Sirvi Autor "Rosenvald, Raul" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Biota and Persistence of Retention Trees in Relation to the Characteristics of the Trees and Cut Areas(Eesti Maaülikool, 2008) Rosenvald, Raul; Lõhmus, Asko (advisor); Tullus, Hardi (advisor); Lindbladh, Matts (opponent)Viimastel aastakümnetel pööratakse metsanduses majandusliku tasuvuse kõrval tähelepanu ka säästlikule majandamisele, lähtudes metsa teistest väärtustest, sealhulgas elustikulise mitmekesisuse säilitamisest. Üheks vastavaks rakenduseks on elavate ja surnud puude säilitamine lageraiel, millega püütakse jäljendada looduslike häiringute (metsapõlengud, tormikahjustused) käigus alles jäävaid puid. Säilitatavate puude looduskaitselised eesmärgid on: 1) aidata organismidel üle elada periood järgmise metsapõlvkonna tekkeni, 2) pakkuda spetsiifilisi elupaiku metsaliikidele järgmises metsapõlvkonnas ja häiringuliikidele raiesmikel, 3) suurendada liikide levimisvõimalusi maastikul. Raiel elustiku jaoks säilitatavate elusate puude kohta kasutatakse järgnevas terminit „säilikpuu“, mis ei ole küll kooskõlas Eesti õigusaktidega, kuid vastab mujal maailmas levinud terminoloogiale. Käesolev töö annab ülevaate senistest uurimustest säilikpuude eesmärkide kaupa ja neid mõjutavatest tunnustest, toob välja problemaatilised ja väheuuritud valdkonnad (I) ning täidab ilmnenud teadmistelünki originaaluuringutega (II–IV). Kokkuvõtteartiklis Euroopa ja Põhja-Ameerika 214 uurimusest säilikpuude mõju kohta elustikule (I) leiti valdkondade ebaühtlane kaetus: suurem osa pärineb Põhja-Ameerikast, enamus uurivad säilikpuude lühiajalist mõju ja levimisvõimaluste parandamist maastikul pole uuritud. Metaanalüüsis, kus võrreldi lageraie ja säilikpuudega raie mõju elustikule, ei leitud ühegi liigirühma arvukuse ega liigirikkuse vähenemist säilikpuude jätmise tõttu, kõige rohkem kasu puude jätmisest said linnud ja ektomükoriissed seened (I). Säilikpuude jätmine vähendas kokkuvõtteartiklis käsitletud uurimustest 72% juhtudel raie vahetut kahjulikku mõju elustikule. Säilikpuud suurendasid raiejärgset ellujäämust ektomükoriissetel seentel, epifüütsetel samblikel ja väikestel maapinnaloomadel, kõige vähem parandasid nad eluspüsimist sammaldel ja soontaimedel (I). Sama kinnitas ka uurimus II, kus säilikpuude epifüütsetest samblikest olid kaks aastat pärast raiet kahjustatud keskmiselt 2%, kuid sammaldest 60%. Peaaegu alati parandas säilikpuude jätmine häiringutega kohastunud putukate ja lindude elutingimusi raiesmikel ning uuenenud küpses metsas vanale metsale iseloomulikel liikidel (I). Elustiku säilitamise edukus sõltub olemasolevate uurimuste järgi alati säilikpuu liigist (I), ka uurimus II leidis, et haab (Populus tremula L.) ja saar (Fraxinus excelsior L.) säilitavad samblikke paremini kui teised puuliigid. Säilikpuude suurem hulk (tihedus) suurendab 65% varasema uurimuse järgi nende kasu elustikule (I), mis käesolevas töös leidis kinnitust kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide (aga mitte linnustiku üldarvukus ja -liigirikkuse) puhul (III). Puude ruumilise asetuse mõju pole nii selge, kuigi 50% varasematest uuringutest leidis, et see on elustikule oluline (I). Looduslikke häiringuid jäljendades peaks säilikpuude mõju elustikule sõltuma metsatüübist, mida peetaksegi oluliseks, kuid on vähe uuritud (I). Käesolev töö seda ei kinnitanud: kasvukohatüübi ja säilikpuude arvu koosmõju linnustiku arvukusele ja liigirikkusele ei leitud (III) ja sagedasema häiringurežiimiga kasvukohatüüpides ei säilinud üksikuna jäetud puud paremini (IV). Puude elumust mõjutasid eelkõige puu liik, diameeter, asend raiesmikul, puude tihedus ja avatus (IV). Paremini säilisid kõvalehtpuud(Fraxinus, Ulmus, Quercus, Acer), puud endiste ja praeguste metsaservade servas, suurema raiejärgse tihedusega raiesmikel ja vähem avatud maastikul. Pehmelehtpuudel (Tilia, Alnus, Salix) ja haabadel säilivad paremini suurema diameetriga, kaskedel (Betula spp.) väiksema diameetriga puud. Kuue raiejärgse aasta vältel hukkus raiesmikel kokku 35% puudest, kuid aja jooksul suremus vähenes. Prognoosi kohaselt oleks parima stsenaariumi järgi 100 aasta pärast alles 29% säilikpuudest, halvima järgi 9%. Antud töö põhjal soovitati edaspidiseks kindlale säilikpuude eesmärgile keskenduvaid uuringud just selleks eesmärgiks sobivate liigirühmade kohta. Uuringuid oleks vaja teha maastiku mastaabis ja pikaajalisemana(sealhulgas uude metsapõlve jõudnud säilikpuude kohta) ning võrrelda tuleks looduslikke häiringuid ja puude säilitamist. Praktikas tuleks säilikpuudeks valida kõige tuulekindlamad, arvestades puu liiki ja asendit raiesmikul ning maastikul, samuti kõige jämedamad, et suurendada nende väärtust elustikule. Säilikpuude hulka hektarile tuleks Eestis suurendada, et tagada piisav hulk puid elustiku jaoks nii praegu kui tulevikus.Kirje Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine : tehniline lõpparuanne(Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, 2023) Helm, Aveliina; Kull, Ain; Kiisel, Maie; Poltimäe, Helen; Rosenvald, Raul; Veromann, Eve; Reitalu, Triin; Kmoch, Alexander; Virro, Holger; Mõisja, Kiira; Nurm, Hanna-Ingrid; Prangel, Elisabeth; Vain, Kristiina; Sepp, Kalev; Lõhmus, Asko; Linder, Madli; Otsus, Merit; Uuemaa, Evelyn; Kikas, TambetVastavalt tellija esitatud ülesandele oli töö "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (edaspidi ELME2) eesmärgiks välja töötada metoodika ökosüsteemide ja nende poolt pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede) majandusliku tähtsuse hindamiseks ning hinnata ja kaardistada valitud looduse hüvede rahaline väärtus või üldisem majanduslik väärtus (sõltuvalt metoodilistest võimalustest) üle-eestiliselt ning üleriigiliselt kaitstavatel aladel ja valitud pilootaladel detailsemalt. Töö viidi läbi Keskkonnaagentuuri katusprojekti ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid” raames. Käesolev töö oli jätkuks sama katusprojekti raames aastatel 2019–2020 läbi viidud tööle „Ökosüsteemide ja nende teenuste baastasemete hindamine ja kaardistamine, sh metoodika väljatöötamine Keskkonnaagentuurile“ (edaspidi ELME1). ELME1 raames töötati välja metoodika ning kaardistati üleriigiliselt nelja peamise maismaaökosüsteemi (niidud, sood, metsad ja põllumajanduslikud ökosüsteemid) levik (koostati nn baaskaart), seisund ja valitud looduse hüvede baastasemed (Helm et al. 2021). ELME1 raames koostatud kaardikihid on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihtide kataloogis ning täpsemalt on tööde käik lahti kirjutatud ELME1 töö lõppraportis (Helm et al. 2021) ning Loodusveebis. Käesolev töö – ELME2 – tugineb osaliselt ELME1 käigus välja töötatud ökosüsteemide baaskaardile, ökosüsteemide seisundikaardile ning kaardistatud looduse hüvedele. Kuna andmeid on vahepeal lisandunud, metoodikad uuenenud ning tellija vajadused täpsustunud, uuendati käesolevas töös ka ELME1 raames koostatud baaskaarti, ökosüsteemide seisundikaarti ning kasutatavaid looduse hüvede kaardikihte. Vastavad metoodilised täpsustused ja kirjeldused on esitatud käesoleva töö vastavates peatükkides või selle lisades.Kirje RMK lepinguline projekt 2016 - 2019: Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides lõpparuande pikem versioon (LISA)(2019) Drenkhan, Rein; Tedersoo, Leho; Adamson, Kalev; Drenkhan, Tiia; Jürimaa, Katrin; Lõhmus, Piret; Padari, Allar; Rosenvald, Katrin; Rosenvald, Raul; Rähn, Elisabeth; Tullus, HardiKäesolev uurimustöö on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli kolme aastane lepinguline koostööprojekt. Iga osa koostasid või selle osa sisulist analüüsi juhtisid erinevad autorid, kes on nimetatud iga vastava aruande osa ees. Töö eesmärk on selgitada hariliku kuuse puistute majandamise (hooldus-, harvendus- ja sanitaarraie) mõju juuremädanike levikule ja kahjustusele ning seente ja epifüütide elurikkusele võrrelduna majandamata (raiumata) puistutega. Lepinguline töö jagunes järgmisteks osadeks: mullaseente elustik, lamapuidu seente elustik, seente elustik eluspuude puidus ja kändudes, samblike ja sammalde elustik, juurepessu antagonistid ning metsamajanduslik osa. Viimane sisaldab mädanike kahjude hinnanguid kuusikutes ja selle majanduslikke kalkulatsioone. Lepingulise koostööprojekti eesmärgid olid järgmised: 1. Hinnata erinevate metsamajandamise võtete, hooldusraiete korduse ning teostamise aja (puistu vanus ja aastaaeg) mõju patogeenide arvukusele, mullaelustikule ja epifüütidele viljakates kuuse-enamusega metsades. 2. Analüüsida teaduslikult kuusikute raieringi pikkuse mõju kuuse tüvepuidu sortimentide väljatulekule, tüvekahjustuste ulatusele ja elurikkusele. 3. Hinnata juuremädanikest tingitud majandusliku kahju suurust ja patogeenide arvukust viljakates kuusepuistutes (sh kändudes ja mullas) ning ühtlasi tuvastada potentsiaalseid juuremädanike antagoniste Eesti mulla- ja kliimatingimustes. 4. Koostada arvutusmudelid, mis võimaldavad erinevate sisendite (mädanike osakaal ja levik tüves, hooldusraiete aeg puistu vanusest ja vegetatsiooniperioodist lähtuvalt, mulla elurikkus) abil kirjeldada kuusikute kasvukäiku ja arvutada erinevaid tegureid arvestavad küpsusvanused, nt mahu- ja hinnaküpsus.