Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Puidet, Britt" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Pisipilt
    Kirje
    Phenotypic traits influencing changes in potato late blight pathogen Phytophthora infestans populations in Europe
    (Estonian University of Life Sciences, 2025) Puidet, Britt; Mänd, Marika (advisor); Koppel, Mati (advisor); Kiiker, Riinu (advisor); Institute of Agricultural and Environmental Sciences; Andersson, Björn (opponent)
    ABSTRACT. Potato late blight, caused by Phytophthora infestans, remains a substantial threat to global food security. European P. infestans populations are generally divided into Northern (genetically diverse) and Western (mainly clonal) populations. However, new genotypes have recently emerged and successfully established themselves in Northern Europe. Additionally, new strains that are more aggressive and more virulent or exhibit fungicide sensitivity to widely used active ingredients emerge frequently. The main objectives of this thesis were to study the drivers of new invasive lineages of P. infestans in Europe and the reason behind the shift in Northern European populations. Samples were collected from potato plants from conventional production fields, organic fields and trap nurseries in Estonia, Denmark, Norway, the UK, and France in ten growing seasons (between 2005-¬2022). DNA acquired from all the samples was genotyped through simple sequence repeat analysis. Phenotypic experiments were performed for samples collected in 2016 and 2017 and involved testing the isolates’ fungicide sensitivity to active ingredients widely used in Europe and evaluating their virulence to assess the ability of P. infestans to damage potato plants. Various population genetic indices were calculated to characterise the genetic diversity and dynamics of the pathogen in Estonia. Results showed that the Western European genotype EU_37_A2 exhibits fluazinam resistance, likely aiding its invasiveness. Genotype EU_41_A2 has successfully been established in Northern Europe, possibly due to higher virulence combined with other fitness traits or changes in environmental conditions not examined in this study. Substantial genetic and genotypic diversity persists in Estonia, suggesting a high likelihood of random mating. Still, monitoring results showed introductions of clonal lineages to the country, which creates a potential risk for future establishment. Our findings underscore the importance of continuous pathogen population monitoring to enable timely adjustments in control strategies.
  • Pisipilt
    Kirje
    Punavöötaudi tekitaja Dothistroma septosporum populatsioonide võrdlev analüüs ja teiste invasiivsete männiokka patogeenide levik Eestis
    (2016) Puidet, Britt; Drenkhan, Rein (juhendaja); Adamson, Kalev (juhendaja)
    Punavöötaud on viimase paarikümne aasta jooksul tekitanud põhjapoolkeral tõsiseid kahjustusi. Kliimamuutuste tõttu võivad invasiivsed patogeenid asustada uusi geograafilisi piirkondi, patogeenide uute tüvede introduktsiooniga võivad populatsioonides tekkida agressiivsemad genotüübid. Niisamuti võib sugulisel paljunemisel tekkida populatsioonis suurem mitmekesisus ning mutatsioonide mõjul võivad patogeenid muutuda agressiivsemaks. Uurimustöö eesmärkideks oli läbi viia üle-eestiline okkahaiguste seire ning sealhulgas kontrollida meil levinud punavöötaudi tekitaja Dothistroma septosporum'i sõsarliigi D. pini esinemist Eestis. Lisaks uuriti D. septosporum'i paarumistüüpide idiomorfide proportsionaalset jagunemist Põhja-Euroopas. Eesmärkide saavutamiseks koguti proovid kogu Eestist, võrdlusproovid pärinevad ka naaberpopulatsioonidest Soomest, Lätist ja Venemaalt. Analüüsid viidi läbi kasutades prepareerimismeetodi ning konventsionaalset PCR analüüsi. Käesoleva töö raames katsetati ka uut PCR reaktsioonisegu protokolli eesmärgiga minimeerida analüüsidega seotud kulusid. Uurimustöö tulemusena D. pini't Eestist ei leitud. Alternatiivse PCR reaktsioonisegu protokolli kasutamine sobib okkapatogeenide D. septosporum ning Lecanosticta acicola kiiremaks ja tõhusamaks määramiseks; D. pini puhul alternatiivse protokolli tulemusi usaldada ei saa. Käesoleva magistritöö tulemusena dokumenteeriti esmakordselt Eestis punavöötaud ka lehisel ja ebatsuugal. Samuti tehti töö raames D. septosporum'i taasdokumenteering Peterburi Metsatehnilise Instituudi botaanikaaiast, kus 1911. aastal M. Doroguine esmakordselt maailmas punavöötaudi kirjeldas. Okkapatogeenil D. septosporum esinevad Eestis mõlemad paarumistüübi idiomorfid. Venemaa populatsioonis esines üht paarumistüüpi oluliselt rohkem; Eesti, Läti ja Soome populatsioonide kohta ei saa aga hüpoteesi paarumistüüpide võrdsest jagunemisest ümber lükata. Eestisiseses populatsioonianalüüsis selgus paarumistüüpide sarnane jagunemine ka varasemalt kogutud proovidest. Ühtlane paarumistüüpide jagunemine nii Eestis kui ka naaberpopulatsioonides Lätis ja Soomes lubab kinnitada seene sugulise arengujärgu olemasolu, mis näitab patogeeni tugevat elujõulisust
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2021" stendiettekanded
    (Eesti Maaülikool, 2021) Nahkur, Esta; Andrianov, Vladimir; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Loit, Kaire; Puidet, Britt; Püssa, Tõnu; Riisberg, Märt; Ots, Meelis; Sild, Erkki; Marcone, Giovanni; Kaart, Tanel; Piirsalu, Peep; Arney, David Richard; Carnovale, Francesca; Jin, Xiao; Descovich, Kris; Guo, Wenliang; Shi, Binlin; Phillips, Clive J.C.; Kass, Marko; Haskell, Marie; Kuus, Kaisa; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Anton, Dea; Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Rusalepp, Linda; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Tedersoo, Triin
    Esta Nahkur, Vladimir Andrianov, Aimar Namm, Taavi Torga, Andres Arend, Marina Aunapuu. Luude vaagnapõhja mineraalne tihedus lehmadel.
  • Pisipilt
    Kirje
    Turberaie katsealal männi uuendust kahjustavad metsahaigused ning invasiivsete haigustekitajate monitooring
    (2014) Puidet, Britt; Adamson, Kalev (juhendaja); Drenkhan, Rein (juhendaja)
    Käesolev bakalaureusetöö valmis vajadusest uurida viimastel aastatel üha kiiremini levivate seenhaiguste mõju metsauuendusele ning teostada seiret kogu riigi metsades, et saada ülevaadet nende levikust. Töö jaoks koguti proove üle Eesti ning Põhja-Lätist, punavöötaudi eoste produktsiooni uuringuid viidi läbi Eesti Maaülikooli metsapatoloogia laboris. Töö eesmärkideks oli (1) seenhaiguste olemasolu ja kahjustuste ulatuse määramine turberaie katsealal Järvseljal kvartalis 276 eraldisel 8, (2) punavöötaudi tekitaja Dothistroma septosporum eoste sporulatsiooni uurimine kahel peremeestaimel Eesti Maaülikooli dendropargis, (3) üle-eestiline metsahaiguste seire teostamine ning uuendatud teabe analüüs. Eesmärkide saavutamiseks koguti nii sümptomaatilisi, kui ka asümptomaatilisi männiokkaid turberaie katsealalt Järvseljal, Eesti Maaülikooli dendropargist ning üle Eesti asetsevatest seirevõrgustiku püsivaatlusaladelt. Okastel hinnati erinevate metsahaiguste tekitajate viljakehade olemasolu ja eoste rohkust ning tehti DNA-analüüs, leidmaks latentses olekus metsahaigusi. Bakalaureusetöö tulemusena leiti punavöötaudi tekitaja (Dothistroma septosporum) sümptomaatilisi okkaid kõigist Eesti maakondadest ning selgus turberaie katseala metsauuenduse hea üldseisund. Eesti Maaülikooli dendropargist kogutud proovide analüüs kinnitab, et Dothistroma septosporum’i sporulatsioon toimub harilikul männil ja mägimännil sügisel. Töö käigus kogutud proovidest leiti eoseid seenpatogeenidelt Dothistroma septosporum, Diplodia sapinea, Cyclaneusma minus, Lophodermium spp., Fusarium spp., Gremeniella abietina, Camarosporium pini ja Trunkatella spp. Töö autor tegi Eesti Maaülikooli dendropargist seenpatogeeni Diplodia sapinea esmavaatluse mägimännil Eestis.