Sirvi Autor "Rinken, Toonika (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Mahlade tootmisel kasutatavad immobiliseeritud hüdrolüütilised ensüümid(Eesti Maaülikool, 2024) Aunbaum, Anete; Rinken, Toonika (juhendaja); Pisponen, Anna (juhendaja)Toiduainetööstuses kasutatakse pektinolüütilisi ja tsellulaasseid ensüümpreparaate, mis lisatakse mahla valmistamisel purustatud marjamassile, et vähendada peamiselt mahla viskoossust ja hägusust. Käesolevas töös immobiliseeriti nailon 6/6-kandjale nii pektinaasi kui ka tsellulaasi ensüüme ning hinnati kasutatud ensüümelementide aktiivsust, stabiilsust ja tööiga mustsõstramahlas. Ensüümelementide valmistamiseks immobiliseeriti ensüümid raamile keritud 8 m pikkustele nailon 6/6-niitidele kasutades dimetüülsulfaati ja glutaaraldehüüdi. Immobiliseeritud ensüümide katalüütilise aktiivsuse määramine viidi läbi viskosimeetrilise meetodi abil, kuna võrreldes spektrofotomeetrilise meetodiga oli see lihtsam, täpsem, kiirem ja parema korratavusega. Nelja pektinaasipreparaadi seast valiti immobiliseerimiseks Pectinex Ultra Mash, kuna selle pektinolüütiline aktiivsus oli kõige suurem. Ensüümelementide keskmine pektinolüütiline aktiivsus oli esimesel mõõtmiskorral 0,18±0,001 U ning kümnendal kasutuskorral oli säilinud 27% esialgsest aktiivsusest. Ilma kasutamata püsis pektinolüütiline aktiivsus kuu aja vältel stabiilsena nii toatemperatuuril kui ka 4 °C juures naatriumatsetaatpuhvris. Tsellulaasne aktiivsus oli algselt 0,63±0,002 U ning 46.päeval oli säilinud 37% esialgsest aktiivsusest. Mustsõstramahlas säilis pektinolüütilisest aktiivsusest 5 kuu möödudes 55%, tsellulaassest aktiivsusest säilis peale nelja kasutuskorda 44% esialgsest. Ehkki ensüümelementide pektinolüütiline kui ka tsellulaasne aktiivsus mustsõstramahlas aja jooksul vähenes, on saadud tulemused heaks eelduseks immobiliseeritud ensüümide kasutamiseks.