Sirvi Autor "Prants, Jaana (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 25
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2012. aasta(2013) Aro, Kersti (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimase aastani. Käesolev aruanne kajastab eelneva perioodi tulemusi. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames on Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastatakse EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpu 31.12.2012 seisuga on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Programmperioodi viimasel aastal on planeeritud rakendada 1. telje kuue meetme puhul alameetmed piiratud mahus, 3. telje mitmekesistamise meede väga piiratud mahus ja Leader-meede. MAKi eelarve kasutamine ja toetuse määramine on jõudnud lõpusirgele. Projektide elluviimine on aktiivne ja viimasel aastal tuleb tähelepanu pöörata toetuse reaalsele kasutusele ning eelarvejääkide juhtimisele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire- ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe: ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid; ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest; vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2012 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega; keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega; maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3 ja Leader-meede; Sirje Simmo – meede 1.2, 1.8, ja 1.9; Jaana Prants – meede 1.6, 1.7 ja 3.2; Risto Räisa – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 3.1 ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1. telje kokkuvõte ja üldosa. Andmepäringute tegemine.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2014. aasta(2015) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimaste toetatud tegevuste elluviimiseni. Käesolev aruanne võtab kokku eelneva perioodi tulemused välja makstud toetuse ja toetuse saajate põhiselt. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastati EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2014 on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Projektide lõpetamine on aktiivne ja viimastel aastatel tuleb tähelepanu pöörata loobumistele ning toetuse tulemuslikkusele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire- ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe: ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid; ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest; vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2013 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega; keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega; maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3, 3.2 ja Leader-meede; Jaana Prants – meede 1.2, 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.7, 1.8 ja 1.9, 1. ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.6, 3.1, üldosad.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise aruanne : 2013. aasta(2014) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimase aastani. Käesolev aruanne kajastab eelneva perioodi tulemusi. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastatakse EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2013 on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Projektide lõpetamine on aktiivne ja viimastel aastatel tuleb tähelepanu pöörata loobumistele ning toetuse tulemuslikkusele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire-ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21.märts 2011.a määrusega nr 26 „Eesti maaeluarengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetmetoetustest, mis sisaldab andmeid tulemus-ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend-ja väljundnäitajaid;ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest;vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire-ja hindamisraamistikust (CMEF-Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2013 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK2007–20131., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro –meede 1.1, 1.3 ja Leader-meede; Jaana Prants –meede 1.2, 1.5.1, 1.5.3, 1.7, 1.8 ja 3.2; Risto Räisa –meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.2, 1.9, 3.1 ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte–meede 1.6, 1. telje kokkuvõte ja üldosa. Andmepäringute tegemine.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alameetmest 1.6.1 „Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu 2014. aasta aruanne(2014) Prants, Jaana (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEuroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames maaelu arengule antava toetuse osaks on Eesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) alameede 1.6.1 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (alameede 1.6.1). Alameede 1.6.1 aitab kaasa MAK 2007−2013 esimese telje eesmärgi saavutamisele, milleks on põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine. Alameede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandus- või mittepuidulisi metsasaaduste (metsamarjad, seened, vaik, sammal, ulukiliha vms) tooteid ning nimetatud toodetega seotud tooteid. Nimetatud alameetmest oli ettevõtjatel võimalik toetust taotleda viiel järjestikul aastal alates 2008. aastast. Toetust sai 104 ettevõtjat. Uuringul on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on analüüsida investeeringutoetust saanud ettevõtete ja kogu sektori konkurentsivõimet toiduainetööstuse sektorite lõikes ettevõtjate hinnangute alusel. Lisaks on eesmärk leida need tegurid, mis ettevõtjate endi hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel kõige enam vaja avaliku sektori abi. Teine eesmärk on leida vastused Euroopa Komisjoni poolt alameetmele 1.6.1 (meetme kood 123) püstitatud viiele hindamisküsimusele: 1) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? 2) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? 3) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? 4) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, sealhulgas sellistes sektorites nagu taastuvenergia? 5) Mil määral on investeeringutoetused parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Ettevõtjatelt hinnangute kogumisel kasutati kvantitatiivset küsitlust personaalintervjuu (face-to-face) ja veebiküsitluse vormis. Kuna tegemist oli kordusuuringuga (varasemad uuringud valmisid aastatel 2009 ja 2011), siis kahel varasemal aastal kasutuses olnud ankeeti oluliselt ei muudetud. Muudeti mõne küsimuse sõnastust, küsimustikust jäeti välja need küsimused, mille vastused olid kättesaadavad muudest andmeallikatest ning ankeeti lisati küsimus täiendavate finantsinstrumentide kasutamisvõimaluste kohta. Personaalintervjuu ja veebiküsitluse puhul kasutati identset ankeeti (lisa 1). Personaalintervjuu läbiviijal oli võimalus kasutada küsitluse juhendit (lisa 2). Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad võisid intervjuu käigus küsimustele vastamise hõlbustamiseks kasutada. Vastused saadi 49 ettevõtete esindajalt. Küsitlus toimus 22. septembrist kuni 14. oktoobrini 2014. a. Konkurentsivõime objektiivsema hindamise eesmärgil võrreldi omavahel küsitlusse kaasatud ettevõtete esindajate hinnanguid, ettevõtte majandusnäitajaid ja kogu toiduainetööstuse sektorit iseloomustavaid majandusnäitajaid nagu müügitulu, omakapitali rentaablus, tööjõukulu, tootlikkus töötaja kohta, käibe ärirentaablus ja põhivarade käibekordaja. Ettevõtete majandusnäitajad saadi äriregistrist ettevõtjate 2009., 2011. ja 2013. aastate majandusaasta aruannetest ja kogu sektorit iseloomustavad näitajad Statistikaametist (SA). Küsitlustulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka kuue tegevusala (liha töötlemine, pagaritoodete tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine, valmistoidu tootmine, piimatoodete tootmine, muude toiduainete tootmine) lõikes. Kuna tegemist on kordusuuringuga, on ettevõtete esindajate hinnanguid võrreldud varasematel aastatel kogutud küsitlusandmetega. Hinnangute võrdlused on esitatud tumedas kirjas. Kaldkirjas on märgitud küsitletute arvamused muutmata kujul. Uuringu aruanne koosneb kaheksast peatükist. Esimene peatükk sisaldab ülevaadet uuringu metoodikast, teine ettevõtete üldistest näitajatest, kolmas tööjõust, neljas tooraine hankimisest, viies reklaami kasutamisest ja toodete turustamisest, kuues koostöösuhetest konkurentidega, teadus- ja arendusasutustega ning tooraine tarnijatega, seitsmes ettevõtete konkurentsivõimest ning viimane MAK 2007−2013 alameetme 1.6.1 toetuse mõjust ettevõtetele. Uuringu aruande juurde kuulub kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeet ja küsitluse juhend. Aruanne valmis 2014. aasta neljandas kvartalis. Ettevõtete esindajaid küsitlesid Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna neli inimest: Jaana Prants, Kaire Vahejõe, Risto Räisa ja Kersti Aro. Aruande koostasid Jaana Prants (majandusnäitajate analüüs) ja Kersti Aro (küsitlusandmete analüüs).Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendamistulemuste analüüs VII taotlusvooru alusel(2014) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ meetme (edaspidi meede 1.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2014. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAK 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate hulgas. Üldeesmärgiks on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning põlvkondade vahetusele kaasa aitamist. Meetme 1.2 taotlusvoorud olid rakendusanalüüsi teostamise hetke seisuga avatud seitse korda: 1) 18. veebruarist 10. märtsini 2008; 2) 15. septembrist 06. oktoobrini 2008; 3) 21. septembrist 12. oktoobrini 2009; 4) 17. augustist 30. augustini 2010; 5) 9. augustist 29. augustini 2011; 6) 23. juulist 6. augustini 2012; 7) 29. juulist 12. augustini 2013. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III, IV, V, VI ja VII taotlusvoor. VII taotlusvooru rakendusanalüüs on kaheksas meetme 1.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse VII taotlusvooru alusel toetuse taotlemisele ning toetuse määramise tulemuste hindamisele. Ühtlasi antakse ülevaade ka eelnevatest taotlusvoorudest. Meetme VII taotlusvooru rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3 „Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine“ nõuandetoetuse rakendamistulemuste analüüs(2013) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.3 „Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine“ püsihindamist teostab vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestatud liikmeriikide püsihindamise süsteemile Põllumajandusministeeriumi volitusel Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Rakendamistulemuste analüüs kuulub 2013. aasta hindamisplaani. Meede sisaldab kolme omavahel seotud tegevust: 1)põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine ettevõtte või tegevuste paremaks majandamiseks majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvestades (alameede 1.3.1 ehk tegevus 1);2)nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuendeteenuse võimaldamine (alameede 1.3.2 ehk tegevus 2);3)nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks põllumajandus-ja metsandusettevõtetele (alameede 1.3.3 ehk tegevus 3). Seega meetme 1.3 alameetmed on vastastikku sõltuvad, sest toetatavat nõuannet pakutakse vaid toimivate nõuandekeskuste kaudu. Toetuskõlbulik on nõuandeteenus, mille on andnud kutset omav konsulent, kes on lepingulises suhtes tunnustatud nõuandekeskusega. Meetme sihiks on aidata põllumajandusettevõtjatel ja erametsa valdajatel katta kulusid, mis tekivad nõuandeteenuse kasutamisest, arendada ettevõtete üldist toimimist ning ühtlasi tõsta põllumajandustootjate teadlikkust erinevatest nõuetest ning toetada nõuandesüsteemi arendamist nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamisel. Toetuse saajateks on põllumajandustootjad ja erametsa valdajad, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundus- ja/või metsamaad. Põllumajandusettevõtjate ja erametsa valdajate nõuandetoetuse taotlusi on vastu võetud alates 2008. aastast igal aastal peaaegu aastaringselt:1)02.01.2008–30.11.2008 (tegevuse1I taotlusvoor);2)02.01.2009–30.11.2009 (tegevuse1 II taotlusvoor);3)02.01.2010–30.11.2010 (tegevuse 1 III taotlusvoor);4)02.01.2011–30.11.2011 (tegevuse 1 IV taotlusvoorja tegevuse 2 I taotlusvoor)1;5)02.01.2012–30.11.2012 (tegevuse 1 V taotlusvoorja tegevuse 2 II taotlusvoor); 6)02.01.2013–30.11.2013 (tegevuse 1 VI taotlusvoor ja tegevuse 2 III taotlusvoor). Rakendamistulemuste analüüsi momendiks oli tegevuse 1 raames käimas VI taotlusvoor ning tegevuse 2 raames III taotlusvoor. Rakendamistulemuste analüüs kajastab meetme 1.3 tegevuse 1 ja tegevuse 2 rakendumist perioodil 02.01.2008─30.06.2013 (edaspidi vaadeldav periood). Käesolev rakendamistulemuste analüüs käsitleb nõuandetoetuse raames kasutatud nõuandeteenuse sisu, kasutuse aegaja sagedust nõuandeteenuse kasutajate (põllumajandustootjad ja erametsa valdajad) lõikes ning nõuandeteenuse osutajaid (edaspidi konsulendid). Rakendamistulemuste analüüsi ülesanded on järgmised:1)anda ülevaade nõuandetoetuse tegevustesttegevuste lühikirjelduse alusel;2)analüüsida nõuandeteenuse osutamise aega;3)analüüsida nõuandetoetuse saamisesagedust;4)anda ülevaade nõuandeteenuse raames kasutatud aktiivsematest konsulentidest ning nende tegutsemise valdkondadest toetatud nõuandeteenuse alusel. Aruanne jaguneb neljaks osaks. Esimene osa puudutab nõuandetoetuse taotlusvoorude koondülevaadet, teine osa nõuandetoetuse saajate üldiseloomustust, kolmas osa toetatud nõuandteenuse ja neljas osa konsulentide kasutust. Aruande juurde kuulub analüüsi metoodika, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisa. Vahejäreldused tekstis on tähistatud kastikestes tumeda kirjaga. Rakendamistulemuste analüüsi 2013. aasta III kvartalis koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute osakonna töötaja Jaana PrantsKirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.3 „Bioenergia tootmise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs : IV taotlusvoor(2012) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje „Bioenergia tootmise investeeringutoetuse“ meetme (edaspidi meede 1.4.3) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.4.3 kuulub MAKi 1. telge ja on meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamise“ alameede. MAKi 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede 1.4.3 on ette nähtud põllumajandusettevõtete tootmise mitmekesistamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks bioenergia kasutusele võtmise kaudu. Meetme 1.4.3 alusel saavad toetust taotleda maapiirkonnas tegutsevad põllumajandustootjad. Meetme 1.4.3 taotlusvoorud on olnud avatud kolm korda: 1) 18.08.2007–17.09.2008; 2) 24.08.2009–14.09.2009; 3) 21.09.2010–30.09.2010; 4) 24.10.2011–07.11.2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III ja IV taotlusvoor. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid meetme 1.4.3 neljanda taotlusvooru taotluste ning ettevõtjate analüüsimisel on järgmised: 1) võrrelda kolmanda vooru määramise tulemusi eelnevate voorude näitajatega; 2) analüüsida meetme 1.4 ja alameetme 1.4.3 toetuse piirmäära täituvust; 3) kaardistada meetme sihttasemete täitumise tõenäosus; 4) uurida, millised seosed on valitud investeeringu ja toetuse saaja senise tegevuse vahel; 5) hinnata toetuse sajate majandusnäitajaid ning investeeringute elluviimise tulemusi. Käesoleva rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna analüütik Jaana Prants.Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.5.2 rakendamistulemuste analüüs I ja II taotlusvooru alusel(2010) Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“meetme (edaspidi meede 1.5.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö.Meede 1.5.2 kuulub Eesti maaelu arengukava (edaspidi MAK) 2007–2013 1. telge. Telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusestedendada puiduliste metsandussaaduste töötlemisega tegelevate mikroettevõtete konkurentsivõimelistarengut, soodustada innovaatilise ja mikroettevõtja jaoks uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõttu ja toote sortimendi laiendamist, tagades puiduliste metsandussaaduste ökonoomse ja tõhusa kasutamise. Meetme 1.5.2 taotlusvoorud olidavatud kakskorda:1)29. september 2008 kuni 24. oktoober 2008;2)24. august 2009 kuni 11. september 2009. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor ja II taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on teine meetme 1.5.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse kahetaotlusvooru toetuse määramise tulemuste hindamisele. Aasta 2010 esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgaskokkuvõtet meetme 1.5.2 rakendamise tulemuste kohta ning kokkuvõtvaid hinnanguid. Käesoleva rakendusuuringu eesmärgid on järgmised:1)võrrelda I ja II taotlusvooru tulemusi;2) hinnata korduvtaotlejate hulka ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust;3) anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatesttegevustest jaolemasolevatest kogemustest;4) hinnata investeeringute teostamise aktiivsust;5) analüüsida toetuse saajate finantsmajanduslike näitajate võimalikke seoseid;6) analüüsida meetme eesmärkide täituvuse tõenäosust. Analüüsi käigus võrreldakse vastavalt analüüsi spetsiifikast lähtuvalt I ja II taotlusvooru ettevõtjaid. Meetme 2010. aasta rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Jaana Prants ja Mati Mõtte.Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.5.2 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs : IV taotlusvoor(2012) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme1.5.2 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 1.5.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.5.2 on suunatud metsandusettevõtete konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellu kutsutud vajadusest edendada puiduliste metsandussaaduste töötlemisega tegelevate mikroettevõtete konkurentsivõimelist arengut, soodustada innovaatilise ja mikroettevõtja jaoks uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõttu ja toote sortimendi laiendamist, tagades puiduliste metsandussaaduste ökonoomse ja tõhusa kasutamise. Meetme 1.5.2 taotlusvoorud on olnud avatud nelikorda: 1)29.09. –24.10.2008; 2)24.08. –11.09.2009; 3)16.09. –24.09.2010; 4)03.10 –10.10.2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt esimene, teine, kolmas ja neljas taotlusvoor. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1)võrrelda esimese, teise, kolmanda ja neljanda taotlusvooru tulemusi; 2)hinnata taotlejate arvu, kes on toetuse saamise kvalifitseerumisel piiripeal ehk meetme 1.5.2 määruse §-s3 toodud nõuete asjakohasus; 3)hinnata korduvtaotlejate hulka ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust; 4)anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevustest ja olemasolevatest kogemustest; 5)hinnata investeeringute teostamise aktiivsust; 6)analüüsida toetuse saajate finantsmajanduslike näitajate võimalikke seoseid; 7)analüüsida meetme eesmärkide täituvuse tõenäosust. Käesoleva rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5.2 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvoor(2013) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.5.2 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 1.5.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2013. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.5.2 on suunatud metsandusettevõtete konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusest edendada puiduliste metsandussaaduste töötlemisega tegelevate mikroettevõtete konkurentsivõimelist arengut, soodustada innovaatilise ja mikroettevõtja jaoks uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõttu ja toote sortimendi laiendamist, tagades puiduliste metsandussaaduste ökonoomse ja tõhusa kasutamise. Meetme 1.5.2 taotlusvoorud on olnud avatud viis korda: 1) 29.09. – 24.10.2008; 2) 24.08. – 11.09.2009; 3) 16.09. – 24.09.2010; 4) 03.10 – 10.10.2011; 5) 08.10 – 16.10.2012. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III, IV ja V taotlusvoor. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1) võrrelda I, II, III, IV ja V taotlusvooru tulemusi; 2) hinnata taotlejate arvu, kes on toetuse saamise kvalifitseerumisel piiripeal ehk meetme 1.5.2 määruse §-s 3 toodud nõuete asjakohasus; 3) hinnata korduvtaotlejate hulka ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust; 4) anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevustest ja olemasolevatest kogemustest; 5) hinnata investeeringute teostamise aktiivsust; 6) analüüsida toetuse saajate finantsmajanduslike näitajate võimalikke seoseid; 7) analüüsida meetme eesmärkide täituvuse tõenäosust. Käesoleva rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants.Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.6.1 rakendamistulemuste analüüs : IV taotlusvoor(2012) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (edaspidi meede 1.6.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009.a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Meede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsandussaaduste tooteid ja nimetatud toodete töötlemisest saadud tooteid. Meetme eesmärgiks on parandada töötleva tööstuse konkurentsivõimet ja üldist tulemuslikkust ning tagada ettevõtete jätkusuutlikkus. Üldise tulemuslikkuse all peetakse silmas majandusnäitajate paranemist, keskkonnakoormuse vähendamist ja ekspordi suurenemist. Meetme 1.6.1 taotlusvoorud on 2012. aasta seisuga avatud olnud neli korda (edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor jne): I taotlusvoor 05.05.2008 –11.07.2008; II taotlusvoor 03.08.2009 –14.08.2009; III taotlusvoor 15.11.2010 –29.11.2010; IV taotlusvoor 22.08.11 –02.09.2011. Käesolev rakendusanalüüs on meetme 1.6.1 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse peamiselt nelja taotlusvooru tulemuste võrdlemist. Aastal 2009 koostati püsihindaja poolne esimene lõpparuanne uuringule „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetmest „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid““. Uuring käsitleb toetuse saajate konkurentsivõimet, sedamõjutavaid tegureid, avalikult sektorilt abivajadust ning meetmega seatud eesmärkide täitmist ettevõtjatelt intervjuude käigus kogutud andmete alusel. Aastal 2011 teostati meetme 1.6.1 raames kordusuuring, milles tulemusi võrreldi 2009. aasta uuringu tulemustega. Samuti sisaldas 2011. aastal teostatud uuringu lõpparuanne III taotlusvooru rakendustulemusi. Rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: anda koondülevaade meetme rakendumisest; hinnata meetme sihttasemete täituvust; analüüsida toetuse saajate arvu läbi meetme toetuse piirmäära täituvuse. Rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants.Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.6.1 rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvoor(2013) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meetme „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (edaspidi meede 1.6.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2013. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese, keskmise suurusega ja suurettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsandussaaduste tooteid ja nimetatud toodete töötlemisest saadud tooteid. Meetme eesmärgiks on parandada töötleva tööstuse konkurentsivõimet ja üldist tulemuslikkust ning tagada ettevõtete jätkusuutlikkus. Üldise tulemuslikkuse all peetakse silmas majandusnäitajate paranemist, keskkonnakoormuse vähendamist ja ekspordi suurenemist. Meetme 1.6.1 taotlusvoorud on 2013. aasta seisuga avatud olnud viis korda (edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor jne): 1) I taotlusvoor 05.05.2008 – 11.07.2008; 2) II taotlusvoor 03.08.2009 – 14.08.2009; 3) III taotlusvoor 15.11.2010 – 29.11.2010; 4) IV taotlusvoor 22.08.2011 – 02.09.2011; 5) V taotlusvoor 30.04.2012 – 14.05.2012. Käesolev rakendusanalüüs on meetme 1.6.1 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse peamiselt viie taotlusvooru tulemuste võrdlemisele. Rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: anda koondülevaade meetme rakendumisest; hinnata meetme sihttasemete täituvust; analüüsida toetuse saajate arvu läbi meetme toetuse piirmäära täituvuse. Rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants.Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.7.1 „Põllumajandus-ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö“ rakendamistulemuste ülevaade(2012) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme „Põllumajandus-ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö“ (edaspidimeede 1.7.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volituse alusel teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Rakendamistulemuste ülevaade kuulub 2012. aasta hindamisplaani. MAKi 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Alameetme 1.7.1 üldeesmärk on põllumajandus-ja metsandussektori ning põllumajandus-ja metsasaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõime parandamine läbi toormetootjate, töötlejate ja/või kolmandate isikute vahelise koostöö soodustamise ja seeläbi nimetatud sektoris suurema innovatiivsuse saavutamine. Meetme kaudu toetatakse: 1.Eestis registreeritud ja tegutsevad põllumajandus-ja metsandussektori toormetootjad ning põllumajandus-ja metsasaadusi töötlevad (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta artikkel 2 lõige 1 punkt m) tähenduses) tööstused, kes toodavad ja/või töötlevad ja turustavad Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooteid või metsasaadusi või nimetatud toodetega seotud tooteid. 2.Eestis registreeritud ja tegutsevad põllumajandustootjaid ühendavad tulundusühistud, kes on tunnustatud tootjarühmana Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras. Toetust võivad taotleda ka kaks või enam taotlejat ühiselt. Põllumajandus-ja toidusektori ning metsandussektori ettevõtjate taotlusi on vastu võetud alates 2010. aastast ning taotlusvoorud on avatud olnud kolm korda: 1)19.07.2010–02.08.2010(edaspidiI taotlusvoor); 2)14.03.2011–31.03.2011(edaspidiII taotlusvoor); 3)03.04.2012–13.04.2012 (edaspidi III taotlusvoor). Käesoleva rakendamistulemuste ülevaateülesanded on järgmised: 1)anda ülevaade meetme rakendumisest; 2)anda ülevaade taotluste menetlemisel tuvastatud taotluste rahuldamist mittevõimaldavatestpuudustest; 3)anda ülevaade toetatud tegevustest ja projektide eesmärkidest; 4)analüüsida projektide kulude struktuuri. Meetme rakendamistulemuste ülevaate koostas Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Jaana Prants.Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 3.2 alameetme 3.2.2 „Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmise investeeringutoetus“ I taotlusvooru rakendustulemused(2011) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondElukvaliteedi parandamisele maapiirkonnas aitab kaasa Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) meetme 3.2 (külade uuendamine ja arendamine) alameetme 3.2.2 (Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine) alusel väljamakstav toetus, mis on mõeldud maaelu arenguks, kasutades selleks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) finantsvahendeid. Toetusega kavandatakse lairibavõrgud viia just hajaasustuspiirkondades paiknevate asulateni. MAK meede 3.2.2 on suunatud mittetulundusühingutele või sihtasutustele, kelle põhikirjaline eesmärk või tegevus on suunatud lairibaühendust võimaldava elektroonilise side võrgu loomisele ja arendamisele. Täna kavandab ja teostab uue põlvkonna lairibaühendusega seotud projekte Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus. Alameetme 3.2.2. raames antakse investeeringutoetust tegevustele, mille puhul võib eeldada, et tavatingimustes ei saada neist olulist rahalist tulu. Toetatakse kiiret internetiühendust võimaldava infrastruktuuri rajamist asulateni, kus see seni puudub. Toetus ei hõlma ühenduste väljaehitamist lõpptarbijateni. Rajatav infrastruktuur peab võimaldama turul toimivatel operaatoritel kasutada seda mittediskrimineerivatel alustel lõpptarbijatele teenuse osutamiseks. Toetatavate tegevuste puhul on tegemist liinirajatiste planeerimise ja ehitamisega vastavalt elektroonse side seadusele. [Eesti maaelu...2011, lk 220]. Uue põlvkonna lairibavõrkude areng mõjutab positiivselt kogu riigi majandust. See mõju annab üle poole majanduse tootlikkuse kasvust, suurendab SKP-d ning parandab riigi konkurentsivõimet. Investeeringud uue põlvkonna lairibavõrkudesse aitavad kaasa majanduse taastumisele ning aitavad pikemas perspektiivis kaasa majanduse efektiivsemale toimimisele. Samuti aitavad need luua töökohti. Maapiirkonnas aitab uue põlvkonna lairibavõrk kaasa ettevõtluse arengule ning inimeste elukvaliteedi paranemisele. Tänu lairibaühenduste laialdasemale kasutusele väheneb ka süsinikdioksiidi emissioon ning säästetakse nii energiat kui ka transpordikulusid. [Eesti uue...2009, lk 3]. Käesolev rakendusanalüüsi aruanne on esimene ning analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade MAK alameetme 3.2.2 taotluste investeeringuobjektidest ning toetuse jagunemisest maakondade alusel. Samuti antakse analüüsi käigus ülevaade taotlejaüldisest taustast. Nimetatud näitajad koguti Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidiPRIA) poolt saadetud elektroonilistelt taotlustelt. Analüüsi aruande koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Jaana Prants.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ mõju maapiirkonnale ning selle elanikele : uuringu aruanne(2010) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti külaelu iseloomustab hõreasustus, mis on iseloomulik kogu Eestile. Kui suurimas linnas Tallinnas elab 30% Eesti rahvastikust, siis Eesti 4433 külas elab vaid 20% elanikest. Teenuste osutamise vähenemine maapiirkondades on seotud madala asustustihedusega ning seetõttu on maapiirkonnad alalise elukeskkonnana väheatraktiivsed. Elukvaliteedi parandamine on maaelanike arvu säilimise ja ka kasvu seisukohast olulise tähtsusega.Viimastel aastatel on suurenenud mittetulundusühingute tähtsus –need ei ole enam muude sektorite kõrval marginaalsed ühendused. Kindlasti peaks mittetulunduslikku majandustegevust soodustama, et anda kolmandale sektorile suuremat iseseisvust, sest need tegevused seovad inimesi ka rohkem kodukohaga. Küla sotsiaalse infrastruktuuri parandamise seisukohalt on oluline eelnevate programmide raames alustatud, külaelanike ühiseks tegevuseks mõeldud ühiskondlike ehitiste ja muude rajatiste kordategemise jätkamine. See suurendab elanikkonna võimalusi teha koostööd ning korraldada ühisüritusi, võimaldab ligipääsu informatsioonile, parandab välisilmet ja üldist elukeskkonna kvaliteeti. Kultuuripärandi väärtustamine suurendab elukeskkonna atraktiivsust ning kogukond saab sellesosas oma õla alla panna. Külaelu arendamise toetuse eesmärk on toetada maapiirkonna elukeskkonna ja kultuuripärandi säilimist ning sotsiaalse infrastruktuuri arendamist. Toetus on eelkõige mõeldud mittetulundussektorile, kuid samuti saavad toetust ettevõtjad, kes arendavad avalikuks kasutamiseks mõeldud objekte. Käesoleva uuringu esimeseks eesmärgiks onsaada tagasisidet Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetmest 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“toetuse saajatelt (mittetulundusühingutelt, sihtasutustelt, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatelt), kohalike omavalitsuste esindajatelt, valla elanikelt ja maakondlike hindamiskomisjoni esimeestelt ja liikmeteltnimetatud meetme rakendumise kohta ning meetme mõjust maapiirkonna elukeskkonna arengule ja kogukonnale. Uuringu teiseks eesmärgiks on analüüsida meetmest 3.2 toetuse taotlemise aluseks oleva (küla, külade, alevi vms) arengukava mõju maapiirkonnale. Andmete kogumise aluseks oli küsitlus. Küsitluse korraldamisel lähtuti triangulatsiooni põhimõttest, mille kohaselt tuli iga väite jaoks (ühe ja sama küsimuse jaoks) koguda infot vähemalt kahest, soovitavalt kolmest infoallikast. Erinevaid väiteid omavahel võrreldes kasutatianalüüsis seda väidet, mis leidiskinnitust vähemalt mitme allika poolt. Kirjeldatud seisukohast küsitleti 1) toetuse saajaid (mittetulundusühingud, sihtasutused, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad), kellele oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2009. aasta lõpu seisuga toetuse välja maksnud(va ettevalmistavad tööd), 2) kohaliku omavalitsuse ametnikke, 3) valla elanikke ja 4) maakondlike hindamiskomisjonide esimehi jaliikmeid. Valimisse kaasatijärgmised maakonnad ja vallad: Ida-Virumaa Alajõe vald, Järvamaa Albu vald, Läänemaa Hanila vald, Pärnumaa Are vald ja Võrumaa Antsla vald. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis. Neli erinevat küsimustikku valmistas ette kooskõlastatult Põllumajandusministeeriumiga MAK I, III ja IV telje püsihindaja (püsihindaja) vastavalt eelnevalt kirjeldatud sihtgrupile. Küsitlus toimus 2010. aasta maist juulini. Küsitluse korraldas püsihindaja. Uuringu aruanne koosneb valimi ja analüüsi metoodika kirjeldusest, küsitluse põhitulemustest, kokkuvõttest, järeldustest, kasutatud kirjanduseloetelust ning lisadest. Lisas asuvad küsitluste ankeedid. Aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Jaana Prants.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu 2011. aasta aruanne(2011) Mõtte, Mati; Räisa, Risto; Kangur, Toomas; Aro, Kersti; Prants, Jaana; Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti kui väikeriigi puhul on siseturu piiratuse tõttu majanduskasvu oluliseks allikaks müügiedu maailmaturul, mis sõltub ettevõtete võimekusest efektiivselt kasutada olemasolevaid ressursse kui ka neid juurde luues ja majanduse võimest struktuurselt kohaneda maailmaturul toimuvate muutustega. Sellise võimekuse kujunemisel on oluline osa valitsussektori suutlikkusel luua selline institutsiooniline raamistik ja avalik infrastruktuur, mis võimaldaks olemasolevate ressursside parimat kasutamist. [Eesti majanduse...2008, lk 7] Olukorras, kus nii kohalikud kui ka meie naabrid vähem tarbivad, on väga keeruline toota kaupa, mida keegi osta sooviks. Eesti ettevõtetel tuleb võistelda importkaubaga Eesti-siseselturul ning teiste tootjatega välisturgudel. Selleks on riik võtnud endale ülesandeks aidata kaasa oma ettevõtete konkurentsivõime kasvule, andes neile rahalist toetust. [Riigi ettevõtlustoetuste...2010, lk 