Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Puusepp, Valmar" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti tuulekiiruste statistiline analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2017) Puusepp, Valmar; Annuk, Andres (juhendaja); Energeetika
    Tänapäeva elektrienergia varude täitmisel on osa täita ka taastuvenergial, millest üks osa on tuuleenergia. Üha enam inimesi püstitab endale tuuleturbiine, kuid tihti seda juhuslikku kohta, kus arvatakse tuult piisavalt puhuvat, kuid hiljem selgub, et valitud koht ei täida ootusi. Enne tuuleturbiini püstitamist on soovituslik teostada aastane tuule mõõtmine välja valitud asukohas, kuid tänapäeva moodsa tehnika rentimine maksab palju. Odavama tehnoloogia kasutusele võtuks on antud uurimistöös katsetatud tehnoloogiat, mida kasutatakse meteoroloogiajaamades. Tuule kiiruseid on mõõdetud neljas meteoroloogijaamas ja nendele tehtud statistiline analüüs, mille järgi on välja arvutatud tuuleturbiini teoreetiline elektrienergia toodang ja maksimaal võimsuse kasutustegur, kui püstitada sinna tuuleturbiinid. Lisaks on töösse valitud kaks asukohta, kuhu on rajatud tuulepargid, et võrrelda saadud tulemusi. Tulemused näitavad, et meteoroloogiajaamas kasutatavaid seadmeid on võimalik kasutada ka tuule kiiruse mõõtmiseks kohtades, kuhu soovitakse püstitada väiksemaid tuuleturbiine ja enne seda soovitakse teostada tuule monitooring.
  • Pisipilt
    Kirje
    Katelde katsetused
    (2013) Puusepp, Valmar; Hovi, Mart (juhendaja)
    Käesoleva töö eesmärk oli luua tehnikainstituudi katlalaborisse üliõpilastele mõeldud katelde katsetamise laboratoorne töö. Töö esimeses osas selgitas töö autor labori vajadusest ja tutvustas tehnikainstituudi keldrikorruse katlalaborit, selle küttesüsteemi ja kasutatavaid seadmeid. Töö teises osas tutvustas autor katlaid, katelde koldeid ja kollete tüüpe. Katel ei võimalda töö tegemist ilma abiseadmeteta, mis suunavad koldesse kütuse, õhu ning toitevee ja tagavad põlemisproduktide eemaldamise. Kolmandas osas uuriti katla soojusvahetussüsteemi. Tutvuti kütuspõlemisel tekkivate eriliiki produktidega, mis saastavad katla küttepindu ning uuriti kuidas oleks neid võimalik vältida ning uuritu kuidas on efektiivsem küttepindu puhastada. Neljandas osas uuritierinevaid kütusei, nende kütteväärtuseid ning nende põlemis metoodikaid. Selgitati kütuse koostise parameetreid ja erinevate elementide tähtsust kütuses. Viiendas osas töötas autor välja katlalabori katelde katse, kus on vaja leida soojusvõimsus Q ja kasutegur _. Autor tutvustas laboratoorse töö lähenduskäiku ja kahe teguri leidmise metoodikaid. Töö kuuendas osas tehti viiendas osas välja töötatud katla katsetus ja arvutati välja soojusvõimsus ja kasutegur. Arvutuste käigus saadi järgmised tulemused: 1. Valemi 5.2 järgi on saadud puidu kütteväärtuseks 18686,36 kJ/kg. 2. Valemi 5.2 järgi saadud kütteväärtuse järgi on arvutatud 4,0069 kg puidu koguse kütteväärtuseks 74874,38 kJ/kg. 3. Ühe kraadi temperatuuri tõusuks vajalik soojuse hulk on 1117,53 kJ/°C. 4. Katla võimsuseks on saadud 40,3 kW. 5. Katla kasuteguriks on saadud 76,68%. Seitsmendas osas koostas autor katlalabori ohutuseeskirjad, mis peaksid tagama ohutu töö.