga lamapuitu, kuid puit oli rohkem lagunenud (kõduaste 3-5). Lamapuidu kogust mõjutas kõige rohkem hiljuti surnud puude arv. Töö järeldusi võis mõjutada ka küllalt väikene valim, seega järgnevates uurimustöödes võiks suurendada valimi suurust ning mõõdetava ala pindala.

Sirvi Autor "Rosenvald, Raul (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud