Sirvi Autor "Puidet, Britt" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Bioloogiliste preparaatide mõju kartuli kuivlaiksuse (Alternaria Solani) tõrjel kontrollitud tingimustes(Eesti Maaülikool, 2023) Tõruvere, Katrin; Koppel, Mati; Puidet, BrittEfektiivsete bioloogiliste preparaatide leidmine kartuli kuivlaiksuse (Alternaria Solani) tõrjeks on oluline keemiliste tõrjevahendite kasutamise vähendamiseks ja kartulitootjatele saagikuse suurendamiseks. Käesoleva töö eesmärkideks on välja selgitada efektiivsemad bioloogilised preparaadid, nende efektiivsus võrreldes keemilise preparaadiga ning doosi ja pritsimisaja mõju kuivlaiksuse tõrjel. Töös seati kolm hüpoteesi: 1) bioloogiliste preparaatide kasutamisel väheneb kartuli kuivlaiksuse nakkus; 2) preparaatide kasutamise aeg mõjutab kuivlaiksuse tõrje efektiivsust; 3) kasutatav preparaadi doos mõjutab kuivlaiksuse tõrje efektiivsust. Käesolevas katses kasutati bioloogilist päritolu materjali (kitosaan) ja elusorganisme (seeneliigi Trichoderma asperellum ning bakteriliikide Bacillus subtilis, B. amyloliquefaciens ja B. velezensis tüvesid). Katse viidi läbi pool-, täis- ja topeltdoose kasutades. Töötlused viidi läbi kolmes katsevariandis: (1) 8 päeva ja 1 päev enne nakatamist, (2) 1 päev enne nakatamist ja (3) 1 päev pärast nakatamist. Katsed kõikide preparaatidega viidi läbi neljas katsekorduses. Bioloogiliste preparaatide mõju kartuli kuivlaiksuse tõrjel oli ebaühtlane. Preparaatide efektiivsus ei olnud statistiliselt oluliselt erinev keemilise fungitsiidiga kui ka pritsimata kontrolliga võrreldes. Bioloogilistest preparaatidest näitasid teistest taimikul väiksemat nakatumise protsenti Serenade ASO (Bacillus subtilis) ja Florence 3 (Bacillus velezensis, B. amyloliquefaciens). Käesoleva katsega tõestati, et mõne bioloogilise preparaadiga on võimalik vähendada kartulil kuivlaiksust. Katset tuleks korrata statistilise usutavuse määramiseks, suurendades katsesuurendamisekskordusi.Kirje Eospüüdja metoodika väljatöötamine kõrreliste helelaiksuse tekitaja (Zymoseptoria tritici) leviku hindamiseks suvinisul(Eesti Maaülikool, 2020) Sirvel, Teisi; Puidet, Britt; Soonvald, LiinaSuvinisu haigustekitaja (Zymoseptoria tritici) elutsüklis esineb latentne periood ehk sümptomiteta periood peremeestaimel. Seetõttu on põllumajandustootjatel raske hinnata helelaiksuse esinemist suvinisul ning läbi viia õigeaegne fungitsiiditöötlus. Taimede seenhaiguste kiireks tuvastamiseks on välja töötatud Burkardi eospüüdja. Töö eesmärgiks oli hinnata eospüüdjaga helelaiksuse tekitaja esinemist suvinisul 2019. aasta kasvuperioodil. Helelaiksust hinnati visuaalselt ning eospüüdja proovides olevate seenhaiguste tuvastamiseks kasutati polümeraasahelreaktsiooni metoodikat. Helelaiksus tuvastati visuaalsel vaatlusel, kuid PCR meetodil haigustekitaja esinemist ei kinnitatud. Samuti ei esinenud helelaiksuse haigustekitajat seemnete puhaskultuuris. Käesolevast bakalaureusetööst võib järeldada, et eospüüdja metoodikat on vaja veel kohandada ning läbi tuleb viia edaspidiseid katseid, et nisu tootjad ei kaotaks saaki ega selle kvaliteeti. Samuti võimaldab seenhaiguste õigeaegne tuvastamine fungitsiidikasutuse optimeerimise ning vähendab loodusele põhjustatud kahjuKirje Fungitsiididega töötlemise mõju mükotoksiine tootvate Fusarium perekonna seeneliikide esinemisele rohusilo tootmiseks kasvatatavas heintaimikus(Eesti Maaülikool, 2021) Kõiv, Meelis; Puidet, Britt; Loit, KaireLoomakasvatuse intensiivistumisega suureneb järjest enam nõudlus kvaliteetse loomasööda järgi. Rohusilo on paljudes Euroopa riikides põhisööt, mida loomadele antakse. Viimase aja uuringud aga viitavad sagedasele mükotoksiinidega saastatusele silodes, mis võib põhjustada loomadele terviseprobleeme. Enamik mükotoksiine produtseerivatest seeneliikidest kuulub perekonda Fusarium, mille esindajad on ka laialt levinud haigustekitajad paljudel kultuurtaimedel. Antud bakalauerusetöö eesmärkideks oli välja selgitada Eesti heintaimedel levivad mükotoksiine tootvad Fusarium perekonna liigid ja uurida fungitsiididega töötlemise mõju nende esinemisele. Katsete läbiviimiseks rajati Aatma OÜ kultuurrohumaale neli katselappi, mida töödeldi Mirador 250 SC-ga, Juventus 90®-ga ja mõlema fungitsiidi seguga. Rohuproove koguti katselappidelt enne ja pärast fungitsiididega töötlemist. Fusarium perekonna liikide määramiseks ja fungitsiidide mõju hindamiseks kasutati PCR-i põhiseid meetodeid. Mükotoksiine tootvate Fusarium perekonna liikide määramiseks testiti antud töös mitmeid erinevaid liigispetsiifilisi praimereid, millega tuvastati rohuproovidest F. culmorum, F. cerealis ja F. poae. Kõik kindlaksmääratud liigid on suutelised tootma erinevaid mükotoksiine ja seeläbi potentsiaalselt saastama ka rohusilo. Töös esitatud andmete põhjal ei saa hetkel kinnitada, et ükski fungitsiid vähendaks Fusarium perekonna liikide esinemist rohttaimedes. Täpsemate järelduste tegemiseks tuleks läbi viia korduskatseid suurema valimiga ja kasutama konventsionaalse PCR-i kõrval ka qPCR-i ning kombineerima neid keemiliste analüüsidega.Kirje Phenotypic traits influencing changes in potato late blight pathogen Phytophthora infestans populations in Europe(Estonian University of Life Sciences, 2025) Puidet, Britt; Mänd, Marika (advisor); Koppel, Mati (advisor); Kiiker, Riinu (advisor); Institute of Agricultural and Environmental Sciences; Andersson, Björn (opponent)ABSTRACT. Potato late blight, caused by Phytophthora infestans, remains a substantial threat to global food security. European P. infestans populations are generally divided into Northern (genetically diverse) and Western (mainly clonal) populations. However, new genotypes have recently emerged and successfully established themselves in Northern Europe. Additionally, new strains that are more aggressive and more virulent or exhibit fungicide sensitivity to widely used active ingredients emerge frequently. The main objectives of this thesis were to study the drivers of new invasive lineages of P. infestans in Europe and the reason behind the shift in Northern European populations. Samples were collected from potato plants from conventional production fields, organic fields and trap nurseries in Estonia, Denmark, Norway, the UK, and France in ten growing seasons (between 2005-¬2022). DNA acquired from all the samples was genotyped through simple sequence repeat analysis. Phenotypic experiments were performed for samples collected in 2016 and 2017 and involved testing the isolates’ fungicide sensitivity to active ingredients widely used in Europe and evaluating their virulence to assess the ability of P. infestans to damage potato plants. Various population genetic indices were calculated to characterise the genetic diversity and dynamics of the pathogen in Estonia. Results showed that the Western European genotype EU_37_A2 exhibits fluazinam resistance, likely aiding its invasiveness. Genotype EU_41_A2 has successfully been established in Northern Europe, possibly due to higher virulence combined with other fitness traits or changes in environmental conditions not examined in this study. Substantial genetic and genotypic diversity persists in Estonia, suggesting a high likelihood of random mating. Still, monitoring results showed introductions of clonal lineages to the country, which creates a potential risk for future establishment. Our findings underscore the importance of continuous pathogen population monitoring to enable timely adjustments in control strategies.Kirje Punavöötaudi tekitaja Dothistroma septosporum populatsioonide võrdlev analüüs ja teiste invasiivsete männiokka patogeenide levik Eestis(2016) Puidet, Britt; Drenkhan, Rein; Adamson, KalevPunavöötaud on viimase paarikümne aasta jooksul tekitanud põhjapoolkeral tõsiseid kahjustusi. Kliimamuutuste tõttu võivad invasiivsed patogeenid asustada uusi geograafilisi piirkondi, patogeenide uute tüvede introduktsiooniga võivad populatsioonides tekkida agressiivsemad genotüübid. Niisamuti võib sugulisel paljunemisel tekkida populatsioonis suurem mitmekesisus ning mutatsioonide mõjul võivad patogeenid muutuda agressiivsemaks. Uurimustöö eesmärkideks oli läbi viia üle-eestiline okkahaiguste seire ning sealhulgas kontrollida meil levinud punavöötaudi tekitaja Dothistroma septosporum'i sõsarliigi D. pini esinemist Eestis. Lisaks uuriti D. septosporum'i paarumistüüpide idiomorfide proportsionaalset jagunemist Põhja-Euroopas. Eesmärkide saavutamiseks koguti proovid kogu Eestist, võrdlusproovid pärinevad ka naaberpopulatsioonidest Soomest, Lätist ja Venemaalt. Analüüsid viidi läbi kasutades prepareerimismeetodi ning konventsionaalset PCR analüüsi. Käesoleva töö raames katsetati ka uut PCR reaktsioonisegu protokolli eesmärgiga minimeerida analüüsidega seotud kulusid. Uurimustöö tulemusena D. pini't Eestist ei leitud. Alternatiivse PCR reaktsioonisegu protokolli kasutamine sobib okkapatogeenide D. septosporum ning Lecanosticta acicola kiiremaks ja tõhusamaks määramiseks; D. pini puhul alternatiivse protokolli tulemusi usaldada ei saa. Käesoleva magistritöö tulemusena dokumenteeriti esmakordselt Eestis punavöötaud ka lehisel ja ebatsuugal. Samuti tehti töö raames D. septosporum'i taasdokumenteering Peterburi Metsatehnilise Instituudi botaanikaaiast, kus 1911. aastal M. Doroguine esmakordselt maailmas punavöötaudi kirjeldas. Okkapatogeenil D. septosporum esinevad Eestis mõlemad paarumistüübi idiomorfid. Venemaa populatsioonis esines üht paarumistüüpi oluliselt rohkem; Eesti, Läti ja Soome populatsioonide kohta ei saa aga hüpoteesi paarumistüüpide võrdsest jagunemisest ümber lükata. Eestisiseses populatsioonianalüüsis selgus paarumistüüpide sarnane jagunemine ka varasemalt kogutud proovidest. Ühtlane paarumistüüpide jagunemine nii Eestis kui ka naaberpopulatsioonides Lätis ja Soomes lubab kinnitada seene sugulise arengujärgu olemasolu, mis näitab patogeeni tugevat elujõulisustKirje Ristõieliste nuutri (Plasmodiophora brassicae) tõrjevõimalused rapsil(Eesti Maaülikool, 2022) Tomberg, Martin; Loit, Kaire; Puidet, BrittRistõieliste nuuter on raskesti tõrjutav juurehaigus, mille tõrjevõimalusi on katsetatud labori tingimustes, kasutades erinevaid biofungitsiide ning nakkuse ennetamiseks on kasutatud põldude lupjamist. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata granuleeritud lubiväetise prototüübi ja bioloogilise päritoluga fungitsiidi Prestop mõju ristõieliste nuutri tõrjes ning hinnata P. brassicae hulka Eesti rapsipõldudel. Katsed viidi läbi 2021. aasta taimekasvatusperioodil Eerika katsepõllul, kus on varasemalt täheldatud nuutriga nakatunud taimi. Katsepõllule rajati neli erinevat katsevarianti kolmes korduses: granuleeritud lubiväetis; Prestop; granuleeritud lubiväetis ja Prestop ning kontroll (töötlemata). Mullaproovidest eraldati DNA, millest määrati qPCR metoodikaga patogeeni kontsentratsioon. Tulemuste analüüsil ilmnes, et põllumullas ei olnud ühelgi töötlusel statistiliselt olulist mõju. Nii Prestopi kui ka granuleeritud lubiväetise efektiivsust võis mõjutada erakordselt kuiv kasvuperiood, biofungitsiidis sisalduv antagonistliku organismi toimemehhanism kui ka katsealalt võetavate mullaproovide metoodika. Suuremahulise monitooringu tulemuste analüüsil leiti, et mullast P. brassicae kontsentratsiooni määramine on abiks külvikorra planeerimisel. Mulla pH ning patogeeni kontsentratsiooni vahel esineb nõrk negatiivne korrelatsioon. Antud uurimistöö tulemuste põhjal võib järeldada, et happeliste muldade lupjamisega saab vähendada ristõieliste nuutrisse nakatumist. Taluniku jaoks on olulised indikaatoriks millisesse P.brassicae nakkuse riskigruppi põld kuulub ning milline on antud põllu pH, et leida endale sobilik moodus põllul edasiste tööde planeerimiseks. Lisaks võib antud uurimistöö tulemuste põhjal järeldada, et biofungitsiidide mõju ristõieliste nuutri tekitaja P. brassicae kontsentratsiooni vähendamiseks tuleks rohkem uurida tugevalt nuutri tekitajaga saastunud põldudel.Kirje Tatra taimes ja seemnetes esinevate mükotoksiine produtseerivate seente arvukus Eestis ja mükotoksiinidega saastumise risk(Eesti Maaülikool, 2022) Aavik, Kusti; Loit, Kaire; Puidet, BrittTatra kasvupind Eestis on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 13 korda. 2017. aasta seisuga on kogu tatra pinnast 72% mahetootmises, kus ei tohi kasutada sünteetilisi taimekaitsevahendeid tõrjumaks võimalikke patogeene. Paraku puudub tatral täna lävend tooraine turule saatmisel inimorganismile ohtlike mükotoksiinide sisalduse suhtes. Töö eesmärgiks oli koguda erinevad tatra seemnepartiid ning määrata neis esinevad mükotoksiine tootvad seened ning nende arvukus. Töös uuriti 8 erinevat partiid 7 erinevalt tootjalt. Nendest kasvatati välja puhaskultuurid, eraldati DNA ning seente universaalpraimerite abil teostati PCR analüüs. Saadud produktid sekveneeriti ning järjestuse võrdluses andmebaasidega tuvastati seente taksonoomiline kuuluvus. Fusarium spp. tuvastamiseks teostati perekonnaspetsiifilise praimeriga PCR analüüs. Töö tulemusena tuvastati partiidest 29 erinevat seeneliiki või perekonda, nendest potentsiaalselt mükotoksiine tootvaid oli 14, ehk 48%, kuulusid need Alternaria, Fusarium, Cladosporium, Aspergillus ja Penicillium perekondadesse. Fusarium spp. proov oli positiivne kõigil Eesti päritolu partiidel, ainsana oli Fusariumi suhtes negatiivne Leedust pärit Rimi seemnepartii. Tulemused näitavad, et Eestis turustatavatel tatra partiidel esineb potentsiaalselt mükotoksiine tootvaid seeneliike. Edasi tuleks laiendada analüüsitavate partiide hulka, et saada ette laiem pilt olukorrast.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2021" stendiettekanded(Eesti Maaülikool, 2021) Nahkur, Esta; Andrianov, Vladimir; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Loit, Kaire; Puidet, Britt; Püssa, Tõnu; Riisberg, Märt; Ots, Meelis; Sild, Erkki; Marcone, Giovanni; Kaart, Tanel; Piirsalu, Peep; Arney, David Richard; Carnovale, Francesca; Jin, Xiao; Descovich, Kris; Guo, Wenliang; Shi, Binlin; Phillips, Clive J.C.; Kass, Marko; Haskell, Marie; Kuus, Kaisa; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Anton, Dea; Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Rusalepp, Linda; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Tedersoo, TriinEsta Nahkur, Vladimir Andrianov, Aimar Namm, Taavi Torga, Andres Arend, Marina Aunapuu. Luude vaagnapõhja mineraalne tihedus lehmadel.Kirje Turberaie katsealal männi uuendust kahjustavad metsahaigused ning invasiivsete haigustekitajate monitooring(2014) Puidet, Britt; Adamson, Kalev; Drenkhan, ReinKäesolev bakalaureusetöö valmis vajadusest uurida viimastel aastatel üha kiiremini levivate seenhaiguste mõju metsauuendusele ning teostada seiret kogu riigi metsades, et saada ülevaadet nende levikust. Töö jaoks koguti proove üle Eesti ning Põhja-Lätist, punavöötaudi eoste produktsiooni uuringuid viidi läbi Eesti Maaülikooli metsapatoloogia laboris. Töö eesmärkideks oli (1) seenhaiguste olemasolu ja kahjustuste ulatuse määramine turberaie katsealal Järvseljal kvartalis 276 eraldisel 8, (2) punavöötaudi tekitaja Dothistroma septosporum eoste sporulatsiooni uurimine kahel peremeestaimel Eesti Maaülikooli dendropargis, (3) üle-eestiline metsahaiguste seire teostamine ning uuendatud teabe analüüs. Eesmärkide saavutamiseks koguti nii sümptomaatilisi, kui ka asümptomaatilisi männiokkaid turberaie katsealalt Järvseljal, Eesti Maaülikooli dendropargist ning üle Eesti asetsevatest seirevõrgustiku püsivaatlusaladelt. Okastel hinnati erinevate metsahaiguste tekitajate viljakehade olemasolu ja eoste rohkust ning tehti DNA-analüüs, leidmaks latentses olekus metsahaigusi. Bakalaureusetöö tulemusena leiti punavöötaudi tekitaja (Dothistroma septosporum) sümptomaatilisi okkaid kõigist Eesti maakondadest ning selgus turberaie katseala metsauuenduse hea üldseisund. Eesti Maaülikooli dendropargist kogutud proovide analüüs kinnitab, et Dothistroma septosporum’i sporulatsioon toimub harilikul männil ja mägimännil sügisel. Töö käigus kogutud proovidest leiti eoseid seenpatogeenidelt Dothistroma septosporum, Diplodia sapinea, Cyclaneusma minus, Lophodermium spp., Fusarium spp., Gremeniella abietina, Camarosporium pini ja Trunkatella spp. Töö autor tegi Eesti Maaülikooli dendropargist seenpatogeeni Diplodia sapinea esmavaatluse mägimännil Eestis.