Sirvi Autor "Ploomi, Angela (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

Aasia lepatriinu (Harmonia axyridis) – levik ja tõrjevõimalused
(Eesti Maaülikool, 2018) Kallavus, Triin; Ploomi, Angela (juhendaja); Jõgar, Katrin (juhendaja); Aiandus
Töö eesmärgiks on anda ülevaade aasia lepatriinu (Harmonia axyridis Pallas 1773) levikust ja kasutusel olevatest tõrjevõtetest ning välja selgitada, kas ja mil viisil hakkab aasia lepatriinu Eestis kahju tekitama. Töö on koostatud teaduskirjanduse põhjal. Vaadeldakse aasia lepatriinu päritolu, arengut ja elupaiku, toitumist, kasutamist biotõrjes ning ohtlikust looduskeskkonnale. Kuna aasia lepatriinu on tänaseks levinud juba viiel kontinendil ja ohustab kohalikke lepatriinuliike ja ökosüsteeme, siis on oluline pöörata tähelepanu sellele Eestis seni veel mitte leitud putukale. Tema jõudmine Eestisse on aga aja küsimus ning seni tuleb koguda liigi kohta infot, tegeleda teavitustööga ja seirega.
Biopreparaadi Bactomix 5 toime ristõieliste nuutritekitaja (Plasmodiophora brassicae) arengu takistamisel
(Eesti Maaülikool, 2019) Põldmets, Marian; Kiiker, Riinu (juhendaja); Loit, Kaire (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja); Aiandus
Ristõieliste nuutrit põhjustav mullapatogeen Plasmodiophora brassicae on mullas võimeline säilima ligikaudu 20 aastat. Tänasel päeval efektiivsed tõrjemeetodid nakkuse kontrollimiseks puuduvad. Alternatiivse tõrjemeetodina on uuritud mullas esinevaid baktereid, mis on in vitro katsetes tõestanud mullapatogeene allasuruvat toimet. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on teha kindlaks biopreparaadi Bactomix 5 potentsiaal ristõieliste nuutritekitaja (P. brassicae) arengu takistamisel, samuti rakendada ja hinnata kvantitatiivse PCR (qPCR) metoodika sobivust P. brassicae puhkeeoste hulga määramiseks mullast. Uurimusest selgus, et mulla töötlemisel kasutatud biopreparaat Bactomix 5 mõju ristõieliste nuutrit põhjustava patogeeni P. brassicae alla surumisel ei ilmnenud ja patogeeni kogus mullas ei vähenenud. Seejuures oli qPCR metoodika sobiv ja usaldusväärne viis P. brassicae püsieoste kvantitatiivsel määramisel mullast. P. brassicae hulga suur varieerumine erinevate pottide muldade seas näitab metoodika täpsustamise vajadust proovide maksimaalse homogeniseerimise näol. Edaspidiseid katseid on soovitatav läbi viia kontrollitud toimeainet sisaldavate bioloogiliste preparaatidega ristiõieliste kultuuride piires.
Hariliku soolikarohu (Tanacetum vulgare L.) kasutusvõimalusi põllumajanduses
(Eesti Maaülikool, 2018) Säde, Tanel; Ploomi, Angela (juhendaja); Jõgar, Katrin (juhendaja); Taimetervis
Sünteetiliste taimekaitsevahendite puuduste tõttu on üha enam hakatud põllumajanduses otsima alternatiivseid tõrjemeetodeid. Taimsete ekstraktide kasutamine on keskkonnasõbralik, kuna ekstraktid lagunevad kiiresti ja nende suhtes ei teki kahjuritel nii kergesti resistentsust. Töö eesmärgiks on anda teaduskirjanduse baasil ülevaade hariliku soolikarohu (Tanacetum vulgare L.) kasutusvõimalustest taimekaitses, veterinaarias ja taimetugevdajana. Harilikust soolikarohust valmistatud taimeekstraktide ja eeterliku õli pestitsiidne toime võimaldab neid taimekasvatuses kasutada kahjurite ja haiguste tõrjes. Hariliku soolikarohu ekstrakt tugevdab taimerakke muutes taimed vastupidavamaks pistmis-imemissuistega kahjurputukatele. Hariliku soolikarohu ekstrakti kasutatakse ka veterinaarias parasiitide ja mitmete haiguste tõrjel.
Humalaekstrakti mõju kartulimardikale (Leptinotarsa decemlineata Say)
(2012) Keskla, Kristi; Ploomi, Angela (juhendaja); Kivimägi, Irja (juhendaja)
Taimekahjurite peamiseks tõrjevõtteks on sünteetiliste insektitsiidide kasutamine, mis põhjustab kahjuritel resistentsust ja keskkonnakahju. Üheks loodussäästlikuks tõrjevõtteks on taimeekstraktide kasutamine. Harilikust humalast (Humulus lupulus L.) on leitud toimeaineid, mis pärsivad putukate toitumist ja põhjustavad nende suremust. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli kindlaks teha humalaekstrakti toime kartulimardika (Leptinotarsa decemlineta Say) valmikute toitumisele ja vastsete suremusele. Kartulimardika valmikuid toideti 24 h 10%-lise humalaekstrakti lahusega või destilleeritud veega (kontroll) töödeldud kartulilehtedega. Mõõdeti söödud lehepinnad (mm2) ja kehamasside muutused (mg). Kartulimardika vastseid toideti alates erinevatest kasvujärkudest (I-IV) kuni nukkumiseni humalaekstrakti erinevate kontsentratsioonidega (2,5%, 5% ja 10%) või destilleeritud veega (kontroll) töödeldud kartulilehtedega. Määrati vastsete suremus. Saadud tulemused võib kokku võtta alljärgnevalt:  Humalaekstrakt ei mõjutanud kartulimardika valmikute poolt söödud toidukogust  Humalaekstrakt pärssis kartulimardika valmikutel toidu omastamist  Humalaekstrakti 5% ja 10%-lised lahused põhjustasid teisest kasvujärgust kuni nukkumiseni töödeldud toiduga söödetud kartulimardika vastsetel kõrgemat suremust  Neljanda kasvujärgu kartulimardika vastsetel põhjustas kõrgemat suremust humalaekstrakti 2,5%-line lahus  Taimeekstrakti kontsentratsioonide toksilisuse omavahelisel võrdlemisel erinevust ei leitud Käesoleva magistritöö tulemused on heaks täienduseks varasematele humalaekstrakti mõju uurinud teadustöödele, kus on samuti kirjeldatud humala toksilist toimet mitmetele putukatele (Gökçe et al., 2006b, 2006c, 2010). Enne humalaekstrakti botaanilise insektitsiidina kasutuselevõtmist vajab antud ekstrakt veel täiendavaid uuringuid, näiteks on oluline kindlaks teha humalaekstrakti mõju kartulimardikate järglastele. Samas ei tohiks unustada ka ekstrakti toime uuringuid põllumajanduslikust seisukohast kasulikele organismidele.
Insektitsiidide mõju jooksiklaste lõhnaorienteerumisele
(2015) Soovik, Kersti; Ploomi, Angela (juhendaja); Kivimägi, Irja (juhendaja); Sibul, Ivar (juhendaja)
Käesoleva magistritöö ülesandeks oli uurida laborkatsete käigus põllumajanduses kasutatavate botaanilise insektitsiidi NeemAzal-T/S (0,2%) (toimeaine azadirahtiin), püretroidse insektitsiidi Decis Mega (0,5%) (toimeaine deltametriin) ja neonikotinoidse insektitsiidi Actara 25 WG (0,015%) (toimeaine tiametoksaam) võimalikke mõjusid aiajooksikute, suur-süsijooksikute ja sõmerjooksikute valmikute lõhnaorienteerumisele. Katsetulemused:  Erinevad jooksiklaste liigid eristasid niiskest (99% RH) puhtast õhust toidu- ja erinevate insektitsiidide lõhnu.  Preparaadil NeemAzal-T/S oli ühesugune toime kõigile uuritud jooksiklaste liikidele. Jooksiklased reageerisid katseareenil neemipreparaadist ja toidust (purustatud jahumardika vastsetest) lenduvatele lõhnadele võrdsel määral.  Neonikotinoidpreparaadist Actara 25 WG lenduvad ühendid mõjusid erinevatele jooksiklaste liikidele erinevalt. Sõmer- ja suur-süsijooksikute valmikutele toimisid Actara 25 WG töölahusest lenduvad lõhnaühendid atraktiivsemalt, kui toidust lenduvad ühendid, samas kui aiajooksiku valmikud eelistasid pigem toidu lõhnu, kui Actara 25 WG lenduvad ühendid.  Sõmerjooksikule valmikutele mõjus puhas toit, võrreldes neonikotinoid Actara 25 WG segatud toiduga atraktiivsemalt, samas kui aia- ja suur-süsijooksikule oli neonikotinoidiga segatud toit atraktiivsem kui puhas toit.  Suur-süsijooksiku valmikud ei eristanud puhast toitu toiduga segatud neonikotinoidist Actara 25 WG-st. Aia- ja sõmerjooksikud eelistasid toidule aga puhast Actara 25 WG preparaadi töölahust.  Püretroidpreparaadi Decis Mega lõhnad avaldasid sõmerjooksikutele atraktiivsemat mõju kui Actara 25 WG ja NeemAzal-T/S preparaatidest lenduvad lõhnaühendid, millest võib järeldada, et see jooksikuliik ei erista preparaadis Decis Mega olevat eemalepeletavat ehk repellentset komponenti.  Sõmerjooksikud teevad lõhnavaliku kiiresti, kuni 20 minuti jooksul.  Preparaatidest NeemAzal-T/S, Actara 25 WG ja Decis Mega lendunud ühendid ei põhjustanud uuritud jooksiklaste liikidel paralüüsi ega surma. Jooksiklaste lõhnade tajumisel baseeruvat orienteerumist ja käitumist on seni veel vähe uuritud, kuid teadmised sellest võimaldaksid anda selgema ülevaate insektitsiidide tegelikest mõjudest kasulikele lülijalgsetele põllumajanduskõlvikutel.
Insektitsiidsete preparaatide toime suur-süsijooksikule (Pterostichus niger Schall.)
(2016) Aru, Kristiina; Sibul, Ivar (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja); Kivimägi, Irja (juhendaja)
Olulisemad põllumajandusmaastike indikaatorliikideks on röövtoidulised jooksiklased (Coleoptera: Carabidae). Insektitsiidide kontaktset mõju jooksiklastele on uuritud mitmetes teadustöödes, kuid seejuures on vähe tähelepanu pööratud nende mõjule seedemürkidena. Uurimistöö eesmärk oli hinnata botaaniliste (NeemAzal-T/S, neemi- ja karanjaõli) (toimeained: azadirahtin, karanjiin) ja sünteetiliste insektitsiidide (Actara 25 WG) (toimeaine: tiametoksaam) võimalikke mõjusid suur-süsijooksiku (Pterostichus niger Schall.) valmikute suremusele, liikumis- ja allajahtumisvõimele. Töö tulemusena selgus, et neonikotinoid Actara 25 WG madalad kontsentratsioonid (0,14% ja 0,02%) olid suur-süsijooksiku valmikutele toksilised, tekitades mardikatel liikumishäireid ja põhjustasid allajahtumisvõime langust. Botaanilised insektitsiidid olid samas katseputukatele vähem toksilised ning ei kutsunud neis esile käitumuslikke häireid. Jätkuuuringud peaksid selgitama tiametoksaami ja neemipreparaatide mõju röövtoiduliste jooksiklaste ning teiste kasulike lülijalgsete käitumisele ja suremusele. Seni veel vähe tuntud insektitsiidse toimega karanjaõli efektiivsus vajab Eesti tingimustes põhjalikumaid uuringuid.
Kapsakahjurite ja kasurite arvukus ja dünaamika keskvalmival ja hilisel peakapsal (Brassica oleraceae var. capitata f. alba)
(Eesti Maaülikool, 2019) Pai, Birgit; Jõgar, Katrin (juhendaja); Metspalu, Luule (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja); Aiandus
Kapsas on üks enim kasvatatavatest köögiviljadest, mis on C-vitamiinirikas ning seedetegevust reguleeriva toimega. Kapsakahjurite tõrjeks kasutatakse valdavalt sünteetilisi insektitsiide, kuid intensiivne taimekaitsevahendite kasutamine on kaasa toonud kahjurite resistentsuse tekke ja koormuse keskkonnale. Seetõttu on oluline leida kahjurite tõrjeks keskkonnasäästlikke meetodeid. Oluline on mõista taime ja putuka omavaheliste suhete toimimist ning rakendada neid putukate käitumisel põhinevate tõrjemeetodite väljatöötamisel. Esmane selles töös on kindlaks teha kahjuritele resistentsed sordid, taimeliigid või erimid. Antud töö eesmärkideks oli välja selgitada kahjurite ja kasurite arvukus keskvalmival ja hilisel peakapsal ning hinnata lähtuvalt tõrjekriteeriumitest tõrjevajadused ja kasurite osatähtsus kahjurite arvukuse vähendamisel. Katse viidi läbi 2018. aastal Eerika (Tartumaa) katsepõllul, kus katses kasutati kahte kapsasorti: keskvalmiv ’Krautman’ ja hiline ’Lennox’. Putukate loendus algas 25. juulil, igal järgneval nädalal kuni 5. septembrini. Erinevuste välja selgitamiseks putukate arvukuses kahe katsevariandi vahel kasutati ühefaktorilist dispersioonanalüüsi ANOVA ning katsevariantide omavahelisel võrdlemisel kasutati Tukey HDS testi, putukate dünaamika analüüsi võrdlusel kasutati T-testi. Katsetulemustest selgus, et nii kasurite kui kahjurite arvukus oli kõrgem keskvalmival peakapsal. Arvukaim kahjur oli kapsa-tuhktäi, kelle arvukus ületas keskvalmival sordil mitmel korral tõrjekriteeriumit ning kelle vastu oleks siis olnud tõrje põhjendatud. Hilisel kapsasordil tõrjekriteeriumit ei ületatud. Rohulutikate arvukus oli kõrgem keskvalmival sordil, kuid antud putukad olulist kahju kapsale ei tee ning tõrjekriteeriumit nende vastu pole välja töötatud. Nii kapsakoi, kapsaöölase, väike- ja suurkapsaliblika arvukus oli katseaastal madal ning ei ületanud tõrjekriteeriumeid. Kasuritest olid esindatud lepatriinud, sirelased ja kiilassilmad, kellest viimase kahe vastsed toitusid kapsa-tuhktäi kolooniates, kuid nende jõud ei käinud kahjuri paljunemispotensiaalist üle. Katse tulemustest järeldub, et kapsakasvatuses tuleb arvestada, et kahjuritel on omad sordieelistused ning tõrjele peab eelnema monitooring. Soovitatav oleks kasvatada erinevaid sorte koos, mil juhul oleks üks sort kahjuritele atraktiivsem, kust siis kahjurit tõrjuda ning seeläbi väheneks insektsiidide kasutamise vajadus teistel sortidel.
Kapsakoi (Plutella xylostella) arvukus ja fenoloogia 2025. aastal
(Eesti Maaülikool, 2026) Piirsalu, Elisabeth; Ploomi, Angela (juhendaja); Koppel, Mati (juhendaja); Taimetervise õppetool
Kapsakoi (Plutella xylostella L.) on üks olulisemaid ristõieliste kultuuride kahjureid, kelle levik ja suur kohanemisvõime põhjustavad märkimisväärset kahju kapsa- ja kaalikakasvatuses. Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida kapsakoi valmikute fenoloogiat ja arvukust 2025. aastal Võrumaal Navi külas Jaagumäe OÜ kapsa- ja kaalikapõllul ning võrrelda feromoon- ja kollaste liimpüüniste efektiivsust seires. Samuti analüüsiti arvukuse erinevusi kapsa- ja kaalikapõldudel ning püüniste paiknemise mõju põllu serva ja keskosa vahel. Tulemused näitasid, et Eestis esines 2025. aastal kaks osaliselt kattuvat kapsakoi põlvkonda, millest esimene oli arvukam. Mõlemad püünisetüübid sobisid valmikute seireks, kuid nende efektiivsus sõltus lendluse intensiivsusest: feromoonpüünised olid tõhusamad väiksema arvukuse korral, kollased liimpüünised aga massilise lendluse ajal. Kollaste püüniste põhjal oli kapsakoi arvukus suurem põlluservades ning vähenes põllu keskosa suunas, samas kui feromoonpüüniste puhul selget ruumilist mustrit ei ilmnenud. Kapsapõllul registreeriti rohkem valmikuid kui kaalikapõllul. Statistiliselt olulist seost ilmastikutingimuste ja kapsakoi arvukuse vahel ei leitud. Töö tulemused näitavad, et tõhusaks kapsakoi seireks ja õigeaegsete taimekaitseotsuste tegemiseks on soovitatav kasutada samaaegselt nii feromoon- kui ka kollaseid liimpüüniseid ning paigutada püünised nii põlluservadesse kui ka põllu sisemusse.
Kartulimardika (Leptinotarsa decemlineata) valmikute toitumis- ja lõhnaeelistused
(Eesti Maaülikool, 2025) Pavlenko, Olesja; Ploomi, Angela (juhendaja); Kruus, Eha (juhendaja); Sibul, Ivar (juhendaja); Taimetervise õppetool
Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata Say) on kõige ohtlikum ja suuremat majanduslikku kahju tekitav kartulikahjur maailmas. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erinevate kartulisortide ja maavitsaliste (Solanaceae) taimede sobivust kartulimardika valmikute toidutaimena. Valiktoitumiskatsed kartulisortide (võrdlus- ehk kontrollsort ‘Maret’) ja sekundaarsete (alternatiivsete) toidutaimedega (tomat, füüsal, harilik ja kollane maavits) viidi läbi 2023. aasta suvel. Kartulimardikate lõhnaeelistust mitmete kartulisortide suhtes uuriti neljaharulise olfaktomeetriga 2024. aasta suvel. Katse tulemused olid järgnevad:  Kartulimardika valmikud eelistasid sorti ‘Maret’ sordile ‘Gala’.  Sordi ‘Maret’ lehepinna tarbimises võrreldes sortidega ‘Laura’ ja ‘Birgit’ erinevusi ei leitud, kuigi esines tendents, et sordi ‘Maret’ lehti söödi mõnevõrra rohkem.  Kartulimardika valmikud eelistasid toituda kartulilehtedest mitte sekundaarsetest (alternatiivsetest) toidutaimedest (harilik ja kollane maavits, füüsal, tomat).  Hariliku ja kollase maavitsa lõhn pärssis mardikate toitumist kartulil, sealjuures olid isased enam mõjutatud.  Emased kartulimardikad sõid sekundaarsetest toidutaimedest kõige enam tomatilehti ja kõige vähem hariliku maavitsa lehti. Isaste mardikate toitumiskäitumine oli vastupidine – kõige enam söödi harilikku maavitsa lehti ja kõige vähem tomatilehti.  Emaste kartulimardikate ööpäevane kehamassi juurdekasv oli tomatil toitudes kõrgem kui teistel sekundaarsetel toidutaimedel.  Isaste mardikate ööpäevane kehamassi juurdekasv oli harilikul maavitsal toitudes oluliselt madalam kui tomatil ja füüsalil.  Kollasel maavitsal toitumine kasvatas emaste ööpäevast kehamassi, aga pärssis isaste kehamassi juurdekasvu.  Lõhnauuringus selgus, et kartulimardika mõlemast soost valmikutel on ilma visuaalsete stiimuliteta raske orienteeruda. Isased mardikad eirasid lõhnastiimulite alusel sorti ‘Maret’.
Küüslaugu (Allium sativum L.) ekstrakti mõju suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) röövikute toitumisele
(Eesti Maaülikool, 2017) Soosaar, Agnes; Jõgar, Katrin (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja); Aiandus
Sünteetiliste tõrjevahendite puuduseks on pikk püsivus keskkonnas ning ohtlikkus inimestele ja looduskeskkonnale. Taimsete preparaatide eeliseks on see, et tarbitavasse toitu ei jää pestitsiidijääke ning inimestel on neid ohutumad kasutada, kui sünteetilisi tõrjevahendeid. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas küüslaugu ekstraktil on mõju suur-kapsaliblika röövikute toitumisaktiivsusele ja toidu valikule. Katse viidi läbi 2016. aasta suvel Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna laboris. Toidutaimeks oli valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba) ja katseputukaks suur-kapsaliblika röövikud (Pieris brassicae), kes on üks olulisem ristõieliste kultuuride kahjuritest. Katses kasutatud töötlemisvariantideks oli küüslaugupulbri vesilahus 4%, küüslaugupulbri vesilahus 4% + roheline seep, värske küüslaugu vesilahus 4%, värske küüslaugu vesilahus 4% + roheline seep, rohelise seebi vesilahus 0,5% ja kontroll (vesi). Suur-kapsaliblika röövikute toitumist jälgiti esimese kolme tunni möödumisel ja pärast ööpäeva valikkatses, kus röövikutel oli valida, millise töötlusega toidutaime süüa. Antud töö tulemuste analüüsist selgus, et küüslaugu ekstrakt avaldab mõju suur-kapsaliblika röövikute toitumisaktiivsusele ja toidu valikule. Toitumisaktiivsuse katses eelistasid röövikute toituda kontroll variandil. Toidu valikukatses toitusid röövikud nii töödeldud kui töötlemata lehel, kuid mõnevõrra rohkem eelistati siiski toituda kontrollvariandil, ööpäeva möödumisel eelistati oluliselt rohkem toituda töötlemata variandi lehtedel. Katsevariantide töötlemine küüslauguekstraktiga avaldas mõju suur-kapsaliblika röövikute toiduvalikule ning mõjus ka repellentselt ja söömistpärssivalt vastsetele.
Küüslauguekstraktide mõju maakirpude arvukusele ja liigilisele koosseisule
(Eesti Maaülikool, 2017) Laugen, Kadri; Metspalu, Luule (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja); Jõgar, Katrin (juhendaja); Aiandus
Maakirbud on maailmas levinud taimekahjurid. Eestis võib kohata neist kuut liiki, kes kahjustavad peamiselt noores kasvueas ristõielisi taimi. Kahjurite vältimiseks kasutatavad sünteetilised taimekaitsevahendid avaldavad negatiivset mõju ka teistele liikidele ning keskkonnale ja tekitavad kahjurputukate hulgas resistentsust. Botaaniliste insektitsiidide kasutamisega on võimalik vältida neid kõrvalmõjusid. Põldkatsed küüslauguekstraktide kasutamiseks maakirpude tõrjel viidi läbi 2015. ja 2016. aasta vegetatsiooniperioodil. Ristõielise kultuurtaimena kasutati katses naerisorti ’Goldana’. Katse viidi läbi kolmes variandis kolmes korduses ja töötluslahustena olid kasutusel värske küüslauguekstrakti vesilahus, küüslaugupulbri vesilahus ja kontrollvariandiks puhas vesi. Kleepuvuse tõstmiseks lisati töötluslahustele rohelist seepi. Kahjurputukate püüdmiseks paigaldati katsepõllule kollased kahepoolsed liimipüünised. Putukate püügiperioodid olid ühe nädala pikkused. Katseaastatel olid arvukamateks püütud liikideks Phyllotreta undulata, Ph. atra. Vähemal määral leiti mõlemal aastal ka järgmisi maakirbuliike: Ph. vittata, Ph, nemorum, Ph. nigripes, Ph. armoraciae. Maakirbud on väga ilmastikutundlikud, nende arvukust mõjutab talvitumistemperatuur koos lumeoludega. Liikumis- ja toitumisaktiivsus sõltub samuti temperatuurist, hüppamine ja lendamine madalamatel temperatuuridel kui 10-12 ºC ei ole neile mardikatele omane.
Küüslauguekstraktide toime naerikahjuritele
(Eesti Maaülikool, 2017) Horeva, Elen; Ploomi, Angela (juhendaja); Jõgar, Katrin (juhendaja); Aiandus
Ristõielistel köögiviljakultuuridel (kapsas, kaalikas ja naeris) on palju kahjureid. Olulisemad naerikahjurid on kapsakärbes Delia radicum L., naksurlased (Elateridae) ja öölased (Noctuidae), kelle vastsed kaevandavad naeri juurviljades, muutes neid söögi- ja müügikõlbmatuteks. Taimseid ekstrakte kasutatakse keskkonnasõbralikus kahjuritõrjes, eriti maheviljeluses. Kirjanduses on andmeid, et küüslauguekstraktil on insektitsiidne toime ning seda võib kasutada kapsakärbse tõrjel. Käesoleva töö katsed viidi läbi 2015. ja 2016. aastal, eesmärkidega hinnata küüslauguekstraktide toimet naerikahjuritele ja naeri juurvilja massile. Katsesse valiti naeri (Brassica rapa subsp. rapa) sort ’Goldana’ lühikese kasvuperioodi tõttu. Katsetes kasutati värske küüslaugu ja küüslaugupulbri ekstrakte. Katses kasutatud küüslauguekstraktide kontsentratsioonid ei vähendanud naerikahjurite kahjustust. Värske küüslaugu ekstrakti ja küüslaugupulbri ekstrakti toime üksteisest ei erinenud. Lisaks ei mõjutanud küüslauguekstraktid naeri juurviljade massi.
Küüslaugupulbri (Allium sativum L.) ja aed-liivatee (Thymus vulgaris L.) eeterliku õli mõju suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) röövikute toitumisele
(Eesti Maaülikool, 2019) Soosaar, Agnes; Jõgar, Katrin (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja); Aiandus
Botaaniliste tõrjevahenditega on võimalik tõrjuda kahjurputukaid. Taimsetel preparaatidel on mitmeid olulisi eeliseid võrreldes sünteetiliste tõrjevahenditega, nad lagunevad keskkonnas kiiremini, on ohutumad inimestele ja looduskeskkonnale. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas küüslaugupulbril ja aed-liivatee eeterlikul õlil on mõju suur-kapsaliblika röövikute toitumisaktiivsusele ja toidutaime valikule. Taimsete preparaatide eeliseks on see, et tarbitavasse toitu ei jää pestitsiidijääke ning inimestel on neid ohutum kasutada, kui sünteetilisi tõrjevahendeid. Katse viidi läbi 2018. aasta suvel Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli rakendusentomoloogia laboris. Toidutaimeks oli valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba) ja katseputukaks suur-kapsaliblika röövikud (Pieris brassicae L.), kes on üks ristõielistel kultuuridel levinud putukkahjuritest. Katses kasutatud töötlemisvariantideks olid küüslaugupulbri vesilahus 4%, aed-liivatee eeterlik õli, segu (aed-liivatee + küüslaugupulbri vesilahus 4%) ja kontroll (vesi). Suur-kapsaliblika röövikute toitumist jälgiti esimese kolme tunni möödumisel ja pärast ööpäeva toiduvalikukatses, kus röövikutel oli valida, millise töötlusega toidutaime eelistatakse süüa. Käesoleva töö tulemusest selgus, et küüslaugupulber ja aed-liivatee eeterlik õli mõjutab suur-kapsaliblika röövikute toitumisaktiivsust ja toidu valikut. Toitumisaktiivsuse katses eelistasid röövikud toituda kontroll variandil. Valikkatses toitusid röövikud töötlemata, kui ka töödeldud lehel, kui eelistasid siiski rohkem toituda kontrollvariandil. Samas kui röövikutel oli valida kahe erineva töötlusega variandi vahel, siis eelistati varianti, mis oli vähem ebameeldivam. Ööpäeva pärast katse algust eelistati toituda töötlemata variandi lehtedel, samas kui oli valida kahe erineva töödeldud variandi vahel, siis toitudi vähem ebameeldivamast või polnud üldse lehel. Küüslaugupulbriga ja aed-liivatee eeterliku õliga töötlemine mõjutas suur-kapsaliblika röövikute toiduvalikut ning seejuures mõjus repellenselt antud kahjurile.
Lambavillamultši ja kõrvalkultuuride mõju kaalikakahjuritele
(Eesti Maaülikool, 2022) Varblane, Marju; Kruus, Eha (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja)
Ristõieliste kahjurid põhjustavad olulist majanduslikku kahju kõikjal, kus kasvatatakse ristõielisi õli- ja köögiviljakultuure. Tavapõllumajanduses tõrjutakse maakirpe (Phyllotreta sp) ning kapsa- ja kaalikakärbseid (Delia radicum, Delia floralis) sünteetiliste insektitsiididega, mille kasutamine kahjustab ökosüsteemi loomulikku toimimist. Käesolevas töös on fookuses alternatiivsed keskkonnasäästlikud taimekaitsemeetodid, mille rakendamine võiks vähendada maakirpude ning kapsa- ja kaalikakärbse kahjustuse ulatust ristõielistel kultuurtaimedel. Põldkatse viidi läbi 2021. aastal, kus esmalt selgitati välja kõrvalkultuuridena kasvatatud valge sinepi (Sinapis alba), salatkressi (Lepidium sativum) ja paksoi (Brassica rapa subsp. Chinensis) mõju maakirpude eemale meelitamisel põhikultuurina kasvatatud kaalikalt. Katse teises osas multšiti kaalikataimed kapsa- ja kaalikakärbse munemise takistamiseks pesemata lambavillaga. Maakirpude kahjustuse astet hinnati visuaalselt Syngenta (2004) skaala alusel. Kapsa- ja kaalikakärbse kahjustus määrati sügisel koristatud kaalikajuurikatel oleva kahjustuspildi järgi. Laboratoorselt määrati maakirpude mardikate, kapsa- ja kaalikakärbeste vastsete ning nukkude liikide vahelised proportsioonid. Uurimistöö tulemustest selgus, et maakirpude põhikultuurilt eemale meelitamiseks sobivad kõige paremini paksoi ja salatkress. Samuti määrati katse käigus uus maakirbuliik Phyllotreta cruciferae, kelle näol oli tõenäoliselt tegemist esmaleiuga Eestis. Lambavillamultš ei vähendanud oluliselt kapsa- ja kaalikakärbse kahjustust kaalikal ekstreemse ilmastiku tagajärjel pärsitud taimekasvu tõttu ja seega ei saanud hilinenud multšimine kärbeste munemist taimejuurtele ära hoida. Küll aga oli multšitud lappidel suurem kaalikasaak, sest multš tagas kultuuridele parema kasvukeskkonna. Edaspidi tuleks katsetada lambavillaga multšimist enne külvi, et selgitada varase multšimise mõju kapsaja kaalikakärbse munemise takistamiseks. Kokkuvõtlikult analüüsiti ka muid kaalikakahjustusi. Käesolev töö annab panuse ristõieliste kultuuride tervikliku taimekaitsesüsteemi väljatöötamiseks, mis rakendab kõrvalkultuure ja teisi kasvukeskkonna parandamise meetodeid maakirpude, kapsa- ja kaalikakärbeste ning teiste taimekahjustajate, sealhulgas nuutri vastu.
Mõne insektitsiidi toime ümarselg-süsijooksikule (Pterostichus aethiops Panz.)
(2014) Rehema, Tiina; Ploomi, Angela (juhendaja); Kivimägi, Irja (juhendaja); Sibul, Ivar (juhendaja)
Taimekahjurite peamiseks tõrjevõtteks kaasajal on sünteetiliste insektitsiidide kasutamine, millega kaasneb rida ohtusid looduskeskkonnale ning inimesele. Käesoleva magistritöö ülesandeks oli uurida ning välja selgitada, millist mõju avaldab põllumajanduses laialdaselt kasutatav neonikotinoidne insektitsiid Actara 25 WG (toimeaine tiametoksaam) ümarselg-süsijooksiku (Pterostichus aethips Panz.) valmikutele. Katsetes kasutatud neonikotinoidpreparaadi letaalse (0,2%) ja subletaalsete (0,1%, 0,05%) kontsentratsioonide mõju uuriti katseputuka lokomotoorsele käitumisele ja suremusele labortingimustes. Neonikotinoidpreparaati testiti võrrelduna biopestitsiidi NeemAzal-T/S (toimeaine azadirahtiin) letaalse (0,5%) ja subletaalsete (0,25%, 0,125%) kontsentratsioonidega. Katsetulemused: • Neonikotinoid Actara 25 WG mõjutas ümarselg-süsijooksiku valmikute suremust ühetaoliselt nii emas- kui isasputukatel • Kõige kiiremat mõju avaldas putukate suremusele Actara 25 WG põllumajanduses lubatud soovituslik kontsentratsioon • Botaanilise insektitsiidi NeemAzal-T/S mõju ümarselg-süsijooksiku valmikute suremusele puudus, kontrolliga võrreldes statistilist erinevust ei leitud • Mõlemad kasutatud preparaadid kutsusid putukatel esile paralüüsi, mis esines enam neonikotinoidiga mõjutatud mardikatel • Actara 25 WG mõjutas ümarselg-süsijooksikute mõlemast soost valmikute liikumisaktiivsust, aktiveerides putukate liikumist just pimeduse perioodil • NeemAzal-T/S ei avaldanud katseputukate liikumisaktiivsusele mõju Antud magistritöö on mõningaseks lähtekohaks neonikotinoidide mõju väljaselgitamiseks põllu- ja metsamaadel esinevatel röövtoidulistel putukatel ning nende peamiste käitumistaksiste uurimiseks tulevikus.
Mõne taimetõmmise mõju süsi-ketasjooksiku (Platynus assimilis Payk.) füsioloogilisele seisundile
(2013) Virnhoff, Kajari; Kivimägi, Irja (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja)
Intensiivne põllumajandus saastab meid ümbritsevat keskkonda, mille mõjul väheneb looduslik mitmekesisus. Laialdaselt kasutatavate sünteetiliste pestitsiidide jäägid kuhjuvad loodusesse ja põllumajandussaadustesse, mis võivad ohustada inimeste ja loomade tervist. Sellest tulenevalt otsitakse taimekaitses alternatiive botaaniliste tõrjevahendite hulgast, mis oleks vähem püsiva koostisega ja senisest erineva toimega. Siiani on teostatud mitmeid uuringuid seoses taimeekstraktide mõjuga kahjuritele, kuid nende mõju kasurputukatele on veel vähe uuritud. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutavad kõrvenõgeseekstrakt (Utrica dioica L.) ja hariliku humala (Humulus lupulus L.) ekstrakt põllumajandusmaastikul olulise kasurputuka süsi-ketasjooksiku (Platynus assimilis Payk.) füsioloogiat. Süsi-ketasjooksiku valmikuid toideti 14 päeva jooksul kõrvenõgeseekstrakti, humalaekstrakti või destilleeritud veega (kontroll) töödeldud kassitoidu graanulitega. Toitumisaktiivsuse määramiseks mõõdeti süsi-ketasjooksikute kehamass katse alguses ja pärast taimeekstraktidega töötlemist. Läbi hapniku tarbimise mõõdeti isendite standardainevahetuse tase samuti enne ja pärast töötlemist. Katse lõpus määrati allajahtumispunktid (AJP), et hinnata süsi-ketasjooksiku allajahtumisvõimet. Katsetulemuste põhjal võib öelda, et mõlemad taimeekstraktid mõjutasid süsi-ketasjooksiku füsioloogilist seisundit. Kõrvenõgeseekstrakt ei avaldanud putukatele nii suurt mõju kui humalaekstrakt, mida kinnitab ka standardainevahetuse taseme muutumatus. Humalaekstrakti toime süsi-ketasjooksikutele oli suurem, kuna selle mõjul alanes isaste putukate kehakaal ja tõusis nende standardainevahetuse tase, lisaks vähenes kõikide isendite allajahtumisvõime. Kumbki taimeekstrakt ei põhjustanud aga putukate suremust. Varasemate uuringute põhjal on täheldatud mõlema ekstrakti puhul toitumist pärssivat mõju kartulimardikale (Leptinotarsa decemlineata Say). Humalas sisalduvad ained mõjuvad repellentselt haukamis- ja imemissuistega taimekahjuritele ning punasele kedriklestale (Tetranychus urticae Koch). Humalaekstrakti mõju erinevate liikide standardainevahetusele ei ole ühene, mistõttu peaks seda põhjalikumalt edasi uurima. Kuna taimeekstraktide toimet kasulikele putukatele ei ole siiani väga palju uuritud, ei saa antud katse tulemuste põhjal teha lõplikke järeldusi. Kindlasti on vastuseta veel palju küsimusi, nende hulgas, kas humalaekstrakti poolt tekitatud muutused on pöördumatud ja kahjulikud kasulikele putukatele.
NeemAzal T/S vähendatud dooside mõju valge peakapsaga seotud putukate arvukusele
(2015) Talu, Maiu; Jõgar, Katrin (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja)
Sünteetiliste preparaatide laialdase kasutamisega kaasnevad probleemid nagu toksilised jäägid looduskeskkonnas ja toidus ning kahjurputukatel arenev resistentsus nende suhtes on tõstatanud vajaduse ohutumate tõrjevahendite järele. Üks tõhusamaid keskkonnasäästlikke preparaate on neemipuu seemne tuumadest tööstuslikult toodetud botaaniline insektitsiid NeemAzal T/S (toimeaine azadirahtiin), mille laialdasemat kasutuselevõttu pärsib tema kõrgem hind. Kulude vähendamise üheks võimaluseks võiks olla taimede pritsimine soovituslikust väiksema normiga. Töö eesmärgiks oli hinnata vähendatud NeemAzal T/S dooside mõju kapsaga seotud putukate arvukusele. Katse viidi läbi Maaülikooli Eerika katsepõllul. Valge peakapsa taimed (Brassica oleracea var. capitata f. alba) taime (sort ´Krautmann´) istutati 19. mail. Taimede pritsimiseks kasutati 3 erinevat NeemAzal T/S doosi: 0,15% (1/2 põlludoos), 0,075% (1/4 põlludoos), 0,038% (1/8 põlludoos) ja kontrollvariandis puhast vett. Putukad loendati kapsataimedel iga 7 päeva tagant enne pritsimist. Tulemuste analüüsist selgus, et NeemAzal T/S vähendatud doosid vähendasid katses kapsakahjurite koguarvukust. Erinevatele liikidele oli aga mõju erinev. NeemAzal T/S vähendatud doosidel oli oluline mõju kapsakoile ja kapsaöölasele. Väike-kapsaliblikale ja kapsa-tuhktäile vähendatud neemidoosid olulist mõju ei avaldanud. Ehkki kapsa-tuhktäi ja väike-kapsaliblika puhul variantide vahel statistiliselt usaldusväärset erinevust ei leitud, oli siiski märgata mõningast tendentsi kahjurite arvukuse vähenemisele kõrgemate kasutatud doosidega pritsitud variantides. Vähendatud neemidoosid ei avaldanud katses olulist mõju ka kaspa-tuhktäi loodusliku vaenlase sirelase arvukusele.
Oa-teramardika (Bruchus rufimanus Boh.) sordieelistused
(Eesti Maaülikool, 2022) Kuus, Aire; Kruus, Eha (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja)
Viimastel aastatel on Eestis seoses põldoa (Vicia faba L.) kasvupinna suurenemisega hakanud laialt levima oa-teramardikas (Bruchus rufimanus Boh.). Oa-teramardikad põhjustavad saagikadu ja mõjutab enam saagi turustatavust. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kas sordivaliku või katteloori kasutamine oleks oa-teramardika tõrjes põhjendatud. Töös on seatud hüpoteesideks, et põldoa sortide atraktiivsus oateramardikale sõltub peamiselt sordi iseärasustest ning katteloor vähendab põldoa seemnete oa-teramardika kahjustusi. Hüpoteesi kinnitamiseks või ümberlükkamiseks viidi 2021 aastal Eerikal läbi põldkatse, milles hinnati kuue põldoa sordi atraktiivsust kahjurile. Statistilised analüüsid teostati programmiga Statistica 13.2. