Sirvi Autor "Raimets, Risto (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

EBI fungitsiidi mõju närvimürgist põhjustatud subletaalsetele häiretele kimalastes
(Eesti Maaülikool, 2018) Rummel, Aile; Raimets, Risto (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja); Taimetervis
Kimalased on kiletiivaliste seltsi kuuluvad putukad, kes toituvad õietolmust ja nektarist. Mesilaslaadsete arvukus on hakanud langema ning sellele on arvatud mitmeid põhjuseid: monokultuurid, elupaikade killustumine, pestitsiidide laialdane kasutamine. Eestis ja mujal maailmas on leitud õietolmust võetud proovidest erinevate pestitsiidide jääke. Mitme kemikaali kokkusattumisel võib tekkida sünergia, mis mõjutab organismi toitumist, käitumist ja teisi parameetreid. Töö eesmärgiks on välja selgitada fungitsiid tebukonasooli ja insektitsiidi tau-fluvalinaadi ja nende kahe aine segu mõju kimalaste elueale, toitumisele ja immuunsüsteemile. Katses kasutati karukimalasi, keda hoiti üheksa päeva inkubaatoris ning jälgiti nende toitumist ja suremust. Lisaks mõõdeti karukimalaste melanisatsioonitaset, peale kindla aja möödumist pestitsiidiga kokkupuutel. Uurimistöö tulemusena ei mõjutanud subletaalsed doosid kimalaste eluiga ja melanisatsiooni taset. Erinevus avaldus tarbitud toidu hulgas, kui kontrollgrupp tarbis oluliselt suurema koguse söödasiirupit, võrreldes teiste töötlusgruppidega. Lisaks puudus katses kasutatud kahe pestitsiidi vahel sünergeetiline mõju. Töö tulemusest järeldab autor, et Eesti põllumajandusmaastikest leitud pestitsiidi jääkide kogused ei ole kimalastele surmavad, kuid omavad siiski subletaalseid mõjusid, mis põhjustavad putukas stressi.
Mee omadusi mõjutavad tegurid
(Eesti Maaülikool, 2022) Raudsepp, Meriley; Liira, Jaan (juhendaja); Raimets, Risto (juhendaja)
Mee omadusi mõjutavaid tegureid on mitmeid, kuid kirjanduses leiab vaid ühe teguri mõju erinevatele füüsikalis-keemilistele omadustele. Sageli ei ole kahes erinevas teadusallikas kõiki füüsikalisi ja/või ka keemilisi omadusi analüüsitud. Sellest lähtuvalt on ka töö eesmärgiks koondada valitud tegurite mõju mee peamistele füüsikaliskeemilistele omadustele. Teguriteks valiti bioloogiline päritolu ja geograafiline asukoht ning töötlemine. Mee keemilis-füüsikalisteks omadusteks valiti värvus, lõhn/aroom, maitse, hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus, diastaasi aktiivsus, elektrijuhtivus, suhkrusisaldus, niiskussisaldus ning vabade hapete sisaldus. Töö eesmärgi täitmiseks kirjeldati mee füüsikalis-keemilisi omaduste variatsiooni. Töö jätkuuringuna on võimalik uurida nimetatud mee füüsikalis-keemiliste omaduste mõju kohta lähtuvalt kliimatingimustest, keskkonnareostusest (antibiootikumid, raskemetallid, pestitsiidid) ning mesilastega seotud teguritest (mesilaste liik, mesilaste toitumine, mesilaste tervislik seisund, mee küpsus, mee kogumine, mee tootmine, mee käitlemine, pakkimine ja ladustamine ning mee koostiste omavaheline mõju.
Meemesilaste perede areng ja õietolmu korje rapsipõldudel ja õunapuuaedades
(Eesti Maaülikool, 2020) Rummel, Aile; Raimets, Risto (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja)
Mesilased on kiletiivaliste seltsi kuuluvad putukad, kes külastavad õietolmu ja nektari kogumiseks erineva õie ehitusega taimi. Meemesilased eelistavad enda lühemate suiste tõttu just madalapõhjalisi õisi. Sellest olenevalt on ka tolmeldajatel välja kujunenud kindlad korjekäitumise eripärad, mis sõltuvad mitmetest faktoritest: korjetaimest, selle omadustest ning füsioloogilistest näitajatest, kui ka väliskeskkonnast. Vaatamata tolmeldajate olulisusele on nende arv viimase poole sajandi jooksul langenud peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas, kus tegeletakse intensiivse põllumajandusega. Käesolevas töös kasutati 48 mesitaru, mis asetati rapspõllu äärde või õunaaeda. Katseperioodi alguses ja lõpus toimus visuaalne hindamine, kus märgiti üles emakuppude olemasolu või nende puudumine, samuti raamide katvus mesilastega, kinnise haudme ja suiraga. Lisaks eelnevale toimus õietolmu kogumine, millest laboris valmistati ette proovid ja määrati õietolmu liigiline kuuluvus: raps, õunapuu, muud taimed. Töö eesmärgiks oli uurida, kas meemesilased käivad korjel kultuurtaimel, mille äärde nad on viidud. Teiseks eesmärgiks oli uurida õunaaeda ja rapsipõllu äärde viidud mesilasperede arengut. Käesolevast tööst selgub, et mesilasperede areng oli ühesugune mõlema kultuuri äärde paigutatud mesitarudes. Selle iseloomustamiseks võib olla nii sülemlemise esinemine kui mitteesinemine. Sülemlemine tähendab, et peredel tekkis ruumipuudus, ning üks osa töölismesilastest koos vana mesilasemaga lahkus tarust. Mitte-sülemlevates peredes toimus samuti areng, sest uuritud näitajad tõusid. Töö tulemustest selgub, et meemesilased ei eelistanud taru läheduses olevaid kultuure, vaid käisid kaugemal korjelendudel. Rapsipõllu äärde asetatud mesitarude mesilased eelistasid õunapuu õietolmu korjata ning õunaaeda viidud mesilased eelistasid muude taimede õietolmu. Tuleb mainida, et valitud rapsipõllud ja õunaaiad ei paiknenud maastikus paarikaupa, vaid mesilased pidid meeldivat kultuuri kauemalt otsima. Töö tulemused on kasulikud eelkõige mesinikele, mõistmaks meemesilaste korjekäitumise eripärasid. Samuti võib arvata, et meemesilased eelistavad kultuure külastada õitsemisfaasi keskel ning tolmeldamine kindla kultuuri õitsemisperioodi alguses ja lõpus võib olla liialt madal, nagu käesolevast tööst selgus.
Müürimesilase Osmia bicornis L. õietolmukorje ja selles oleva pestitsiidide hulga sõltuvus pesila kaugusest põllust
(Eesti Maaülikool, 2022) Vanatare, Elviira; Karise, Reet (juhendaja); Raimets, Risto (juhendaja)
Põllumajanduse intensiivistumise ja taimekaitsevahendite kasutamise tagajärjel on vähenenud bioloogiline mitmekesisus. Pestitsiidide negatiivseid mõjusid ja kokkupuute võimalusi on uuritud enamjaolt meemesilastel (Apis mellifera L.), aga sellele lisaks on saadud aru vajadusest uurida nende kokkupuute võimalusi ka looduslikel tolmeldajatel nagu erakmesilastel. Töö eesmärgiks oli välja selgitada müürimesilase Osmia bicornis L. õietolmu korje-eelistused rapsipõldude olemasolul ning korjes leiduvate pestitsiidijääkide hulk. Välitööd viidi läbi 2021. aasta kevadel viies erinevas asukohas Tartumaal ja Jõgevamaal. Müürimesilase O. bicornis korjes leidus eelistatult tulikaliste (Ranunculaceae) ja roosõieliste (Rosaceae) õietolmu, kuid esines ka talirapsi (Brassica napus L.) õietolmu. Pesilate kaugus põllust ei mõjutanud taimesugukondade esinemist müürimesilase O. bicornis korjes. Samuti leidus pestitsiidide jääke kõigis pesilates ning nende toimeainete arv ega kogus ei sõltunud pesila kaugusest põllust. Antud katse tulemused näitasid, et erakmesilased käivad samuti rapsipõldudel õietolmu ja -nektari korjel ning seeläbi ei ole välistatud nende kokkupuude taimekaitsevahenditega.
Pestitsiidi dimetoaat mõju nosematoosiga nakatatud meemesilaste ainevahetuse tasemele ja suremusele
(Eesti Maaülikool, 2019) Pent, Kaarel; Raimets, Risto (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja)
Tolmeldajate arvukuse langust on täheldatud üle maailma juba üle kümne aasta. Nende arvukuse vähenemine on ohtlik loodusliku mitmekesisuse säilimise, kuid ka suureneva rahvastiku toiduga varustamise seisukohalt. Tolmeldajate arvukuse vähenemise üheks põhjuseks loetakse nii intensiivses põllumajanduses, haljastuses kui ka infrastruktuuride hoolduses kasutatavaid taimekaitsevahendeid. Teiseks tolmeldajaid, sealhulgas meemesilasi, negatiivselt mõjutavaks faktoriks on haigused, patogeenid ja viirused. Viimasel ajal on enim tähelepanu pöörama hakatud meemesilaste tervist mõjutavate stressifaktorite koostoimetele. Kirjanduses on välja toodud, et just erinevate stressifaktorite koostoimel on mesilaste suremus oluliselt kõrgem kui üksikute faktorite puhul. Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada meemesilaste (Apis mellifera) seas levinud haiguse nosematoosi tekitajate Nosema apis ja N. ceranae koosmõju taimekaitsevahendi dimetoaadiga. Käesolevas töös kasutati haigustekitajate ja taimekaitsevahendi koosmõju hindamiseks meemesilaste suremuse ja ainevahetuse taseme muutuste jälgimist. Katse tulemustest selgus, et väga madal dimetoaadi kontsentratsioon, mida katses kasutati, ei avalda mõju meemesilaste ainevahetuse tasemele. Samuti ei avalda ainevahetusele mõju kummagi nosematoosi nakkus ega selle koostoime dimetoaadiga. Taimekaitsevahendi dimetoaadi negatiivne mõju avaldus meemesilaste suremuses, kus koostoimes nosematoosi tekitajaga N. apis ilmnes hüppeline tõus, kuigi alates 17. katsepäevast. N. apis ise kontrollist erinevat suremust ei põhjustanud. N. ceranae ja kahe haigustekitaja koosmõju olid meemesilastele rängemad taluda, kuid nende puhul dimetoaadi mõju eraldi välja ei tulnud.
Pestitsiidide tau-fluvalinaadi ja tebukonasooli mõju meemesilaste elueale
(2016) Mendik, Kristiina; Karise, Reet (juhendaja); Raimets, Risto (juhendaja)
Viimastel aastakümnetel on täheldatud tõusvat meemesilaste suremuse taset nii Euroopas, kui ka Ameerika Ühendriikides. Laialdast pestitsiidide kasutamist peetakse üheks peamiseks mesilasperede hukkumist põhjustavaks asjaoluks. Töö eesmärgiks oli väljaselgitada, kuidas mõjutavad insektitsiid tau-fluvalinaat, fungitsiid tebukonasool ja nende kahe aine segu meemesilaste eluiga. Katses manustati mesilastele süstla kaudu 20 päeva jooksul vastavate pestitsiididega saastunud sööta ning jälgiti nende suremust päevade lõikes. Uurimistöö tulemusena selgus, et töös kasutatud väikesed doosid mõjutavad meemesilaste eluiga. Tebukonasool üksiku ainena mesilaste eluiga oluliselt ei mõjutanud, samas kui tau-fluvalinaat lühendas mesilaste eluiga oluliselt kontrollgrupiga võrreldes. Lisaks tuvastati nende kahe aine sünergeetiline mõju.
Pestitsiidide tebukonasooli ja tau-fluvalinaadi mõju mesilasemade arengule
(Eesti Maaülikool, 2017) Naudi, Sigmar; Raimets, Risto (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja); Mänd, Marika (juhendaja); Botaanika
Mesilasperes on kõige tähtsama funktsiooniga mesilasema. Oma munemisvõimega tagab ta mesilaspere jätkusuutlikkuse. Ameerika Ühendriikide uuringu järgi on 3% hukkunud mesilasperedest ilma mesilasemata või on mesilasema niivõrd nõrk, et ta ei suuda tagada pere reproduktiivsust ning ta tuleb välja vahetada või mesilaspere hukkub. Põhjuseid, miks mesilasemad surevad või on nõrgad, arvatakse olevat mitmeid – patogeensed bakterid, keskkondlikud põhjused, leskede madal viljakus jms. Tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et oluliseks põhjuseks on ka pestitsiidide laialdane kasutamine nii põllumajanduses kui ka koduaianduses. Antud diplomitöö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutavad vahas olevad insektitsiidi tau-fluvalinaadi, fungitsiidi tebukonasooli ning kahe aine segu subletaalsed doosid mesilasema arengut munast valmikuni. Lähtuvalt diplomitöö eesmärgist, on püstitatud järgnevad hüpoteesid:  Hüpotees I: Insektitsiid tau-fluvalinaadi ja fungitsiid tebukonasooli subletaalsed doosid vahas mõjutavad mesilasema arengut munast valmikuni ning toodanguperesse jõudmist.  Hüpotees II: Fungitsiid tebukonasool suurendab oluliselt tau-fluvalinaadi mõju. Katse käigus lisati vageldusnõela abil kokku 105 vakla (kontrollgrupis tehti kokku 25 kuppu; tebukonasooli grupis 25 kuppu, tau-fluvalinaadi grupis 25 kuppu; segugrupis 30) ühe kuni kahe päeva vanuseid töölisvaklu. Katses kasutati insektitsiid tau-fluvalinaati kontsentratsioonis 0,15 µg ja tebukonasooli kontsentratsioonis 4,12 µg 10 grammi mesilasvaha kohta. Seejärel analüüsiti kunstkuppude vastuvõttu, koorumist, kaalu, paarumist, koorumisest paarumiseni kulunud aega ning toodanguperre viimise valmidust. Statistilise analüüsi tulemusena leiti üks oluline seos. Mesilasemade kaal oli tebukonasooli kui ka segu töötlusgrupi puhul oluliselt kõrgem, kui teiste puhul. Ülejäänud mõõdetud parameetrite osas statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud. Samuti ei leitud nende kahe aine sünergeetilist mõju. Katsete tulemuse põhjal võib järeldada, et pestitsiididega kokku puutunud mesilasemade areng ning jätkusuutlikkus võib olla ohustatud.
Pestitsiidijääkide mõju ja levik vahast mesilasemadeni
(Eesti Maaülikool, 2021) Pregel, Rünno; Raimets, Risto (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja)
Põllumajanduses võetakse jätkuvalt kasutusele üha rohkem pestitsiide, mille jäägid kanduvad edasi keskkonda, kuhu need ei kuulu. Üht suurimat kahju seoses pestitsiidide jääkide levikuga kannatavad mesilased, kuna pestitsiidid mõjutavad mesilase erinevaid parameetreid. Antud töö eesmärgiks on uurida insektistiid tau-fluvalinaadi ja fungitsiid tebukonasooli levikut mesindussaaduste vahel ning nende kahe aine mõju mesilasema arengule. Pestitsiidide leviku katses valmistati mahevahast mesilasema kuppe, kuhu segati sisse erinevates kontsentratsioonides pestitsiide ning jälgiti nende levikut kuppust mesindussaaduste vahel. Mesilasema arengu katses jälgiti, kuidas samad pestitsiidide kontsentratsioonid ja segud mõjusid mesilasema vastuvõtule ammperes, koorumisele ning kehamassile. Tulemustest selgub, et tau-fluvalinaadi (15 μg kg-1) ja tebukonasooli (412 μg kg-1) segu põhjustas mesilasema vastuvõtule ja koorumisele olulist mõju. Üksiku ainena tõstis tebukonasool vastuvõttu ja koorumist 10% võrreldes kontrollgrupiga. Pestitsiidide leviku katses levis kirjeldatud segu võrdlemisi hästi edasi, jõudes mesilasvahast toitepiima ning väikeses koguses ka mesilasema vastseteni. Tebukonasool ja tau-fluvalinaat üksikute ainetena levisid mesindussaaduste vahel halvemini kui segus.
Saasteained mesindussaadustes erineva geograafilise asukoha ja maakasutusega aladel
(Eesti Maaülikool, 2024) Varrik, Eeva; Raimets, Risto (juhendaja)
Meemesilased on ühed kasulikumad putuktolmeldajad, kes tolmeldavad nii põllumajanduskultuure kui ka looduslikele taimi. Mesilaste arvukus on viimastel aastakümnetel kogu maailmas vähenenud. Põhjusteks võivad olla mesilaste elupaikade kadumine, põllumajanduse intensiivistumine, kliimamuutused ning mitmed mesilasi kimbutavad parasiidid ja haigused. Mesilased on tundlikud erinevate saasteainete suhtes, mille tõttu kasutatakse neid koos oma toodetega bioindikaatoritena keskkonnasaaste hindamiseks. Antud uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada erineva maakasutusega aladel paiknevatest mesitarudest kogutud proovidest leitud saasteained, kasutades selleks asjakohast teaduskirjandust. Töö tulemuste kirjutamiseks kasutati asjakohast kirjandust, mida otsiti otsingumootorite ISI Web of Science ja Google Scholar abil. Tulemusteks on erinevate saasteainete (pestitsiidid, raskmetallid, mikroplastikud, PAH-id) saastustasemete esinemine mesindustoodetes erineva maakasutusega aladel (põllumajandus, looduslik, linnakeskkond) ning nende esinemine erinevates Euroopa piirkondades (Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa). Tulemustest selgus, et enamasti on madalaim saasteainete kontsentratsioon looduslikepiirkondades pärit mesilastes ja nende toodangus. Töös anti ülevaade tulemustest ning neid võrreldi omavahel.
Sulfoksafloori mõju karukimalaste (Bombus terrestris) hingamisfüsioloogiale
(Eesti Maaülikool, 2021) Dronova, Anna; Raimets, Risto (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja)
21. sajandi jooksul on toimunud suur tolmeldajate arvukuse langus ning üheks põhjuseks peetakse sagedast pestitsiidide kasutamist. Tänu arvukatele uuringutele on tõestatud teatud pestitsiidide (neonikotinoidide) ohtlikkust mesilastele, ning antud pestitsiidide kasutamine keelustati. Pärast neonikotinoidide keelustamist hakati otsima nendele asendust ning võimalikeks asendusaineteks peetakse sulfoksomiinidel põhinevaid insektitsiide. Antud töös vaatluse alla tuleva insektitsiidi sulfoksafloori kohta on hetkeseisuga vähe andmeid, kuna see on uudne pestitsiid. Töö eesmärgiks oli uurida sulfoksafloori mõju karukimalaste (Bombus terrestris) pere eri liikmete (emaste, tööliste ja isaste karukimalaste) hingamisfüsioloogiale. Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli laboris. Individuaalselt puuridesse pandud karukimalased töödeldi kontaktselt erinevate lahustega, mis sisaldasid atsetooni ning sulfoksafloori erinevaid kontsentratsioone. Tulemused näitasid, et isased karukimalased olid sulfoksafloorile kõige tundlikumad, nende süsihappegaasi eraldumise ning veekao tulemustest võib järeldada, et sulfoksaflooril oli statistilselt oluline mõju nende näitajate suurenemisele. Sulfoksafloor mõjutas oluliselt kimalasisade toitumist. Kimalastöölistel avaldus statistiliselt oluline mõju nende veekao näitajate puhul LD50 doosi juures. Kõige vastupidavamad olid kimalasemad, kellel ei tekkinud statistiliselt olulist mõju mitte ühegi näitaja juures sulfoksaflooriga töötluste puhul, kuid nende ainevahetuse taset tõstis atsetooni lahus. Eeltoodud tulemustest võib järeldada, et sulfoksafloor mõjutab eri kimalaspere liikmeid erinevalt. Antud bakalaureusetöö ning teiste autorite uuringutulemuste põhjal võib järeldada, et sulfoksaflooril on ohtlik mõju karukimalastele. Tulevikus tasub edasi tegeleda sulfoksafloori mõju uurimisega teistele tolmeldajatele, et välja selgitada selle pestitsiidi tõeline mõju tolmeldajatele ning selle sobivus neonikotinoidide asendusainena.

Sirvi Autor "Raimets, Risto (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud