Sirvi Autor "Praakle, Kristi" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Bioohutuse ja bioturvalisuse juhend(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2018) Dorbek-Kolin, Elisabeth (koostaja); Karus, Avo; Praakle, Kristi; Saar, Tiiu; Must, Külli; Randoja, Helena; Viltrop, Arvo; Kõrgessaar, Külli (toimetaja); Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutJuhend on mõeldud Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) töötajatele ja üliõpilastele bioohutuse ning bioturvalisuse tagamiseks. Juhendisse koondatud standardne töökord (STK) kehtib üksnes VLI-s. Standardse töökorra eesmärk on minimeerida haiglanakkuste riski ja kokkupuudet zoonootiliste mõjuritega. Uusi töötajaid ja üliõpilasi teavitab juhendist ning sellega tutvumise kohustusest nende vahetu töökorraldaja või juhendaja. Juhendiga tutvumise järel kinnitab töötaja/üliõpilane oma allkirjaga, et ta on teadlik STK-st, mis puudutab tööd/õpinguid tema valdkonnas/erialal. Üliõpilased tutvuvad STK-ga kursuse „Sissejuhatus loomaarstiõppesse“ raames. Instituudi tasandil määrab bioohutuse ja bioturvalisuse eest vastutava töötaja instituudi direktor.Kirje Biosafety and biosecurity manual(Estonian University of Life Sciences. Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences, 2018) Dorbek-Kolin, Elisabeth (koostaja); Karus, Avo; Praakle, Kristi; Saar, Tiiu; Must, Külli; Randoja, Helena; Viltrop, Arvo; Kõrgesaar, Külli (toimetaja); Estonian University of Life Sciences. Institute of Veterinary Medicine and Animal SciencesThe aim of this manual is to provide biosafety and biosecurity instructions for the staff and students of the Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VLI) of Estonian University of Life Sciences (EMÜ). Standard operating procedures gathered in this manual are applied only in VLI. The goals of these procedures include minimizing the risk of nosocomial infections and minimizing the exposure to zoonotic disease agents. New staff members and students will be notified about this manual by his/her immediate supervisor. After reading this manual the employee will give his/her signature as a sign of having acquainted with the manual and understanding the procedures needed in his/her special line of work and/or studies. For students, this will be done during the course ‘Introduction to veterinary studies’. On institute level the staff member who is responsible for biosafety and biosecurity is appointed by the director of the Institute.Kirje Bioturvalisuse ja bioohutuse käsiraamat(Eesti Maaülikool, 2025) Järveots, Tõnu; Karus, Avo; Leola, Eda; Must, Külli; Mäesaar, Mihkel; Nahkur, Esta; Praakle, Kristi; Reilent, Andres; Rilanto, Triin; Savvi, Piret; Sisask, Kristi; Uri, Maarja; Viltrop, Arvo; Toomvap, Ave-Ly (koostaja); Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutEesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) töötajate, üliõpilaste ja loomakliiniku klientidele ohutuse tagamiseks on koostatud Ohutusekäsiraamat, mis koondab te-gevusjuhised, et minimeerida nakkuste leviku riski VLI-s inimeste ja loomade hulgas ning nende kok-kupuudet zoonootiliste ja looma haigustekitajatega. Käsiraamatus kirjeldatakse lühidalt nakkuste peamisi levikuteid, nakkustõrje üldpõhimõtteid ning esi-tatakse tegevusjuhised nakkuste leviku vältimiseks VLI laborites ja EMÜ loomakliinikus ja farmivisiiti-del. Käsiraamat käsitleb ka kemikaaliohutust õppe- ja teadustöö kontekstis, elektri- ja tuleohutust laborites ning ohutuid töövõtteid töötamisel loomadega loomakliinikus või loomade pidamise kohas. VLI uuele töötajale ning laboris või loomakliinikus praktikat alustavale üliõpilasele tutvustab käsiraa-matu juhendeid töö vahetu korraldaja bioturvalisuse kontaktisik, õppejõud või juhendaja. Veterinaarmeditsiini õppekava esmakursuslased tutvuvad käsiraamatuga õppeaines „Sissejuhatus veterinaaria õpingutesse“, loomakasvatuse õppekava üliõpilased õppeaines „Mikrobioloogia ja im-munoloogia“ ning praktikale eelneva juhendamise käigus. Iga labortöid või praktikat hõlmava õppeaine raames toimub eraldi juhendamine enne õppetööd. VLI töötaja kinnitab käsiraamatuga tutvumise keskkonnas VITS, üliõpilane annab vastava allkirja pärast juhendamist. Käsiraamatu uuendamise kord ja vastutajad Käsiraamatut uuendatakse vähemalt kord viie aasta jooksul või vastavalt vajadusele, selle eest vastu-tab VLI bioohutuse spetsialist. VLI õppetoolides ja üksustes on bioturvalisuse ja bioohutuse nõuete järgimise kontaktisikud. Vt LISA IKirje Campylobacter spp. and Listeria monocytogenes in poultry products in Estonia(Eesti Maaülikool, 2016) Praakle, Kristi; Roasto, Mati (advisor); Hänninen, Marja-Liisa (advisor); Korkeala, Hannu (advisor)Campylobacteriosis, caused by thermotolerant Campylobacter species, is continued to be one of the most commonly reported zoonosis in humans in the European Union, and Campylobacter is recognized as the most common causative agents of bacterial gastroenteritis in developed world. Listeriosis, the disease caused by Listeria monocytogenes, is a lifethreatening disease for individuals with compromised immune systems. Consumption of different foods, including poultry products, have been associated with campylobacteriosis and listeriosis. Healthy birds may shed Campylobacter spp. and L. monocytogenes in fecal material asymptomatically. Poultry meat may become contaminated with fecal matter during slaughter or through cross-contamination during processing. The main goals of the present thesis were 1) to determine the prevalence and counts of Campylobacter spp. and the prevalence of L. monocytogenes in Estonian and imported raw poultry meat, 2) to serotype and genotype using pulsed-field gel electrophoresis both Campylobacter and L. monocytogenes isolates, and 3) to determine the antimicrobial susceptibility of the Campylobacter isolates. The studies showed that the poultry products of Estonian origin and imported to Estonia were contaminated with Campylobacter spp. and L. monocytogenes. There was high sero- and genotype diversity among Campylobacter and L. monocytogenes isolates. High level of resistance to fluoroquinolones, tetracycline, ampicillin, and erythromycin among the Campylobacter isolates were detected.Kirje Redutseerivate suhkrute sisaldus Eestis enimkasvatatud köögiviljades saagikoristusjärgselt ja pärast säilitamist(Estonian Academic Agricultural Society, 2022) Jalakas, Sirje; Roasto, Mati; Kaart, Tanel; Praakle, Kristi; Mäesaar, Mihkel; Elias, Terje; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetool; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetoolThe study examined the content of reducing sugars in various varieties of potato, beetroot, turnip and pumpkin most commonly grown in Estonia. This study aimed to determine the varieties of vegetables with the lowest levels of reducing sugars after harvesting and after storage at two different temperatures (3 and 8 C). In the present study it was found that the potato variety with the lowest content of reducing sugars after harvesting and after six months of storage was potato variety 'Birgit' with 0.19 g 100 g–1after harvesting, 0.98 g 100 g–1 after storage at 3 C and 0.38 g 100 g–1 after storage at 8 C, respectively. All three varieties of the beetroot, after harvest, contained a similar amount of reducing sugars. After six months of storage, the lowest content of reducing sugars was determined for variety 'Boro' with 1.22 g 100 g–1 at 3 C and 0.96 g 100 g–1 at 8 C, respectively. The lowest average concentrations of reducing sugars from turnips were after harvest in the variety 'Kohalik sinine' with 3.38 g 100 g–1. Also after storage, the same variety had the lowest content of reducing sugars with 8.36 g 100 g–1 at 3 C and 3.76 g 100 g–1 at 8 C, respectively. From the pumpkin varieties, the lowest reducing sugars contents were determined for variety 'Gold Medal' with 2.64 g 100 g–1after harvesting, 2.40 g 100 g–1 after storage at 3 C and 1.90 g 100 g–1 after storage at 8 C. It can be concluded that all studied vegetables stored at 3 °C contained higher amounts of reducing sugars than those stored at 8 °C.Kirje Redutseerivate suhkrute sisaldus Eestis enimkasvatatud köögiviljades saagikoristusjärgselt ja pärast säilitamist(Estonian Academic Agricultural Society, 2022) Jalakas, Sirje; Roasto, Mati; Kaart, Tanel; Praakle, Kristi; Mäesaar, Mihkel; Elias, TerjeThe study examined the content of reducing sugars in various varieties of potato, beetroot, turnip and pumpkin most commonly grown in Estonia. This study aimed to determine the varieties of vegetables with the lowest levels of reducing sugars after harvesting and after storage at two different temperatures (3 and 8 C). In the present study it was found that the potato variety with the lowest content of reducing sugars after harvesting and after six months of storage was potato variety 'Birgit' with 0.19 g 100 g–1after harvesting, 0.98 g 100 g–1 after storage at 3 C and 0.38 g 100 g–1 after storage at 8 C, respectively. All three varieties of the beetroot, after harvest, contained a similar amount of reducing sugars. After six months of storage, the lowest content of reducing sugars was determined for variety 'Boro' with 1.22 g 100 g–1 at 3 C and 0.96 g 100 g–1 at 8 C, respectively. The lowest average concentrations of reducing sugars from turnips were after harvest in the variety 'Kohalik sinine' with 3.38 g 100 g–1. Also after storage, the same variety had the lowest content of reducing sugars with 8.36 g 100 g–1 at 3 C and 3.76 g 100 g–1 at 8 C, respectively. From the pumpkin varieties, the lowest reducing sugars contents were determined for variety 'Gold Medal' with 2.64 g 100 g–1after harvesting, 2.40 g 100 g–1 after storage at 3 C and 1.90 g 100 g–1 after storage at 8 C. It can be concluded that all studied vegetables stored at 3 °C contained higher amounts of reducing sugars than those stored at 8 °C.