Sirvi Autor "Reier, Andrus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Sagedusmuunduri ABB ACS550 rakendus elektriajamite laboris(2014) Reier, Andrus; Jõgi, Erkki (juhendaja)Labori käigus saab seadistada sagedusmuundurit ABB ACS550 kasutatavale mootorile. Seadistada saab proovida automaatse sisseehitatud seadistamise funktsiooniga ning käsitsi parameetreid sisestades. Pärast automaatset seadistamist saab võrrelda leitud parameetreid mootori nimisildil olevatega. Mootorit on võimalik koormata hooratta ning pöörisvoolupiduriga. Katseid on võimalik sooritada erinevatel koormustel. Koormused on muudetavad piduri kontrollerist, kust saab rakendada ka käivituskõverat. Kasutades vektor- ja skalaarjuhtimist saab katsetada erinevaid käivitus- ja pidurdusvõimalusi. Vektor- ning skalaarjuhtimise erinevused tulevad selgelt katseandmetest välja. Ühendades seadme arvutiga läbi „COM“ pordi on võimalik muunduri juhtimist proovida ka otse arvutist, kasutades selleks tarkvara „Drive window light 2“. Arvutist on muudetavad kõik parameetrid, mida saab muuta juhtpaneelilt. Jooniste vormistamise jaoks saab antud programmist tehtud katse andmed salvestada. Kaugjuhtimise proovimiseks saab muundurile lülitada kaks lukustuvat lülitit ning potentsiomeetri. Lülitite abil on võimalik mootorit käivitada, peatada ning reversseerida. Potentsiomeetriga saab muuta mootori pöörlemiskiirust. Tagasisidet on võimalik saada piduri juhtkontrollerist, läbi piduri võllile kinnitatud anduri. Tagasisidega peab sagedusmuundur suutma taastada kasutaja poolt sisestatud väärtuse koormuse kasvades või langedes.Kirje Soojussalvesti energiaarvestina(2016) Reier, Andrus; Hovi, Mart (juhendaja); Hovi, Külli (juhendaja)Küttesüsteemides on soojusenergia mõõtmiseks kasutusel soojusarvestid. Tegemist on seadmetega, mis mõõdavad soojust kandva vedeliku hulka ning vedeliku temperatuuri enne soojust tarbivasse süsteemi sisenemist ning pärast süsteemist väljumist. Seeläbi on seadmel võimalik arvutada läbivoolanud energiahulk. Töös prooviti välja töötada energiaarvestit, mida oleks lihtne paigaldada kas olemasolevatele või rajatavatele küttesüsteemidele. Lahendusena katsetati energiaarvestit, mille toimimiseks paigaldati akumulatsioonimahutile kolm digitaalset temperatuuriandurit tavapäraselt mahutitel olemasolevatesse sisenditesse. Andurite abil oli süsteemi parameetreid teades võimalik arvutada mahutisse salvestunud energia. Kolme anduri abil mõõdetud tulemusi võrreldi mahutil paiknevate 15 temperatuurianduriga. Et muuta mõõdetud tulemusi sarnasemaks 15 anduri abil mõõdetud tulemustega, leiti nende vahel lineaarne seos. Katsetustest selgus, et kasutades lineaarse seose abil leitud võrrandit, muutuvad tulemused sarnasemaks, kui akumulatsioonimahutisse on salvestunud piisavalt soojusenergiat. Hetkelise katla väljundvõimsuse kirjeldamiseks selline süsteem ebatäpsuste tõttu ei sobi. Mõõtelahendust katsetati kahe mahutiga, kusjuures ühe mahutiga ei olnud võimalik saada soovitud tulemusi. Et energiaarvestit kasutada reaalses küttesüsteemis koos tarbijatega, läheb vaja hoone tarbimise mudelit sõltuvalt välistemperatuurist.