Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Reissaar, Rihard" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Efektiivne kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks, mida on võimalik kasutada nii kanga kui haavakatete valmistamiseks
    (Eesti Maaülikool, 2022) Kisand, Anu; Käiro, Kairi; Silm, Maidu; Reissaar, Rihard; Kogermann, Karin; Martens, Märt-Erik; Bhat, Rajeev
    Kala- ja koorikloomajäägid sisaldavad väärtuslikke biopolümeere, millest käesolevas projektis käsitletakse kollageeni ja kitiini. Projekti eesmärgiks oli välja selgitada, kas on võimalik kala- ja koorikloomajääkidest saada kvaliteetset toorainet, mida on võimalik kasutada haavakatete ja nahalaadse tekstiili tootmiseks. Kalajääkidest eraldasime želatiini (kollageenne biopolümeer), mille omadusi hinnati haavakattematerjali ning nahalaadse tekstiili valmistamise seisukohast. Samuti andsime hinnangu vähijääkidest eraldatud kitiini ja sellest toodetud kitosaani kvaliteedile. Projektis osalesid juhtorganisatsioonina Eesti Maaülikool ning partneritena Tartu Ülikool ning Gelatex Technologies OÜ; samuti tegime koostööd Eesti kalatöötlemisettevõtetega projektiks vajalike kalajääkide kogumiseks. Eesti Maaülikooli töörühm (projekti vastutav täitja Anu Kisand; Kairi Käiro, Maidu Silm, Rihard Reissaar; nõustajana prof. Rajeev Bhat) viis läbi kalajääkidest toormaterjalide eraldamine, Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi teadurid ja üliõpilased Karin Kogermanni juhtimisel viisid läbi saadud toormaterjalide karakteriseerimise ning neist toormaterjalidest haavakattematerjalide valmistamisega seotud uuringud, Gelatex Technologies OÜ meeskond Märt- Erik Martensi juhtimisel viis läbi želatiinist nahalaadse tekstiilmaterjali valmistamisega seotud uuringud. Toormaterjalipartiide valmistamine Eesti Maaülikoolis toimus tihedas koostöös projektipartneritega: tuginedes partnerite tagasisidele varasemate partiide karakteriseerimis- ja töötlemistulemuste kohta optimeeriti järgnevate partiide valmistamise meetodeid. Käesolevas projekti lõpparuandes käsitleme nii kala- ja koorikloomajääkidest toormaterjalide valmistamise etappe kui ka saadud materjalide omadusi ning kasutatavust haavakatete ja nahalaadse kanga tootmisel. Loodame, et käesoleva projekti tulemused julgustavad bio- ning ringmajandusest huvitatud osapooli kaasa mõtlema kalajäätmete väärindamise edendamise suunas. Projekti läbiviimiseks vajaliku toetuse eraldas Maaeluministeerium Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 meetme 1.1 „Kalapüügi innovatsioonitoetus” vahenditest rakendusüksuse PRIA kaudu. Projekt kestis 29.10.2019-15.02.2022.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ogakärblase Hermetia illucens kasvatusvõimalused tehistingimustes ja baassöötmete mõju analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2020) Reissaar, Rihard; Kurina, Olavi (juhendaja)
    Töö võttis vaatluse alla ogakärblase liigi Hermetia illucens kasvatusvõimalused tehistingimustes ja erinevate söötmete mõju liigi vastsetele. Töö eesmärgiks oli välja selgitada erinevate tehnoloogiate kasutamise mõju putukate käitumisele ja meetodid putukapopulatsiooni kasvatamiseks ja hoidmiseks. Lisaks võeti vaatluse alla kaks erineva toiteväärtusega söödet ning uuriti nende mõju putukate valgu- ja rasvasisaldusele. Uurimuse käigus loodi putukate kasvatamiseks vajalikud tingimused ning jätkusuutlik putukapopulatsioon. Lisaks tehti kindlaks erinevate söötmete vahelised erinevused ja mõju putukate vastsetele. Töö andis sisendi Eesti Maaülikooli Rakendusentomoloogia Praktikabaasi töökorraldusele ja seal kasutatavatele meetmetele.