Sirvi Autor "Roasto, Mati" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 68

A-hepatiidi viirus toidupatogeenina
(Eesti Maaülikool, 2020) Roasto, Mati
A-hepatiit on väga nakkav, haiguse peiteperiood on keskmiselt 28-30 päeva. A-hepatiit on üle maailma levinud haigus, mis võib esineda nii üksikjuhtumite kui ka haiguspuhangutena. Eestisse tuuakse A-hepatiit eelkõige teistest riikidest ning see on üks sagedamaid nn reisijate haigusi. Haiguse esmasteks sümptomiteks on palavik, peavalu, väsimus, isutus, iiveldus ja oksendamine. Haiguse esmane faas kestab keskmiselt 5-7 päeva. Sellele järgneb hepatiidi kollatõve sümptomitega faas, millele on iseloomulik kollakas-pruun uriin ning naha, limaskestade ja silmavalgete muutumine kollaseks. Haige on nakkusohtlik juba mõned nädalad enne esimeste sümptomite teket ning haiguse paaril esimesel nädalal.
Antibacterial and antibiofilm potential of potato peel derived extracellular vesicles against Bacillus cereus ATCC 11778: A proteomic perspective : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Ekanayake, Gayandi; Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Godakumara, Kasun; Midekessa, Getnet; Roasto, Mati; Bhat, Rajeev; Fazeli, Alireza
INTRODUCTION • Plant derived extracellular vesicles show great promise as antimicrobial agents due to their diverse cargos. • Bacillus cereus , a gram positive pathogen, causes infections and food spoilage, making its control crucial for food safety and public health. • Over a series of in vitro microbial assays Potato peel derived EVs (PPEV) have shown potential in controlling growth dynamics of B. cereus. • The aim is to understand the EV proteome’s role in the antimicrobial activity of PPEVs and elucidate their mechanism of action in silico.
Antibiotic Resistance in Campylobacter spp. Isolated from Broiler Chicken Meat and Human Patients in Estonia
(MDPI, 2022) Tedersoo, Triin; Roasto, Mati; Mäesaar, Mihkel; Häkkinen, Liidia; Kisand, Veljo; Ivanova, Marina; Valli, Marikki Heidi; Meremäe, Kadrin
Poultry meat is considered the most important source of Campylobacter spp. Because of ris- ing antimicrobial resistance in Campylobacter spp., this study investigated the antimicrobial resistance of Campylobacter isolates from fresh broiler chicken meat originating from the Baltic countries sold in Estonian retail settings. Additionally, human clinical isolates obtained from patients with Campylobacter enteritis in Estonia were analysed. The aim of this study was to investigate the susceptibility of Campylobacter spp. to nalidixic acid, ciprofloxacin, tetracycline, streptomycin, erythromycin and gen- tamicin. The broth microdilution method with the EUCAMP2 panel was used for MIC determination and antimicrobial mechanisms were analysed using WGS data. A total of 46 Campylobacter strains were analysed, of which 26 (42.6%) originated from Lithuanian, 16 (26.2%) from Latvian, and 4 (6.6%) from Estonian fresh broiler chicken meat. In addition, 15 (24.6%) Campylobacter strains of patients with campylobacteriosis were tested. The antimicrobial resistance patterns of Campylobacter spp. isolated from fresh broiler chicken meat samples of Estonian, Latvian and Lithuanian origin collected in Estonian retail, and from patients with Campylobacter enteric infections, were determined. A total of 46 (75%) of the isolates tested were C. jejuni and 15 (25%) were C. coli. Campylobacter resistance was highest to nalidixic acid (90.2% of strains) and ciprofloxacin (90.2%), followed by tetracycline (57.4%), streptomycin (42.6%) and erythromycin (6.6%). All strains were sensitive to gentamicin. Additionally, antimicrobial resistance genes and point mutations were detected in 27 C. jejuni and 8 C. coli isolates previously assigned as resistant with the phenotypic method. A high antibiotic resistance of Campylobacter spp. in Lithuanian- and Latvian-origin broiler chicken meat and Estonian clinical isolates was found. Similar antibiotic resistance patterns were found for broiler chicken meat and human Campylobacter isolates.
Antimicrobial Resistance of Campylobacter coli Isolated from Caecal Samples of Fattening Pigs at Slaughter
(MDPI, 2023) Tedresoo, Triin; Roasto, Mati; Mäesaar, Mihkel; Fredriksson-Ahomaa, Maria; Meremäe, Kadrin
Pigs are known as the main Campylobacter coli reservoirs. Campylobacteriosis, the most commonly reported gastrointestinal disease in humans, is mainly caused by the consumption of poultry meat, and little is known about the role of pork. Pigs are often associated with C. coli, including antimicrobial-resistant isolates. Therefore, the entire pork production chain must be considered as an important source of antimicrobial-resistant C. coli. This study aimed to determine the antimicrobial resistance of Campylobacter spp. isolated from caecal samples of fattening pigs at the Estonian slaughterhouse level over a five-year period. The proportion of Campylobacter-positive caecal samples was 52%. All Campylobacter isolates were identified as C. coli. A high proportion of the isolates were resistant to most of the studied antimicrobials. The resistance to streptomycin, tetracycline, ciprofloxacin and nalidixic acid was 74.8%, 54.4%, 34.4% and 31.9%, respectively. In addition, a high proportion (15.1%) of the isolates were multidrug-resistant and, in total, 93.3% were resistant to at least one antimicrobial.
Assessment of microbiological safety and quality of plant-based alternative products : [presentation]
(Estonian University of Life Sciences, 2025) Mandel, Tiina; Roasto, Mati; Mäesaar, Mihkel; Meremäe, Kadrin; Sapugahawatte, Dulmini; Reinik, Mari
ACTUALITY OF THE TOPIC • The shift from animal-based proteins to plant-based alternatives has significantly increased in recent years, largely driven by a combination of environmental, health, and animal welfare concerns of consumers. • The market of plant-based alternatives is rapidly expanding and evolving, it is expected to reach around 46 billion euros by 2027. • New technologies and processing methods mostly used for the production of alternative products may pose new food safety risks including microbiological hazards.
Biokirmed toidutootmise keskkonnas
(Eesti Maaülikool, toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool, 2021) Roasto, Mati
Toidukäitlemisruumide pinnad on soodne koht biokirmete tekkeks, mistõttu on teadmised biokirmete olemusest, olulisusest, ennetamisest ja hävitamisest toiduohutuse tagamisel eriti olulised. Mati Roasto, EMÜ Toiduhügieeni ja rahvatervise professor
Campylobacter spp. in Poultry and Raw Poultry Meat Products in Estonia With Special Reference to Subtyping and Antimicrobial Susceptibility
(Eesti Maaülikool, 2008) Roasto, Mati; Hänninen, Marja-Liisa (advisor); Hörman, Ari (advisor); Elias, Priit (advisor); Olsson Engvall, Eva
Kampülobakterid on üle maailma levinud nii loomade kui inimeste populatsioonis. Kuigi patogeeni ülekande teatud aspektid on seniajani teadmata, on toimunud suur edasiminek nende reservuaaride ja infektsiooni üldise leviku välja selgitamisel. Zoonooside ehk loomadelt inimestele ülekanduvate haiguste uurimine on oluline mitte ainult nende ohtlikkuse ja sageda esinemise tõttu, vaid ka seepärast, et nad on sageli ettearvamatud ning raskesti diagnoositavad. Eelnev kehtib nii kampülobakterite kui ka teiste zoonootiliste patogeenide suhtes. Perekonna Campylobacter mitmed liigid on sageli mets- ja koduloomade (veised, lambad, sead, kitsed, närilised, kassid, koerad ja linnud)maosooletrakti kommensaalideks. Mitmed uuringud on näidanud, et inimestel põhjustavad haigestumist eelkõige loomsetest reservuaaridest pärinevad bakterid. Enamik kampülobakteritest põhjustatud haigustest tekib sporaadiliselt ja nakatumise taust ei ole sageli teada. Nakkusallikateks peetakse tavaliselt linnuliha, toorest või alaküpsetatud liha, pastöriseerimata piimatooteid ning kuumtöötlemata toite, kui on toimunud saastumine töötlemisprotsessis. Toorpiim on samuti sagedane haigestumise põhjustaja. Kampülobakterite probleemi lahendamiseks on olemas nii kohesed kui ka pikemaajalised vastumeetmed. Kohestest meetmetest tuleb märkida pastöriseerimist, toiduainete korralikku läbiküpsetamist (sisetemperatuur tootes vähemalt 72 ºC) ning ristsaastumise vältimist igal tasandil. Toiduainete külmutamine vähendab oluliselt toodete kontaminatsiooniastet, kuid mõnede bakterite eluvõime võib püsida mitmeid kuid. Pikemaajalised meetmed hõlmavad tekitajate saastumisastme vähendamist koduloomade ja lindude seas; protseduuride väljatöötamist, mis hävitavad patogeeni enne toidu tarbijani jõudmist ning avalikkuse toiduhügieenialast teavitamist. Uurimistöö eesmärgid. Määrata Eestis müüdavate toorete linnulihatoodete sa 1. astatus termofiilsete kampülobakteritega, et selgitada linnuliha kui kampülobakterite potentsiaalse siirutaja roll inimesele (I, II, III). 2. Kampülobakterioosialaste epidemioloogiliste uuringute täiendamiseks ning termofiilsete kampülobakterite sero- ja genotüüpilise jaotumuse ning diversiteedi mõistmiseks teostada isoleeritud kampülobakterite tüvede sero- ja genotüpiseerimine (II). 3. Määrata isoleeritud kampülobakterite tüvede tundlikkus antibiootikumidele, et saadud tulemusi võrrelda teiste Euroopa Liidu maadega, saada selgust probleemi tõsidusest Eestis ja pakkuda välja võimalusi probleemide lahendamiseks (II; III). Uurimistöö materjal ja metoodika. Uuritavaks materjaliks olid põhiliselt nii Eestis toodetud, kui Eestisse imporditud toored linnuliha tooted. 1. Eesti väikese võimsusega ettevõtte linnuliha toodang oli võrreldes suure võimsusega ettevõtte toodanguga oluliselt (P < 0,001) rohkem kampülobakteritega saastunud. Lindude rümbad ja tiivatükid (vastavalt 28% ja 31.3%) olid oluliselt (P < 0,001) sagedamini saastunud, võrreldes rinna- ja kintsutükkidega (0% ja 0%). Eesti päritolu jahutatud linnulihatoodete saastumine termofiilsete kampülobakteritega oli 9,1% kusjuures külmutatud impordtoodetel ulatus see näitaja 15,9%-ni. Imporditud linnuliha kõrgem saastumine võis olla tingitud algtootmise kõrgest kontaminatsioonist termofiilsete kampülobakteritega. Võrreldes Tallinnast kogutud proovidega osutusid Tartu turgudel võetud linnuliha proovid oluliselt rohkem saastunuteks termofiilsete kampülobakteritega. Selline oluline erinevus võis olla tingitud proovide laboratooriumisse toimetamise erinevatest transpordiaegadest. Tartust võetud proovid toimetati analüüside teostamiseks laboratooriumi praktiliselt kohe pärast proovide võtmist, kuid Tallinnast võetud proovid analüüsiti Helsingi Ülikooli Toidu- ja Keskkonnahügieeni laboris, mis tähendas mitmete tundide võrra pikemat aega analüüsi alguseni. Hooajaliselt isoleeriti Eestis müüdud tooretelt linnulihatoodetelt termofiilseid kampülobaktereid kõige sagedamini juunist kuni novembrini. Meie termofiilsete kampülobakterite uuringud, mis sellises ulatuses olid Eesti veterinaarmeditsiinis esimesed, peavad jätkuma, et täiendavate uuringutega selgitada välja Campylobacter spp. levimust ja esinemissagedust põllumajandusloomade karjade tasandil. Uuringute jätkumine on vajalik ka edasiste Campylobacter spp. kontaminatsiooni suundumuste välja selgitamisel. 2. Uuringutest saadud tulemused osutasid toiduainetest isoleeritud kampülobakterite tüvede sero- ja genotüüpilisele mitmekesisusele. Olulist seost serotüüpilise jaotumuse ja proovide päritolu vahel antud uuringutes ei leitud. Seitsmekümne Campylobacter ’i isolaadi genotüpiseerimine näitas, et restriktsiooniensüüm KpnI on võrreldes SmaI-ga suurema genotüüpide eraldamisvõimega. Nimelt, andis restriktsiooniensüüm KpnI meie uuringutes 34 PFGE tüüpi võrreldes SmaI restriktsiooniensüümi 29 genotüübiga. PFGE analüüs KpnI ja SmaI ensüümidega tõestas head kampülobakterite isolaatide tüpiseerimise ning katsete korratavuse võimet. Selge seos oli genotüüpilise jaotumuse ja proovide päritolu vahel, kuid genotüüpide ja geograafilise piirkonna seotus vajab ulatuslikemaid uuringuid. 3. Antud uurimuse tulemused näitasid toiduainetest isoleeritud kampülobakterite tüvede kõrget resistentsust praktiliselt kõikide uuringus kasutatud antimkroobsete ühendite suhtes. Kõrged minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid (MIK) makroliidide ja fluorokinoloonide suhtes osutavad tõenäoliselt võimalikele tervishoiualastele probleemidele tingituna asjaolust, et erütromütsiin ja teatud fluorokinoloonid on inimeste kampülobakteritest põhjustatud infektsioonide ravis esimesteks valikpreparaatideks. Teostatud uuringute tulemuste eriti murettekitavaks faktiks tuleb aga pidada multiresistentsete kampülobakterite tüvede kõrget arvu, 36 isolaati ehk 27,5% isoleeritud kampülobakterite tüvedest, osutus multiresistentseks. Aastatel 2005 ja 2006 toimunud uuringud osutasid selgelt faktile,et fl uorokinoloonide kasutamine võib esile kutsuda multiresistentsete tüvede tekke. Campylobacter spp. antibiootikumidele tundlikkuse uuringud peavad jätkuma, et selgitada välja resistentsuse suundumusi ning seonduvaid resistentsusmehhanisme ja võimalusi termofi ilsete kampülobakterite resistentsuse/multiresistentsuse vähendamiseks Eestis.
Campylobacter spp. toidupatogeenina
(Eesti Maaülikool, 2019) Roasto, Mati
Haigus ja nakatumine. Campylobacter spp. (edaspidi kampülobakter) on kõige sagedasem toidutekkeliste bakteriaalsete gastroenteriitide põhjustaja Eestis ja Euroopa Liidus. Kamülobakterenteriidi tavapärased sümptomid on palavik, kõhulahtisus ning valusate krampidega kõhuvalu. Harva võivad kampülobakterid põhjustada liigesepõletikku, luuüdipõletikku ning vastsündinuil ajukelmepõletikku. Kampülobaktereid leitakse sageli loomsest toidust, eelkõige toorest või piisavalt kuumutamata linnulihast. Enamik toidutekkelisi haiguspuhanguid on tingitud linnuliha ebapiisavast kuumutamisest ning toidu ristsaastumisest. Lisaks toidule on inimeste nakatumine võimalik ka otsesel kontaktil haigustekitajaid kandvate loomadega
Covid-19 mõju mikrobioloogilisele toiduohutusele Euroopa Liidus ja Eestis
(Eesti Maaülikool, 2022) Roasto, Mati; Laikoja, Katrin; Mäesaar, Mihkel
Käesolev artikkel annab ülevaate zoonoossete toidupatogeenide toidus levimuse ning toidutekkeliste haigusjuhtumite suundumustest Euroopa Liidus (EL) k.a. Covid-19 pandeemia võimalikust mõjust toidutekkeliste mikrobioloogiliste haigusjuhtumite esinemisele. Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikanduv haigus või nakkus (PTA, 2022). Toidutekkelised haigused on infektsioonid või intoksikatsioonid, mis on põhjustatud saastunud toidu või vee kaudu organismi sattunud bakteritest, viirustest, parasiitidest või keemilistest ainetest. Toidu saastumine võib aset leida toidu (esma)tootmise, töötlemise ja tarbimisahela mis tahes etapis ning tuleneda keskkonnasaastest, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastumisest, aga ka toidu mitte nõuetekoha- sest ladustamisest, töötlemisest või muul viisil käitlemisest (Roasto, 2019). Salmonellad, kampülobakterid ja enterohemorraagiline Escherichia coli on kõige levinumad toidupatogeenid, põhjustades igal aastal miljonitele inimestele kerge või raske kuluga haigusi, enamasti soolenakkusi, kuid mõnikord võivad need haigused põhjustada ka inimeste surma (WHO, 2022). Kõige sagedamini esinev zoonoos EL-is on juba alates 2005. aastast kampülobakterioos (Whitworth, 2021). Eestis registreeriti inimestel kam- pülobakterioosi rohkem kui salmonelloosi esimest korda 2013. aastal. Nii on see olnud ka järgnevatel aastatel Eestis.
The effect of pasteurized milk extracellular vesicles on bacterial growth
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Midekessa, Getnet Balcha; Godakumara, Kasun; Prasadini, Madhusha; Kodithuwakku, Suranga; Roasto, Mati; Andronowska, Aneta; Fazeli, Alireza
Extracellular vesicles (EVs) are released by cells and have a lipid bilayer structure. EVs harbor various molecules, including proteins, RNAs, and DNAs. Studies of mammalian EVs are increasingly attracting the interest of researchers; however, there are only few studies of nanoparticles in food. Milk-derived EVs can survive high temperatures and digestion process, while retaining their biological activity. This study investigated the effect of pasteurized cows’ milk derived EVs on growth of five different bacteria. Staphylococcus aureus ATCC 25923, Escherichia coli ATCC 53868, Bacillus subtilis, Bacillus cereus and Pseudomonas aeruginosa with a concentration of 1x107 CFU/ml were separately co-cultured with pasteurized milk derived EVs (1x109 EVs/μl) in Muller Hinton broth. The bacterial growth was monitored as absorbance at 620 nm over 24 hours. Bacteria treated with phosphate buffer solution (PBS) were considered negative control throughout the experiment. The percentage bacterial growth difference was COMBIVET & OH-BOOST JOINT CONFERENCE 2023 55 determined with respect to negative control and results expressed as mean ± standard error of mean. All analyses were performed in three biological triplicates and each biological replicate consisted of three technical replicates. Co-culture of bacteria with milk EVs demonstrated that EVs could decrease the growth of S. aureus, B. subtilis, B. cereus and P. aeruginosa. Highest growth inhibition was observed for B. subtilis (33.9% ± 2.4) followed by B. cereus (18.1% ± 3.7) at 6 hours of incubation. S. aureus and P. aeruginosa growth were inhibited by 12.9% ± 1.3 and 9.9% ± 3.5 respectively after 9 hours incubation. Only the S. aureus growth inhibition at 9 hours was statistically significant (P=0.022) according to T-test. However, E. coli growth was not affected by milk EVs compared to the control. In conclusion, the dietary EVs can be absorbed by bacteria and pasteurized milk derived EVs has a selective inhibitory activity on the growth of some bacteria.
The Effect of Pasteurized Milk Extracellular vesicles on Bacterial Growth : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Midekessa, Getnet Balcha; Godakumara, Kasun; Prasadini, Madhusha; Kodithuwakku, Suranga; Roasto, Mati; Andronowska, Aneta; Fazeli, Alireza
Milk-derived extracellular vesicles (mEVs) have gained attention for their potential biological activities, including antibacterial properties and they can carry bioactive molecules. The mEVs can survive high temperatures and digestion processes while retaining their biological activity. Studies of mammalian EVs are increasingly attracting the interest of researchers; however, there are only a few studies of mEVs’ antimicrobial effect.
EMÜ VLI toiduhügieeni ja ohutuse üksuse õppe ja teadustöö : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2024) Roasto, Mati
Toiduohutuse seminar "EMÜ VLI toiduhügieeni ja –ohutuse üksuse õppe- ja teadustöö, projektide PRG1441 ja TEM-TA52 tutvustus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonnale", 14.11.2024, Eesti Maaülikool, Tartu.
EMÜ VLI toiduhügieeni ja –ohutuse üksuse teadustöö ning koostöövõimalused ettevõtetega : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2023) Roasto, Mati
Toiduhügieen ja selle eesmärgid: • Toiduhügieen on kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides – Codex Alimentarius, Food Hygiene, Fourth Edition, Rome 2009. • Toiduhügieeni eesmärk on kaitsta toitu saastumisohu eest e. toidu kaitsmine mikrobioloogilise, füüsikalise ja keemilise saastumise eest – toidu kontaminatsiooni ennetamine või minimaliseerimine. • Takistada mikroobide paljunemist tasemeteni, mis võivad põhjustada tarbijate haigestumist või toidu liiga kiiret riknemist: – hävitada toidus esinevad patogeenid täielikult või tasemeteni, mis ei ületa seadusandluses kehtestatud piirmäärasid. – termolabiilsete toksiinide hävitamine. • Teada on ~200 toidutekkelist haigust.
Escherichia coli O157:H7 esinemine Eesti piimafarmides ja veiseliha tootmise ahelas aastatel 2005–2014
(Estonian Academic Agricultural Society, 2018) Kramarenko, Toomas; Meremäe, Kadrin; Sõgel, Jelena; Kuningas, Maiu; Vilem, Annika; Häkkinen, Liidia; Mäesaar, Mihkel; Elias, Terje; Roasto, Mati; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool; Veterinaar- ja toidulaboratoorium; Veterinaar- ja Toiduamet
Escherichia coli O157:H7 human infections are mostly associated with consumption of raw or undercooked beef and raw milk. Ruminants, especially cattle are the main reservoir of the pathogen. The main aim of the present study was to evaluate the occurrence of E. coli O157:H7 in cattle dairy farm and beef production level in Estonia. It was found that E. coli O157:H7 is present at both dairy farm and slaughterhouse level. The occurrence of the pathogen at Estonian dairy farm level was 1.2% from 1312 cattle's sampled. At slaughterhouse level 744 hide swabs were taken from which 30 (4.0%) were positive to E. coli O157:H7. Both stx1 and stx2 genes were determined from isolates and often the combination of both genes was found to be present. Minimal inhibitory concentration was determined for 30 E. coli O157:H7 isolates which revealed 26.7% of multiresistance isolates. In 2009–2010 in total of 188 beef samples were analysed, which all were negative for O157:H7.
Fast Protein and Metabolites (Nucleotides and Nucleosides) Liquid Chromatography Technique and Chemical Sensor for the Assessment of Fish and Meat Freshness
(MDPI, 2023) Kuznetsov, Artur; Frorip, Aleksandr; Sünter, Alar; Kasvand, Nensi; Korsakov, Vadim; Konoplev, Georgii; Stepanova, Oksana; Rusalepp, Linda; Anton, Dea; Püssa, Tõnu; Roasto, Mati; Abramova, Liubov; Kozin, Andrey; Toom, Lauri; Hirsch, Soeren; Mukhin, Nikolay
Fast protein and metabolite liquid chromatography (FPLMC) was introduced years ago to enable the easy separation of high-molecular compounds such as proteins from small molecules and the identification of the low-molecular substances. In this paper, the method is applied for the rapid evaluation of freshness and monitoring the aging of animal meat and fish. A novel chromatographic sensor was developed with a deep UV LED-based photometric detection unit (255–265 nm), an original flow cuvette and registration scheme; the processing of a chromatogram with the sensor takes approximately 15 min. Strict isochronism between the elution of ATP metabolites, mainly hypoxanthine (Hx) and inosine monophosphate (IMP), and the time of maturation of meat or fish, was discovered. A new freshness index H* = [Hx]/[IMP] was introduced, which is proportional to the instrumental delay time in the FPMLC chromatograms: the H* index < 0.5 indicates the presence of inosine monophosphate (IMP) and the high quality of the meat or fish. Reasonably strong correlations were revealed between data obtained by FPMLC and total volatile basic nitrogen TVB-N (for fish) or volatile fatty acids VFA (for meat) content. Moreover, putative nucleotide salvage and an increase in the concentration of IMP were observed in fish after heat treatment using the FPMLC sensor and NMR technique.
Food hygiene and –safety research in EMU : [presentation]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Roasto, Mati
Rahvusvahelise projekti INTEREST ("Uuenduslikud tehnoloogiad väärtuslike ühendite saamiseks põllumajandussaaduste ja mereandide tootmise kõrvalproduktidest ja nende toidutoodetes kasutamiseks"; projekti kirje: V230113PKANPA) seminaril prof Mati Roasto suuline ettekanne „Food hygiene and safety research in EMU“.
Growth dynamics of microorganisms in rainbow trout marinated with fruit and berry pomaces : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2024) Roasto, Mati; Mäesaar, Mihkel; Anton, Dea; Rätsep, Reelika; Elias, Terje; Meremäe, Kadrin
• In recent years, there has been an increasing trend in food production to use various plant-origin materials including fruit, and berry pomaces, a by-products of juice production, in the composition of food of animal origin [1 2]. • This is mainly because of potential health benefits of plant derived bioactive components to human health [3[. • Also, it is in a good agreement with the principles of the circular bioeconomy. The use of berry pomaces reduce the food waste and provides added value to the final products [4].
Growth potential of L. monocytogenes in ready-to-eat minced meat samples enriched with plant powders
(Faculty of Pharmacy, University of Helsinki, 2023) Koskar, Julia; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Elias, Terje; Mäesaar, Mihkel; Rätsep, Reelika
Listeriosis is the fifth most frequently recorded human zoonosis in the European Union and one of the most serious foodborne diseases. Regulation (EC) No 2073/2005 lays down the microbiological criteria for Listeria monocytogenes in ready-to-eat (RTE) foods. In case a food business operator wants to apply the numeric criterion of 100 cfu/g to RTE food, a challenge test needs to be performed in accordance with the European Union Reference Laboratory for Listeria monocytogenes (EURL Lm) technical guidance document on challenge tests and durability studies regarding L. monocytogenes. The aim of this research is to provide an overview of the possibilities of inhibiting the growth of L. monocytogenes in minced meat products enriched with plant powders.
Growth potential of Listeria monocytogenesin ready-to-eat minced meat samples enriched with plant powders : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Koskar, Julia; Meremäe, Kadrin; Elias, Terje; Mäesaar, Mihkel; Rätsep, Reelika; Roasto, Mati
Listeriosis which is one of the most severe foodborne illnesses, ranks as the fifth most commonly reported zoonosis among humans in the European Union To ensure the safety of ready to eat ( foods, Regulation ( No 2073 2005 has established microbiological criteria for Listeria monocytogenes If a food business operator intends to use the numeric criterion of 100 cfu/g for RTE food, a challenge test must be conducted in compliance with the technical guidance document issued by the EU Reference Laboratory for L monocytogenes (EURL Lm Numerous plants have been shown to be effective in inhibiting microbial growth in food The use of plant powders with antimicrobial properties in food manufacturing requires compliance with consumer demands for microbiological safety, nutritional value, and sensory properties The aim of this study was to assess the growth potential of L monocytogenes in minced meat products enriched with plant powders.
Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega
(Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika
Kuna lihas on palju erinevaid keemilisi ja biokeemilisi (ensümaatilisi) aktiiv- susi, siis on liha, eriti peenestatud kujul, üks kõige kiiremini riknevaid toiduaineid. Teisalt on liha suurepärane kompleks ainetest, mida vajavad kasvuks mitmesugused mikroorganismid, lihal on ka kõrge veesisaldus ja mõõdukas pH. Ensümaatiline autolüüs, oksüdatsioon ja mikroobide kasv on kolm liha riknemise eest vastutavat põhiprotsessi (Iulietto jt, 2016). Mida tugevamini on nimetatud protsessid pidurdatud, seda pikem on liha ja lihatoodete säilimisaeg. Liha riknemine algab juba looma tapmise ajal, kui lihaskoe verevarustus katkeb, seni tasakaalustatud ainevahetusprotsessid blokeeritakse ning lihase enda ensüümide toel algab autolüüs, mis puudutab nii valke, rasvu kui ka glükosiide (Amaral jt, 2018). Jättes autolüüsi eraldi uurimise objektiks, on just oksüdatsiooni ja bakterite kasvu pidurdamine taimsete lisandite abil käesoleva artikli põhiteemadeks. Artiklis käsitletava töö eesmärgiks oli ResTA 14 projekti raames teaduslikult põhjendatud suurima liha riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides viimaste võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks ärakasutamiseks (Rätsep jt, 2021). Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioak- tiivsete ainete poolest kui põhitooted, näiteks mahlad (Fierascu jt, 2020).

Sirvi Autor "Roasto, Mati" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud