Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Roasto, Mati (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6
  • Pisipilt
    Kirje
    Antimicrobial effect of plant powders in raw and cooked minced pork
    (Eesti Maaülikool, 2019) Latva-Somppi, Minna Liisa Kaarina; Roasto, Mati (juhendaja); Meremäe, Kadrin (juhendaja); Veterinaarmeditsiin
    In present study the aim was to study microbial growth inhibiting effect of selected plant powders by counting microorganism’s general numbers in raw and cooked minced pork at the end of defined shelf-life. Plants used in study were siberian rhubarb (Rheum rhaponticum), black currant (Ribes nigrum), blue honeysuckle (Lonicera caerulea var edulis), black chokeberry (Aronia melanocarpa) and tomato (Solanum lycopersicum). The most efficient microbial growth inhibiting effect compare to control were found for rhubarb petioles and the combination of sodium chloride with sodium nitrite. Among the combinations of two different plant additives, the most efficient combination of the additives in raw minced pork were 1% rhubarb petioles in combination with 1% tomato. Compared to the other findings, the number of microorganisms in raw minced pork with 1% rhubarb petioles combined with 1% tomato increased most slowly for 6 day of storage. The inhibitory effect in cooked minced pork was also observed on the several other plant additives. The most efficient antimicrobials both in raw and cooked minced pork were tomato, rhubarb petioles, gallic acid, rutin and sodium chloride + sodium nitrite.
  • Pisipilt
    Kirje
    Antimicrobial sensitivity of campylobacter spp. isolated from fresh broiler chicken meat of Estonian retail level
    (Eesti Maaülikool, 2022) Valli, Marikki Heidi; Roasto, Mati (juhendaja); Meremäe, Kadrin (juhendaja)
    Campylobacter spp. are causing most of the human bacterial enteric infections in European Union, and broiler chicken meat is the most important source of Campylobacter jejuni. Present study aimed to determine the antimicrobial resistance of Campylobacter spp. isolated from fresh broiler chicken meat of Estonian, Latvian and Lithuanian origin purchased at Estonian retail level, and among human Campylobacter isolates. Minimal inhibitory concentrations for tested antimicrobials were determined by using the EUCAMP2 method. Campylobacter isolates were tested against erythromycin, ciprofloxacin, tetracycline, streptomycin, gentamicin and nalidixic acid. Very high resistance (100%) to fluoroquinolones was determined for Lithuanian and Latvian origin Campylobacter isolates originated from fresh broiler chicken meat at Estonian retail level. Among clinical (human) isolates the resistance to fluoroquinolones was 86.7%. High resistance to tetracycline was determined for Lithuanian origin broiler chicken meat and Estonian human isolates, respectively 76.9% and 80.0%. The proportion of streptomycin resistant strains was high for Latvian and Lithuanian origin broiler chicken meat Campylobacter isolates, respectively 68.8% and 42.3%. The overall proportion of multidrug resistance among studied Campylobacter isolates was 26.2%. All isolates were sensitive to gentamicin. Low resistance to erythromycin was found. All studied Estonian broiler chicken meat isolates were sensitive to all studied antimicrobials. High resistance among Lithuanian and Latvian origin broiler chicken meat Campylobacter isolates, and among clinical isolates is public health concern. To reduce antimicrobial resistance, the control of the use of antibiotics at broiler chicken meat farm level should be more effective, and antibiotics cannot be used in preventative and metaphylactic treatments, also in growth promotion purposes.
  • Pisipilt
    Kirje
    Listeria monocytogenes’e ja Campylobacter spp. levimus ning arvukus liha- ja kalatoodetes Eestis
    (2013) Muutra, Kaisa; Roasto, Mati (juhendaja); Elias, Priit (juhendaja)
    Toiduinfektsioonide esinemise vältimiseks on rangete hügieeninõuete täitmine vajalik nii farmis, tapamajas, lihatööstuses, jaekaubanduses kui koduköögis. Seda nimetatakse toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise ahelaks, mis peab olema jälgitav ning kaetud adekvaatsete enesekontrolli meetmetega. Eesti toiduainete tööstusettevõtted rakendavad reeglina edukalt HACCP-põhiseid enesekontrollisüsteeme, mis loob head eeldused ohutu toidu tootmiseks ja inimestel esinevate toidumürgistusjuhtumite vähendamiseks või vältimiseks. Sageli on toidust tingitud haigestumiste tekkes süüdi tarbijad ise ning põhjusteks on enamasti ebapiisav köögihügieen, toiduainete säilitamisvead, toorestelt toiduainetelt patogeenide sattumine valmistoitudele ja ebapiisav toidu kuumtöötlemine. Võrreldes Eesti toodetega olid import linnulihatooted rohkem termofiilsetest kampülobakteritest saastunud ning tuginedes uurimistulemuste analüüsile, võib järeldada, et eelistada tuleks kodumaise linnuliha tarbimist ning tõhustada tuleb importtoodete ja nende tootjate riiklikku kontrolli. Linnuliha toodete Campylobacter spp. levimusnäitajate kõrval on väga olulise väärtusega ka kampülobakterite arvud ühe grammi toote kohta. Uuringute põhjal saame kokkuvõtlikult öelda, et Eesti linnulihatoodete Campylobacter spp. arvud olid tunduvalt väiksemad kui importtoodetel. Seega, on tõenäosus haigestuda kampülobakterioosi märksa suurem kui tarbida importtooteid. L. monocytogenes’e uurimistöö osutas faktile, et Eesti liha- ja kalatooted on võrreldes EL-i keskmiste RTE-toodete saastumisnäitajatega tunduvalt madalama L. monocytogenes kontaminatsiooni määradega. Rõhutada tuleb asjaolu, et L. monocytogenes’e arvukus positiivsetes Eesti toodetes jäi reeglina alla 10-ne pmü ühe grammi toote kohta, mis osutab väga madalale tarbijate haigestumise riskile. Enamasti peetakse haigestumise suhtes kõrge riski toodeteks vaakumpakendatud külmsuitsu pika säilivusajaga kalatooteid, kuid meie uuringus oli saastumus oluliselt kõrgem (p<0,05) just õrnsoola vaakumpakendatud kalatoodetes, kusjuures ka L. monocytogenes’e arvukus nendes toodetes oli kõrgem. Võttes arvesse kehtivat seadusandlust võime öelda, et mikrobioloogilise ohutuse kriteerium ületati ühes vaakumpakendatud RTE õrnsoola Norra lõhefilee tootes. Toote nimetusest võib järeldada, et tooraine pärines Norrast, kuid tootmine toimus Eesti ettevõttes. Isoleeritud patogeenide tüvede tüpiseerimise uuringud, mida teostatakse 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta jooksul peavad näitama meile kas tegemist oli Eesti ettevõtte spetsiifilise tüvega või oli tegemist toorainest lähtuva ohuga. L. monocytoges’e positiivseid kalaproove oli enim seoses ühe tootja ühe konkreetse tootega. Uurimistöö tegijad leiavad, et sõltumata sellest, et antud tootjal ei määratud ühelgi korral ülenormatiivseid L. monocytogenes’e arve võib antud tootjat pidada ebahügieeniliseks kuna L. monocytogenes oli sageli toodetes esindatud, mis selgelt osutab tootmishügieeni probleemidele ettevõttes. L. monocytogenes’e madalad arvud toodetes on potentsiaalseks ohuks riskigrupi tarbijatele ehk rasedatele, väikelastele, immuunpuudulikele ja vanuritele. Uurimistulemustele tuginedes väidame, et üldine L. monocytogenes’e ja Campylobacter spp. ohutuse alane olukord Eesti toodetes on rahuldav, sest levimus ja arvud olid madalad. Sellegipoolest tuleb oluliseks pidada enesekontrolliprogrammide tõhusust.
  • Pisipilt
    Kirje
    Prevalence and counts of Campylobacter spp. in poultry meat at Estonian retail level
    (Eesti Maaülikool, 2019) Revenco, Viorel; Roasto, Mati (juhendaja); Meremäe, Kadrin (juhendaja)
    Campylobacter jejuni and Campylobacter coli are the most common bacteria causing of human intestinal infections in European countries, and fresh broiler chicken meat is the most important source of Campylobacter spp. which causes enteric infections in human. In Estonia, compared with most EU-country and other Baltic countries the prevalence of Campylobacter has been relatively low. In present study high prevalence of Campylobacter spp. in fresh broiler chicken meat of Latvian and Lithuanian origin was found. All samples were purchased at Estonian retail level. Campylobacter was not found from fresh broiler chicken meat of Estonian origin. It can be deduced that Lithuanian origin fresh broiler chicken meat may pose higher risk for campylobacteriosis for Estonian consumers compare to fresh broiler chicken meat originating from Estonian and Latvian broiler chicken meat production.
  • Pisipilt
    Kirje
    Shiga-toksiine tootva escherichia coli levimus suurulukite ning veiste rümpadel Eestis
    (2015) Lindenberg, Kristiina; Roasto, Mati (juhendaja); Elias, Priit (juhendaja); Kramarenko, Toomas (juhendaja)
    Loomad, kes elavad metsas, võivad olla inimestele ja koduloomadele kanduvate haiguste allikateks. Metsloomade populatsioonis võivad levida zoonootilised infektsioonid, seetõttu arendatatakse laboratoorseid meetodeid kontrollimaks haiguste ülekannet metsloomadelt inimestele ning kariloomadele. Käesolev töö on suunatud peamiselt zoonootilise patogeeni Shiga-toksiini tootva Escherichia coli uurimisele. Töö käigus uuriti eelpool nimetatud patogeeni levimust metsloomadel ning veistel. Proovide kogumisel ning laboratoorsete analüüside teostamisel lähtuti kehtivatest standarditest. Kokku analüüsiti 60 suurulukite rümbaproovi, sealhulgas 30 põdra (Alces alces), 25 metssea (Sus scrofa), 3 karu (Ursus arctos), 2 metskitse (Capreolus capreolus). Täiendavalt suurulukitele koguti proovid ka 99 veise (Bos taurus) rümbalt. Tulemustest saab järeldada, et Eestis elavad suurulukid ning veised on potentsiaalsed Shiga-toksiini tootva Escherichia coli kandjad inimeseni.
  • Pisipilt
    Kirje
    Taimsete lisandite antibakteriaalne toime valitud bakteritele
    (2016) Jevhuta, Anna; Roasto, Mati (juhendaja); Meremäe, Kadrin (juhendaja)
    Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada taimsete lisandite antibakteriaalne toime valitud bakteritele. Taimsetest lisanditest uuriti rabarberit (varred, juur), must sõstart (mari, leht), aroonia marja ja söödava kuslapuu marja ning tunnusainetest resveratrooli, emodiini ja rapontiini. Uurimistöösse valiti järgmised bakterkultuurid: Campylobacter jejuni, Listeria monocytogenes, Salmonella Enteritidis, Escherichia coli, Bacillus cereus, Yersinia ruckeri, Kocuria rhizophila, Bacillus subtilis ja Bacillus pumilus. Tulemustes selgus, et in vitro uuringutes olid kõige efektiivsemad rabarberi juur "Dea Victoria" ja musta sõstra mari "Ben Alder" 96% etanoolis, sest omasid toimet kõigi üheksa testitud bakteri suhtes. Mõõdetud pidurdustsoonid jäid vahemikku vastavalt 11-18 mm ja 9-15 mm. Neile järgnesid tume rabarberi (nr. 303) juur ja võrse (pidurdustsoonid jäid vahemikku 8-20 mm) ning musta sõstra lehed "Pamjati Vavilova" (d=9-13 mm) ja aroonia marjad (d=8-15 mm), mis inhibeerisid vähemalt seitsme testitud bakteriliigi kasvu. Kõige efektiivsemateks taimseteks lisanditeks osutusid eraldi Gram-positiivsetele bakteritele 96% etanoolis tume rabarberi (nr. 303) juur ja 96% etanoolis rabarberi juur "Dea Victoria" ning eraldi Gram-negatiivsetele bakteritele 96% etanoolis tume rabarberi (nr. 303) juur ja võrse ning rabarberi juur "Dea Victoria". Sellest tulenevalt võime järeldada, et in vitro katseseeriates osutus kõige efektiivsemaks taimseks lisandiks rabarberi juur. Uurimistöö tulemustes selgus ka, et uuritud tunnusainetest emodiin ja resveratrool omasid antibakteriaalset mõju mõnede bakterite (C. jejuni (d=10-12 mm), S. Enteritidis’e (d=10-12 mm), L. monocytogenes’e (d=8 mm), E. coli (d=12 mm)) suhtes. Sellest järeldub, et neid tunnusaineid, mida leidub ka taimsetes lisandites, võib seostada antibakteriaalse toimega.