Sirvi Autor "Puidet, Britt (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Bioloogiliste preparaatide mõju kartuli kuivlaiksuse (Alternaria Solani) tõrjel kontrollitud tingimustes(Eesti Maaülikool, 2023) Tõruvere, Katrin; Koppel, Mati (juhendaja); Puidet, Britt (juhendaja)Efektiivsete bioloogiliste preparaatide leidmine kartuli kuivlaiksuse (Alternaria Solani) tõrjeks on oluline keemiliste tõrjevahendite kasutamise vähendamiseks ja kartulitootjatele saagikuse suurendamiseks. Käesoleva töö eesmärkideks on välja selgitada efektiivsemad bioloogilised preparaadid, nende efektiivsus võrreldes keemilise preparaadiga ning doosi ja pritsimisaja mõju kuivlaiksuse tõrjel. Töös seati kolm hüpoteesi: 1) bioloogiliste preparaatide kasutamisel väheneb kartuli kuivlaiksuse nakkus; 2) preparaatide kasutamise aeg mõjutab kuivlaiksuse tõrje efektiivsust; 3) kasutatav preparaadi doos mõjutab kuivlaiksuse tõrje efektiivsust. Käesolevas katses kasutati bioloogilist päritolu materjali (kitosaan) ja elusorganisme (seeneliigi Trichoderma asperellum ning bakteriliikide Bacillus subtilis, B. amyloliquefaciens ja B. velezensis tüvesid). Katse viidi läbi pool-, täis- ja topeltdoose kasutades. Töötlused viidi läbi kolmes katsevariandis: (1) 8 päeva ja 1 päev enne nakatamist, (2) 1 päev enne nakatamist ja (3) 1 päev pärast nakatamist. Katsed kõikide preparaatidega viidi läbi neljas katsekorduses. Bioloogiliste preparaatide mõju kartuli kuivlaiksuse tõrjel oli ebaühtlane. Preparaatide efektiivsus ei olnud statistiliselt oluliselt erinev keemilise fungitsiidiga kui ka pritsimata kontrolliga võrreldes. Bioloogilistest preparaatidest näitasid teistest taimikul väiksemat nakatumise protsenti Serenade ASO (Bacillus subtilis) ja Florence 3 (Bacillus velezensis, B. amyloliquefaciens). Käesoleva katsega tõestati, et mõne bioloogilise preparaadiga on võimalik vähendada kartulil kuivlaiksust. Katset tuleks korrata statistilise usutavuse määramiseks, suurendades katsesuurendamisekskordusi.Kirje Eospüüdja metoodika väljatöötamine kõrreliste helelaiksuse tekitaja (Zymoseptoria tritici) leviku hindamiseks suvinisul(Eesti Maaülikool, 2020) Sirvel, Teisi; Puidet, Britt (juhendaja); Soonvald, Liina (juhendaja)Suvinisu haigustekitaja (Zymoseptoria tritici) elutsüklis esineb latentne periood ehk sümptomiteta periood peremeestaimel. Seetõttu on põllumajandustootjatel raske hinnata helelaiksuse esinemist suvinisul ning läbi viia õigeaegne fungitsiiditöötlus. Taimede seenhaiguste kiireks tuvastamiseks on välja töötatud Burkardi eospüüdja. Töö eesmärgiks oli hinnata eospüüdjaga helelaiksuse tekitaja esinemist suvinisul 2019. aasta kasvuperioodil. Helelaiksust hinnati visuaalselt ning eospüüdja proovides olevate seenhaiguste tuvastamiseks kasutati polümeraasahelreaktsiooni metoodikat. Helelaiksus tuvastati visuaalsel vaatlusel, kuid PCR meetodil haigustekitaja esinemist ei kinnitatud. Samuti ei esinenud helelaiksuse haigustekitajat seemnete puhaskultuuris. Käesolevast bakalaureusetööst võib järeldada, et eospüüdja metoodikat on vaja veel kohandada ning läbi tuleb viia edaspidiseid katseid, et nisu tootjad ei kaotaks saaki ega selle kvaliteeti. Samuti võimaldab seenhaiguste õigeaegne tuvastamine fungitsiidikasutuse optimeerimise ning vähendab loodusele põhjustatud kahjuKirje Fungitsiididega töötlemise mõju mükotoksiine tootvate Fusarium perekonna seeneliikide esinemisele rohusilo tootmiseks kasvatatavas heintaimikus(Eesti Maaülikool, 2021) Kõiv, Meelis; Puidet, Britt (juhendaja); Loit, Kaire (juhendaja)Loomakasvatuse intensiivistumisega suureneb järjest enam nõudlus kvaliteetse loomasööda järgi. Rohusilo on paljudes Euroopa riikides põhisööt, mida loomadele antakse. Viimase aja uuringud aga viitavad sagedasele mükotoksiinidega saastatusele silodes, mis võib põhjustada loomadele terviseprobleeme. Enamik mükotoksiine produtseerivatest seeneliikidest kuulub perekonda Fusarium, mille esindajad on ka laialt levinud haigustekitajad paljudel kultuurtaimedel. Antud bakalauerusetöö eesmärkideks oli välja selgitada Eesti heintaimedel levivad mükotoksiine tootvad Fusarium perekonna liigid ja uurida fungitsiididega töötlemise mõju nende esinemisele. Katsete läbiviimiseks rajati Aatma OÜ kultuurrohumaale neli katselappi, mida töödeldi Mirador 250 SC-ga, Juventus 90®-ga ja mõlema fungitsiidi seguga. Rohuproove koguti katselappidelt enne ja pärast fungitsiididega töötlemist. Fusarium perekonna liikide määramiseks ja fungitsiidide mõju hindamiseks kasutati PCR-i põhiseid meetodeid. Mükotoksiine tootvate Fusarium perekonna liikide määramiseks testiti antud töös mitmeid erinevaid liigispetsiifilisi praimereid, millega tuvastati rohuproovidest F. culmorum, F. cerealis ja F. poae. Kõik kindlaksmääratud liigid on suutelised tootma erinevaid mükotoksiine ja seeläbi potentsiaalselt saastama ka rohusilo. Töös esitatud andmete põhjal ei saa hetkel kinnitada, et ükski fungitsiid vähendaks Fusarium perekonna liikide esinemist rohttaimedes. Täpsemate järelduste tegemiseks tuleks läbi viia korduskatseid suurema valimiga ja kasutama konventsionaalse PCR-i kõrval ka qPCR-i ning kombineerima neid keemiliste analüüsidega.Kirje Põldoa (Vicia faba L.) seemnetes säilivate fütopatogeensete seente tuvastamine(Eesti Maaülikool, 2025) Kõiv, Meelis; Loit, Kaire (juhendaja); Soonvald, Liina (juhendaja); Puidet, Britt (juhendaja); Taimetervise õppetoolSeemnetega levivad taimehaigused võivad põhjustada suurt saagikadu, seemnete kvaliteedi langust ning halvimal juhul ka mükotoksiinidega saastatust. Põlduba on vastuvõtlik mitmetele seemnetega levivatele seenhaigustele, millest olulisemateks peetakse põldoa-šokolaadilaiksust, laikpõletikku ja erinevaid juurehaiguseid. Magistritöö eesmärgiks oli tuvastada põldoa seemnetes säilivad fütopatogeensed seened ning kindlaks teha nende liigiline mitmekesisus. Katse käigus isoleeriti puhaskultuuri erinevate põldoa sortide seemnetest välja kasvanud seened. Puhaskultuuridelt eraldati DNA ning teostati seente ITS regiooni praimeritega PCR. Seente taksonoomiliseks määramiseks sekveneeriti PCR produktid ja võrreldi saadud sekventse andmebaasides olevate andmetega. Põldoa seemnetest tuvastati kokku kümme seeneperekonda, mis esinemissageduse alusel jaotusid järgnevalt: Alternaria spp., Cladosporium spp., Fusarium spp., Didymella spp., Botrytis spp., Arthrinium spp., Aspergillus spp., Epicoccum spp., Penicillium spp. ja Colletotrichum spp. Antud töö tulemused on kooskõlas teiste sarnaste uurimistöö tulemustega. Tuvastatud perekondadest on põldoale patogeensed Alternaria, Fusarium, Didymella, Botrytis ja Colletotrichum seeneliigid. Nimetatud perekondade esindajad on suutelised põhjustama haiguseid nagu põldoa-šokolaadilaiksus, laikpõletik, kuivlaiksus, hahkhallitus, juuremädanik, närbumistõbi ja antraknoos. Töö tulemustest selgus, et põldoa seemnetes esineb mitmeid erinevaid seenerühmasid, millest paljud on ka fütopatogeensed. Teades paremini põldoa seemnetes säilivate fütopatogeensete seente liigilist mitmekesisust ja bioloogiat, võimaldab see teha paremaid otsuseid haiguste ennetamiseks ja leviku piiramiseks. Edasised uuringud võiksid keskenduda seente määramisele liigitasemeni ning välja selgitada seemnetes säilivate seeneliikide koosseisu mõjutavad tegurid.Kirje Ristõieliste nuutri (Plasmodiophora brassicae) tõrjevõimalused rapsil(Eesti Maaülikool, 2022) Tomberg, Martin; Loit, Kaire (juhendaja); Puidet, Britt (juhendaja)Ristõieliste nuuter on raskesti tõrjutav juurehaigus, mille tõrjevõimalusi on katsetatud labori tingimustes, kasutades erinevaid biofungitsiide ning nakkuse ennetamiseks on kasutatud põldude lupjamist. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata granuleeritud lubiväetise prototüübi ja bioloogilise päritoluga fungitsiidi Prestop mõju ristõieliste nuutri tõrjes ning hinnata P. brassicae hulka Eesti rapsipõldudel. Katsed viidi läbi 2021. aasta taimekasvatusperioodil Eerika katsepõllul, kus on varasemalt täheldatud nuutriga nakatunud taimi. Katsepõllule rajati neli erinevat katsevarianti kolmes korduses: granuleeritud lubiväetis; Prestop; granuleeritud lubiväetis ja Prestop ning kontroll (töötlemata). Mullaproovidest eraldati DNA, millest määrati qPCR metoodikaga patogeeni kontsentratsioon. Tulemuste analüüsil ilmnes, et põllumullas ei olnud ühelgi töötlusel statistiliselt olulist mõju. Nii Prestopi kui ka granuleeritud lubiväetise efektiivsust võis mõjutada erakordselt kuiv kasvuperiood, biofungitsiidis sisalduv antagonistliku organismi toimemehhanism kui ka katsealalt võetavate mullaproovide metoodika. Suuremahulise monitooringu tulemuste analüüsil leiti, et mullast P. brassicae kontsentratsiooni määramine on abiks külvikorra planeerimisel. Mulla pH ning patogeeni kontsentratsiooni vahel esineb nõrk negatiivne korrelatsioon. Antud uurimistöö tulemuste põhjal võib järeldada, et happeliste muldade lupjamisega saab vähendada ristõieliste nuutrisse nakatumist. Taluniku jaoks on olulised indikaatoriks millisesse P.brassicae nakkuse riskigruppi põld kuulub ning milline on antud põllu pH, et leida endale sobilik moodus põllul edasiste tööde planeerimiseks. Lisaks võib antud uurimistöö tulemuste põhjal järeldada, et biofungitsiidide mõju ristõieliste nuutri tekitaja P. brassicae kontsentratsiooni vähendamiseks tuleks rohkem uurida tugevalt nuutri tekitajaga saastunud põldudel.Kirje Tatra taimes ja seemnetes esinevate mükotoksiine produtseerivate seente arvukus Eestis ja mükotoksiinidega saastumise risk(Eesti Maaülikool, 2022) Aavik, Kusti; Loit, Kaire (juhendaja); Puidet, Britt (juhendaja)Tatra kasvupind Eestis on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 13 korda. 2017. aasta seisuga on kogu tatra pinnast 72% mahetootmises, kus ei tohi kasutada sünteetilisi taimekaitsevahendeid tõrjumaks võimalikke patogeene. Paraku puudub tatral täna lävend tooraine turule saatmisel inimorganismile ohtlike mükotoksiinide sisalduse suhtes. Töö eesmärgiks oli koguda erinevad tatra seemnepartiid ning määrata neis esinevad mükotoksiine tootvad seened ning nende arvukus. Töös uuriti 8 erinevat partiid 7 erinevalt tootjalt. Nendest kasvatati välja puhaskultuurid, eraldati DNA ning seente universaalpraimerite abil teostati PCR analüüs. Saadud produktid sekveneeriti ning järjestuse võrdluses andmebaasidega tuvastati seente taksonoomiline kuuluvus. Fusarium spp. tuvastamiseks teostati perekonnaspetsiifilise praimeriga PCR analüüs. Töö tulemusena tuvastati partiidest 29 erinevat seeneliiki või perekonda, nendest potentsiaalselt mükotoksiine tootvaid oli 14, ehk 48%, kuulusid need Alternaria, Fusarium, Cladosporium, Aspergillus ja Penicillium perekondadesse. Fusarium spp. proov oli positiivne kõigil Eesti päritolu partiidel, ainsana oli Fusariumi suhtes negatiivne Leedust pärit Rimi seemnepartii. Tulemused näitavad, et Eestis turustatavatel tatra partiidel esineb potentsiaalselt mükotoksiine tootvaid seeneliike. Edasi tuleks laiendada analüüsitavate partiide hulka, et saada ette laiem pilt olukorrast.