Sirvi Autor "Remmel, Aliide (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti NSV floora. 6(Valgus, 1978) Eichwald, Karl (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Laasimer, Liivia (koostaja); Lellep, Elli (koostaja); Peikel, Erna (koostaja); Rebassoo, Haide-Ene (koostaja); Remmel, Aliide (koostaja); Süvalepp, Alli (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Võsamäe, Helmi (koostaja); Üksip, Albert (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut„Eesti NSV floora“ VI köide käsitleb kellukalaadsete seltsi (Campanulales) järge, alates korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Käesolevas köites esitatakse 72 perekonda, viimne, 73. perekond – hunditubakas – on varem ilmunud „Eesti NSV floora“ VII köites. Materjali esituses on püütud järgida eelmistes köidetes väljakujunenud tava, kuid sugukonna erakordsest mitmekesisusest tingituna on mõnede perekondade käsitelus erinevusi. Nõnda näiteks on liigirikkas võilille perekonnas detailsemalt käsitletud sektsioone Erythrosperma, Obliqua, Spectabilia ja Palustria, mille kohta on rohkem autoriteetselt läbitöötatud materjali ja levikuandmeid. Vastava spetsialisti puudumise tõttu on sektsioon Taraxacum Eesti NSV-s kriitiliselt läbi töötamata, seepärast on seni meie territooriumilt konstateeritud taksonite kohta (määratud enamasti taraksakoloogide G. Marklundi ja B. Saarsoo poolt) toodud ainult loend. Et enamasti on tegemist vaid üksikute leidudega, ei ole võimalik nende esinemissageduse kohta andmeid tuua ja kasvukohti detailsemalt iseloomustada. Mõningate köites esitatud perekondade käsitlused on valminud varem (näit. A. Üksipi poolt koostatud perekond Crepis) ning erinevad teistest oma detailsuselt ja käsitluslaadilt. Redigeerimisel on nende esialgne vorm enam-vähem säilitatud, sest autori poolt esitatud detailseid andmeid (näit. Crepis'e puhul karvasus, lehtede pikkuse ja laiuse suhe, katise lehekeste arv jms.) olnuks kahju välja jätta. Vähem detailselt on käsitletud mõningaid ilutaimi, mis ei kuulu Eesti NSV spontaansesse floorasse. Analoogiliselt eelmiste köidetega on siingi taimedele isikunimede järgi antud liigiepiteedid kirjutatud suure algustähega, kuigi rahvusvaheliselt fikseeritud reeglites need kirjutatakse nüüd väikese algustähega. Autorite osa köite koostamisel oli järgmine. Silvia Talts, bioloogiakandidaat, end. ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur – Compositae sugukonna kirjeldus, alamsugukonna Carduoideae kirjeldus ja triibuste määramise tabel, triibus Eupatorieae (perekonnad Ageratum, Eupatorium), triibus Astereae (Solidago, Bellis, Callistephus, Aster, Tripolium, Erigeron), triibus Heliantheae (perekonnad Zinnia, Bidens), triibus Senecioneae (perekonnad Tussilago, Senecio), alamsugukond Cichorioideae (perekonnad Cichorium, Hypochoeris, Achyrophorus, Leontodon, Lapsana). Maret Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur – triibuse Cardueae kirjeldus ja perekonnad Arctium, Carduus, Cirsium, Onopordum, Silybum, Serratula, Centaurea, Scorzonera, Tragopogon. Vilma Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur – triibuse Helenieae kirjeldus ja perekonnad Carlina, Saussurea, Sonchus, Lactuca, Mulgedium, Mycelis. Täiendanud: Echinacea, Helianthus, Cosmos. Haide-Ene Rebassoo, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur – triibuse Inuleae kirjeldus ja perekonnad Filago, Antennaria, Leontopodium, Gnaphalium, Helichrysum, Inula, Pulicaria, Telekia. Triibuse Echinopsideae kirjeldus ja perekonnad Echinops, Taraxacum. Liivia Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi fütotaksonoomia ja ressurssoloogia sektori juhataja – triibuse Anthemideae kirjeldus ja perekonnad Arnica, Ligularia. Karl Eichwald, bioloogiadoktor, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri professor, koos L. Laasimeriga – perekond Galinsoga. Elli Lellep, end. TRÜ Botaanikaaia juhataja – perekonnad Tagetes, Anthemis, Achillea, Chrysanthemum, Leucanthemum, Pyrethrum, Matricaria, Tripleurospermum, Tanacetum, Artemisia, Calendula. Aliide Remmel, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri assistent – triibuse Ambrosieae kirjeldus ja perekonnad Cyclachaena, Ambrosia, Xanthium, Picnomon. Alli Süvalepp, põllumajandusteaduste kandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia vanemteadur – perekonnad Echinacea, Helianthus, Helenium; koos H. Võsamäega – perekonnad Gaillardia, Rudbeckia, Coreopsis, Dahlia. Helve Võsamäe, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia vanemaednik – perekond Cosmos. Erna Peikel, Riikliku Loodusmuuseumi Botaanikaosakonna juhataja – perekond Petasites; koos E. Lellepiga – perekond Doronicum. Albert Üksip – perekonnad Picris, Crepis. Joonised ja levikukaardid on valmistanud TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi kunstnik Guara Muuga. Köite toimetaja oli L. Laasimer.Kirje Eesti NSV floora. 8(Valgus, 1971) Eichwald, Karl (koostaja); Kalamees, Kuulo (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Krall, Heljo (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Masing, Viktor (koostaja); Paivel, Aleksei (koostaja); Puusepp, Visolde (koostaja); Remmel, Aliide (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Tamm, Ülo (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut„Eesti NSV floora“ VIII köites jätkatakse tulikalaadsetest põlvnevate seltside käsitlemist, alustades naistepunalaadsetest ja lõpetades pajulaadsetega. Et käsitletavaid seltse on kümme: naistepunalaadsed, kanarbikulaadsed, sarratseenialaadsed, linalehikulaadsed, nelgilaadsed, nõgeselaadsed, tatralaadsed, tinajuurelaadsed, nurmenukulaadsed ja pajulaadsed, siis on nende ehituses ka mitmeid erinevaid arengusuundi. Seltsis Ericales leiame peamiselt mükotroofse või saprofüütse toitumisega ja kseromorfsete tunnustega (lehtede taandareng) kääbuspõõsaid ja rohttaimi; esineb sekreedimahuteid (eriti sigimikualune meeketas). Mitmes seltsis (Urticales, Salicales jt.) on valdavad puud ja põõsad. Õied on kõigil käsitletud seltsidel tavaliselt enam või vähem aktinomorfsed, ühe- või mõlemasugulised; õiekate võib olla lihtne, kaheli või taandarenenud. Õied asetsevad üksikult või õisikutena, tipmiselt või lehekaenaldes. Tolmukad on vabad või osaliselt kokku kasvanud. Sigimik on ühe- või mitmepesaline. Vili on mari, kuivvili või vilikond, ühe või paljude seemnetega; taimed on ühe- või kahekojalised. Levinud on nii putuk- kui ka tuultolmlemine. Materjali esitus käesolevas köites on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on järgitud viimaste rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti. Kaheksandas köites käsitletud taksonite valik on analoogiline valikuga varasemates köidetes. Liikide diagnoosid on enamasti koostatud kohaliku materjali alusel. Liigi levik Eestis on kantud T. Lippmaa taimegeograafilise liigestusega kaardile. Üldlevikut on kirjeldatud analoogiliselt eelmiste köidetega, lähtudes „Nõukogude Liidu floora“ floristilis-taimegeograafilistest valdkondadest. Töö autorite vahel oli jagatud järgmiselt: ööõielised, reiarohulised, nelgilised ja portulakilised — S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; naistepunalised, kanepilised ja nõgeselised — M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; uibulehelised (välja arvatud perekond talvik), mustikalised, kanarbikulised, seenlillelised, kukemarjalised ja huulheinalised — V. Masing, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; uibulehelised, perekond talvik — K. Kalamees, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; Iinalehikulised — K. Eichwald, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; maltsalised — V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemlaborant; rebasheinalised – A. Remmel, endine Tartu Riikliku Ülikooli töötaja; mooruselised ja jalakalised — A. Paivel, bioloogiakandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja; tatralised, tinajuurelised ja nurmenukulised — V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; pajulised, perekond pappel — Ü. Tamm, bioloogiakandidaat, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut; pajulised, perekond paju — H. Krall, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja, ja L. Viljasoo — ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja. Joonised on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, V. Maavara, G. Muuga ja S. Tuulse. Köite toimetas bioloogiakandidaat H. Rebassoo.