Sirvi Autor "Reitsnik, Renno" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Hammastüüblitega ühendatud puit-puiduga liidete katsed(Eesti Maaülikool, 2020) Närep, Silver; Reitsnik, Renno; Teder, MarkoKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli katseliselt uurida hammastüüblite ning poltidega ühendatud puit-puiduga liidete maksimaalseid koormusi ning võrrelda neid arvutuslikul teel saadud tulemustega. Ühtlasi oli ka eesmärgiks leida uusi töötavaid liidete lahendusi. Katsekehade tegemiseks kasutati saematerjali ristlõikega 75×150 mm, kahte erinevat hammastüüblit, C1 ja C10 tüüpi, kummagi läbimõõt dc = 50 mm ja polte pikkusega l = 180 mm ja diameetriga d = 12 mm. Katseid tehti kolme tüüpi: ühelõikeline nihkekatse; jätkatud tala paindekatse; liittala paindekatse. Iga katsetüübi jaoks valmistati 20 katsekehade komplekti, 10 kummalegi hammastüübli tüübile, mis tegi katsete koguarvuks 60. Katsed sooritati Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi puidulaboris universaalsel elektromehaanilisel katsemasinal INSTRON 3369 ning maaehituse ja veemajanduse õppetooli ehituskonstruktsioonide laboris survepressiga Form+Test, katsesilindriga EPZ-D 400. Arvutused koostati EVS-EN 1995- 1-1:2007 EUROKOODEKS 5: Osa 1-1 lõikudes 8.5; 8.10 ja 10.4.3 toodud normidest lähtudes. Katsetulemustest selgus, et poldi kasutamine hammastüübliga puit-puiduga liites annab kogu liitele parema kandevõime. C1 tüüpi hammastüübli kandevõime oli väiksem kui arvutuslikul teel saadud kandevõime ning C10 puhul vastupidi. Poldi kasutamine lisaks hammastüüblile näitab paremat koormuse vastupanu, võrreldes 2017. aasta Villu Melgi lõputööga, kus kasutati ainult hammastüübleid.Kirje Kiilukujulise ristlõikega puitlamellidest sillateki mudelite käitumise uurimine palju-tsüklilisel koormamisel(Eesti Maaülikool, 2019) Karu, Ott; Teppand, Tõnis; Reitsnik, RennoEestis pole puitsildade ehitamine väga levinud, kuid puitu tuleks sillaehitusmaterjalina kaaluda heade omaduste tõttu – hea tugevus oma mahukaalu kohta ning eriti elastsus. Puit on väliskeskkonda sobiv materjal, kui seda seal õigete ehitusvõtetega kaitsta. Uurimistöö eesmärgiks oli taastada Liis Kullamaa magistritöö (2018) tugevuskatsete käigus kahjustada saanud kiilukujulistest lamellidest koosnevad katsekehad (osa eelpingestatud sillateki kaksikkõverast plaadist) ning uurida nende käitumist palju-tsüklilisel koormamisel, eeldusel, et katsekehade taastamine ei muuda oluliselt tulemusi. Katsete käigus jälgiti katsekehade jäävdeformatsioonide teket ning katsekehade koormusele vastupanuvõime vähenemist. Katsete tulemuste analüüsi järgi selgus, et katsekehade taastamine (amortiseerunud lamellide väljavahetamine) mängis olulist rolli ning seetõttu ei saadud statistilisi keskmisi tulemusi, millega võrrelda erinevate seeriate tulemusi ja eeltõuse. Autor hindas katsekehade käitumist, arvestades nende taastamist ja eelnevat koormamist ning leidis, et väikese eeltõusuga katsekehades niiskusesisalduse vähenemisel võtsid katsekehad lamellide omavahelise kinnitusviisi tõttu vastu väiksemat koormust. Autori hinnangul peaks järgmisena ehitama valmis mõõtkavale vastava suuremõõtmelise mudeli, mis annaks parema ettekujutuse, kuidas antud konstruktsioon suuremate silletega ning seejuures väiksema lamellide ristlõikega tööle hakkab.Kirje Kiudbetooni kasutamine ehituses ja selle mehaanilised omadused(2015) Aren, Rainer; Ryabchikov, Alexander; Reitsnik, RennoTänapäeva ehituskiiruse juures on väga oluline ehitustööde võimalikult kiire ja samas ka kvaliteetne läbiviimine. See annab kiudbetooni kasutamisele traditsioonilise sarrustamise ees mitmeid eeliseid. Kiudbetooni kasutamine põrandates ja vundamentides on väga levinud, kuid kandekonstruktsioonides mitte, kuna puuduvad pikaajalised empiirilised kogemused ja pole kiudbetoonist konstruktsiooni projekteerimiseks kindlaid regulatsioone. Magistritöö sisuks on kiudbetooni mehaaniliste omaduste uurimine läbi purustavate katsete. Katsekehasid valmistati vastavalt standardile EVS-EN 12390-2:2009 ja katsetati vastavalt standardile EVS-EN 14651:2005+A1:2007 ja EVS-EN 12390-3:2009. Painde-, jääkpaindetõmbeja ekvivalentse paindetugevuse määramiseks tehti kolme punkti paindekatse universaalse katsemasinaga Instron 3369. Katsete eesmärgiks oli erineva kujuga ja sisaldusega teraskiudude (BT-HE75/50 35 kg/m3, SINEX 15 ja 35 kg/m3,) ja basaltkiu (BASALT 24 mm 3 kg/m3) mõju hindamine katsekehade surve-, painde-, jääkpainde- ja ekvivalentsele paindetugevusele ja võrrelda neid kirjanduses saadud tulemustega. Katsetulemustest ja kirjanduses toodud tulemustest järeldub, et kiudude kasutamine betooni sarrustamisel on igati õigustatud. See annab nii majandusliku eelise ja kiudbetoonist konstruktsiooni ehitamine on suhteliselt lihtne, võrreldes raudbetoonkonstruktsiooniga. Teraskiud annavad betoonile kuni 90% jääkpaindetugevuse, samuti suurendab kiudude lisamine betooni survetugevust kuni 30%. Tulemusi mõjutavad peamiselt betooni tugevusklass, kiudude orientatsioon ja kasutatavate kiudude tüübid. Klaas-, basalt- ja sünteetilised kiud betooni paindetugevusele erilist mõju ei avalda. Neid kiude kasutatakse põhiliselt mahukahanemiste vähendamiseks.Kirje Kiudude ja keemiliste lisandite mõju uurimine betooni mahukahanemisele(2016) Kangro, Ander; Ryabchikov, Alexander; Reitsnik, RennoTänapäeva ehituse märksõnadeks on lihtne, kiire ja soodne ehitusprotsess, seejuures peab olema tagatud kestvus ning kvaliteet. Kiudbetooni kasutamine annab mitmeid eeliseid traditsioonilise teras varrastega sarrustamise ees. Kiudbetooni kasutamine on laialdaset levinud põrandates ja vundamentides. Betooni kivistumisega kaasnevad erinevad keemilised ja füüsikalised protsessid, mille tulemusena tekib selle kahanemine. Selleks, et vähendada betooni kahanemist, kasutatakse erinevaid kahanemist vähendavaid lisandeid ja järelhooldusmeetodeid. Üheks kahanemise vähendamise võimaluseks on kiudude ja keemiliste lisandite kasutamine betoonis. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida erinevate lisandite lisamisel betooni mahukahanemist. Katsetulemusi võrreldatakse ilma lisanditeta betooniga. Erinevaid katsekehasid valmistati kokku 96 tükki ja igas katseseerias oli kuus katsekeha. Katsekehad valmistati erinevate kiudude ja keemiliste lisanditega. Teraskiududest kasutati HE +1/60, HE +75/50, Tabix 90/35 ja sünteetilistest kiududest Ultrafiber 500, basaltkiudu ning lisaainet Filler. Keemiliste lisandite puhul kasutati seitset erinevat lisandit. Katsekehade valmistamisel ja kahanemisel võeti aluseks standard ASTM C490. Katsetulemustest järeldati, et keemiliste lisandite kasutamisel on võimalik vähendada betooni mahukahanemist. Kiudude lisamine betooni sisse selle kahanemist praktiliselt ei mõjutanud. Erinevate keemiliste lisandite kasutamisel olid kahanemise erinevused suhteliselt väikesed.Kirje Põrandapinnete kahanemispingete määramine(Eesti Maaülikool, 2011) Reitsnik, Renno; Ryabchikov, Alexander; Lille, HarriBetoonpõrandate vastupidavus on tänapäeval suureks probleemiks paljudes tööstusharudes. Erilist tähelepanu pööratakse põrandate kulumiskindlusele ja seetõttu kasutatakse selle parendamiseks erinevaid pinnakõvendeid. Esineb olukordi, kus põrandapind eraldub aluspinnast ja toimub nn kihistumine, mis on tekkinud tihedast pealispinnast ning betooni kivistumise käigus välja imbuvast veest. Pinnakihi alla tekivad õhu- ja veetaskud, mille koormamisel tihendatud põrandapind tõuseb aluspinnast lahti. Pinnakõvenditel ja aluspinnal on eeldatavasti erinevad kahanemised ja seda tuleks arvestada kui üht põhjust, mis võib nõrgestada põrandakonstruktsiooni. Uurimustöö eesmärgiks on uurida erinevate pinnakõvendite kahanemist, arvutada kahanemispinged ja võrrelda neid tavabetooni kahanemisega. Katseseeriaid tehti neli ja iga seeria koosnes 12 katsekehast. Pinnakõvendid olid valmis kuivsegud, millele lisati vett ja valati vormidesse. Kahanemise mõõtmisi tehti kahe meetodiga: ühel juhul mõõdeti katsekeha pikkuse muutu ja paralleelselt rakendati ka poolpurustavat augumeetodit. Esimese puhul teostati mõõtmised tuginedes standardile ASTM C490 ja teise puhul vastavalt standardile ASTM E837-08. Kahanemispingete määramiseks mõõdeti katsekehade elastsusmoodulid surve- ja paindekatsetega, kasutades tensoandureid. Kahanemispinged sõltuvad materjalide elastsusmoodulitest, millest tulenevalt muutuvad kahanemispingete väärtused süsteemis alus-pinne. Läbi viidud katsete tulemusena toimus suurem kahanemine pinnakõvenditel kui betoonil. Pinnakõvendite elastsusmoodulid tulid erinevad. Kahanemispingete erinevused saab määravaks siis, kui pinnakõvendi paigaldatakse kivistunud aluspinnale.