1] Põllumajandus-ja mittepuidulisi metsasaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõime ja üldise tulemuslikkuse parandamiseks (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordi kasv jms) ning ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamiseks on välja töötatud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meede 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (edaspidi meede 1.6.1). Meede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsandussaaduste tooteid ning nimetatud toodete töötlemisest saadud tooteid. Ettevõtete konkurentsivõime kohta hinnangu saamiseks viidi läbi MAK meetmest 1.6 investeeringutoetust saanud ettevõtete majandusnäitajate analüüs ja intervjuu vormis küsitlus. Uuringu lähteülesanne kinnitati 2009. aasta juunis ja käesoleval aasta teostatud uuring kordas eelnevat. Uuringu eesmärkideks oli: 1.Analüüsida sektorite (liha-, piimatoodete tootja jne) lõikes investeeringutoetust saanud ettevõtete konkurentsivõimet, samuti tegutsemisvaldkonna sektori konkurentsivõimet tervikuna ettevõtjate hinnangute alusel. Analüüsida tegureid, mis ettevõtjate hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel enam vaja avaliku sektori abi. 2.Hinnata meetmete asjakohasust ning leida vastused Euroopa Komisjoni poolt püstitatud viiele hindamisküsimusele: 1)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? 2)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu-ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? 3)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu-ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? 4)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllumajandus-ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, ka taastuvenergiasektor? 5)Mil määral investeeringutoetused on parandanud põllumajandus-ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Eelpool nimetatud eesmärkidest lähtuvalt väljatöötatud ankeet koosnes 37-st küsimusest, millest 8 küsimust olid vabavastusega. Kinniste küsimuste osas oli küsitlusele vastajal võimalus lisada ka omapoolne hinnang, arvamus, põhjendus või ettepanek. (lisa2) Lisaks küsitlusankeedile oli intervjueerijatel võimalus kasutada küsitlusjuhendit (lisa3), mille eesmärgiks oli ennetada ja vältida teisitimõistmisi küsitlemisel ja ankeedi täitmisel. Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad intervjuu käigus küsimustele vastamisel võisid kasutada. Uuringu aruandes on esitatud järgmised peatükid: ettevõtete üldiseloomustus, toodete reklaamimine ja turustamine, koostöövõime, konkurentsivõime, MAK meetme 1.6 investeeringutoetuse kasutamine ja selle mõju ettevõtetele ning järeldused ja ettepanekud. Aruande juurde kuulub kolm lisa: valimi moodustamise tabel, küsitluse ankeet, küsitlusjuhend. Uuring põhineb sotsiloogilisel küsitlusel ehk ettevõtete esindajate arvamustel ja hinnangutel, mis tähendab uuringutulemuste tõlgendamist üksnes sotsiaal-majanduslikus, mitte finants-majanduslikus tähenduses. Küsitluse tulemusi kõrvutatakse majandusanalüüsi ja sektorite statistiliste näitajatega: müügitulu, omakapitali rentaablus, tööjõukulu, tootlikkus töötaja kohta, käibe ärirentaablus, põhivarade käibekordaja. Küsitlusetulemuste analüüsimisel teostati paralleelselt meetme 1.6 rakendamistulemuste analüüs I,II ja III taotlusvooru alusel. Rakendusanalüüsi eesmärkideks oli välja selgitada toetuse saajad; investeeringute teostamise hetkeseis; meetme sihttasemete saavutamine ja toetuse saanud taotluste vastavus meetme spetsiifilistele eesmärkidele. Meetme 1.6.1 rakendusanalüüsi koostamisel kasutati 30. septembri 2011. aasta seisuga toetuse saajate andmeid. Andmed koosnesid PRIA poolt esitatud meetme 1.6.1 seiretabeli Euroopa Komisjoni poolt püstitatud kohustuslikest väljundnäitajatest ja püsihindajate poolt kogutud siseriiklikest väljund-ja tulemusnäitajatest. Püsihindajapoolt kogutud näitajad pärinesid toetust taotlenud ettevõtjate taotlustest ja äriplaanidest, Põllumajandusministeeriumi ja PRIA veebilehelt ning äriregistri andmebaasist. Kogutud andmed on minevikulised, seega tuginetakse rakendusanalüüsi osal faktilistele andmetele. Uuring ja analüüs viidi läbi Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna poolt Põllumajandusministeeriumi korraldusel. Uuringugruppi kuulus viis inimest: Mati Mõtte, Risto Räisa, Toomas Kangur, Kersti Aro ja Jaana Prants. Küsitluse viisid läbi Risto Räisa ja Toomas Kangur. Uuringu aruande koostas Jaana Prants.Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 neljanda telje „Leader“ projektitaotluste rakendamistulemuste analüüs 01.01.2007-30.06. 2011.a.(2011) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondLeader on Euroopa Liidu algatatud programm maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks. Eesti alustas Leader programmi põhimõtete rakendamist Riikliku Arengukava (edaspidi RAK) meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine –Leader-tüüpi meetme kaudu. Taotlusvoor oli avatud 2006. aasta sügise alguses, mil Leader-meetme raames taotles toetust 24 kohalikku tegevusgruppi, hõlmates 181 omavalitsusüksust ning ligi 93% kogu maapiirkonnast. RAK meetme 3.6 tegevustes osalemine andis kohalikele tegevusgruppidele võimaluse koostada oma piirkondlik maaelu arengustrateegia, et taotleda rahalisi vahendeid Maaelu Arengukava (edaspidi MAK) programmist selle rakendamiseks. MAK 2007-2013 programmi raames teostasid kolm tegevusgruppi lisaks oma arengustrateegia täiendamisele ka väikesesmahus projekte. MAK 2007-2013 programmiperioodi alguses loodi juba eksisteerivale 24 tegevusgrupile lisaks kaks uut tegevusgruppi. Kohalike tegevusgruppide arv on 2011. aasta seisuga 26. Leader-meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise. Leader-meetme rakendamine koosneb kahest osast –kohalike tegevusgruppide arendamine ja kohaliketegevusgruppide strateegiate rakendamine. Käesolev rakendusanalüüskajastab strateegiate rakendamise osasprojektitaotluste statistilistanalüüsi. MAK 2007-2013 perioodil võtavad projektitaotlusi vastu kohalikud tegevusgrupid alates 2009. aasta algusest, mille skeem on järgmine: 1)kohalik tegevusgrupp kuulutab välja strateegia rakendamise meetme(te) taotlusvooru; 2)kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvad kohalikud omavalitused, tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja mittetulunduslikud ühendused (MTÜd, SAd, seltsingud) esitavad taotlused kohalikule tegevusgrupile; 3)kohalik tegevusgrupp hindab taotlusi ning strateegia rakendamist. Projektile heakskiidu saamine kohaliku tegevusgrupi poolt annab õiguse taotluse esitamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA); 4)PRIA teostab abikõlblikkuse kontrollija annab omapoolse otsuse, millele tuginedes on projekti teostajal kindlus projekti nõuetekohaseks elluviimiseks. Käesolevas rakendusanalüüsis on fookusesse võetud taotlused, mis on esitatud PRIA-sse. Kasutatud andmed on kumulatiivsed perioodi 01.01.2007-30.06.2011.a. kohta. Rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1)hinnata projektitaotluste mõju meetme sihttasemete täitumisele; 2)uurida toetuse saajate kogemusi teistest MAK programmi telgedest toetuse saamisel; 3)analüüsida erinevate juriidiliste ja tegevusvormide aktiivsust Leader-meetmes maakondade ja kohalike tegevusgruppide lõikes; 4) hinnata planeeritavate investeeringute jaotust. Analüüsil kasutatavad spetsiifilised jaotused, sh loendamine, koondamine ja üldistamine on täpsemalt selgitatud iga analüüsitava teema kirjelduses. Põhiliselt kasutatakse järgmiseid grupeerimise aluseid:kohalike tegevusgruppide lõikes;tegevusala põhjalõiguslike vormide lõikes;investeeringud telgede ja meetmete lõikes;maakondade järgi. Analüüs viidi läbi kabinetuuringuna, kuna täiendavat küsitlust ettevõtjate algandmete täiendamiseks ei teostatud. Rakendusanalüüsi koostas 2011. aastal EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Jaana Prants.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamise tulemusi(Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, 2013) Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutHea maapiirkonna ettevõtja! Maaelu edendamiseks rakendatakse Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 meetmeid, mille eesmärk on ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine, hea keskkonnaseisundi säilitamine ja ettevõtluse mitmekesistamine. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut on MAKi 1., 3. ja Leader telje rakendamise püsihindaja. Käesoleva trükise eesmärgiks on anda ülevaade PRIA andmetele tuginedes järgmiste MAKi meetmete ja alameetmete rakendamise tulemustest perioodil 01.01.2007-30.06.2012.1 MAKi 2. telje ja metsamajandamise meetmed ülevaates ei kajastu. 23Kirje Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.5.1„Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvoor(2013) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.5.1 „Metsamajandusliku väärtuse parandamiseinvesteeringutoetus“ (edaspidi meede 1.5.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2013. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.5.1 kuulub MAK1. teljemeetmete hulka. 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellu kutsutud vajadusest edendada metsaomanike konkurentsivõimelist arengut, tõsta metsa tootmispotentsiaali ning majandamise tulusust. Samuti on meetme eesmärgiks metsaressursi mitmekülgne ja jätkusuutlik majandamine ning ulukikahjustuste ja taimehaiguste ennetamine. Meetme 1.5.1 taotlusvoorud on olnud avatud viis korda:1)29.09. –24.10.2008;2)31.08. –25.09.2009;3)15.11.–05.12.2010;4)03.10.–17.10.2011;5)01.10. –16.10.2012. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II,III, IV ja V taotlusvoor. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised:1)võrrelda viietaotlusvooru tulemusi;2)hinnata korduvtaotlejate osakaalu ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust;3)analüüsida meetme 1.5.1 toetusesaajate kattuvust teiste MAK meetmete toetuse saajatega;4)anda ülevaade toetatud tegevustest;5)hinnata investeeringute elluviimiseaktiivsust;6)analüüsida toetuse saajate finantsmajanduslike näitajate võimalikke seoseid;7)analüüsida meetme sihttasemetetäitumist. Käesoleva rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.5.3 „Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvoor(2013) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.5.3 „Metsamajandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 1.5.3) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2013. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.5.3 kuulub MAK 1. telje meetmete hulka. Telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meetme 1.5.3 spetsiifilised eesmärgid on:loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamine;metsatulekahjude ennetamine. Meetme 1.5.3 taotlusvoorud on olnud avatud nelikorda:1)29.09. –24.10.2008;2)31.08. –25.09.2009;3)15.11.–05.12.2010;4)03.10.–17.10.2011;5)01.10. –16.10.2012. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II,III,IV ja V taotlusvoor. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised:1)võrrelda viietaotlusvooru tulemusi;2)hinnata korduvtaotlejate osakaalu ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust;3)analüüsida meetme 1.5.3 toetuse saajate kattuvust teiste MAK meetmete toetuse saajatega;4)anda ülevaade toetatud tegevustest;5)hinnata investeeringute elluviimise aktiivsust;6)analüüsida meetme sihttasemete täituvuse tõenäosust. Käesoleva rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants.