Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Reitsnik, Renno" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Measurement of residual stresses in the cold-rolled Fe-Ni-Mn/Invar thermo-bimetallic plate
    (Trans Tech Publications Ltd, 2026) Lille, Harri; Kõo, Jakub; Valgur, Jaak; Ryabchikov, Alexander; Reitsnik, Renno; Veinthal, Renno
    The paper presents a method for measuring residual stresses in normal thermo-bimetal Fe-Ni-Mn/Invar strips with a thickness of 0.76 mm. For this purpose, a setup was designed which permits to remove layers from a strip substrate by electrochemical etching. Residual stresses in the directions that are longitudinal and transversal to rolling are determined by the curvature method based on the layer growing/removing techniques. As a reference, residual stresses were also determined by hole-drilling technique. Tensile and compressive residual stresses arose both in active and in passive layers and were considerably higher when determined by the hole-drilling technique.
  • Pisipilt
    Kirje
    Põrandapinnete kahanemispingete määramine
    (Eesti Maaülikool, 2011) Reitsnik, Renno; Ryabchikov, Alexander (juhendaja); Lille, Harri (juhendaja)
    Betoonpõrandate vastupidavus on tänapäeval suureks probleemiks paljudes tööstusharudes. Erilist tähelepanu pööratakse põrandate kulumiskindlusele ja seetõttu kasutatakse selle parendamiseks erinevaid pinnakõvendeid. Esineb olukordi, kus põrandapind eraldub aluspinnast ja toimub nn kihistumine, mis on tekkinud tihedast pealispinnast ning betooni kivistumise käigus välja imbuvast veest. Pinnakihi alla tekivad õhu- ja veetaskud, mille koormamisel tihendatud põrandapind tõuseb aluspinnast lahti. Pinnakõvenditel ja aluspinnal on eeldatavasti erinevad kahanemised ja seda tuleks arvestada kui üht põhjust, mis võib nõrgestada põrandakonstruktsiooni. Uurimustöö eesmärgiks on uurida erinevate pinnakõvendite kahanemist, arvutada kahanemispinged ja võrrelda neid tavabetooni kahanemisega. Katseseeriaid tehti neli ja iga seeria koosnes 12 katsekehast. Pinnakõvendid olid valmis kuivsegud, millele lisati vett ja valati vormidesse. Kahanemise mõõtmisi tehti kahe meetodiga: ühel juhul mõõdeti katsekeha pikkuse muutu ja paralleelselt rakendati ka poolpurustavat augumeetodit. Esimese puhul teostati mõõtmised tuginedes standardile ASTM C490 ja teise puhul vastavalt standardile ASTM E837-08. Kahanemispingete määramiseks mõõdeti katsekehade elastsusmoodulid surve- ja paindekatsetega, kasutades tensoandureid. Kahanemispinged sõltuvad materjalide elastsusmoodulitest, millest tulenevalt muutuvad kahanemispingete väärtused süsteemis alus-pinne. Läbi viidud katsete tulemusena toimus suurem kahanemine pinnakõvenditel kui betoonil. Pinnakõvendite elastsusmoodulid tulid erinevad. Kahanemispingete erinevused saab määravaks siis, kui pinnakõvendi paigaldatakse kivistunud aluspinnale.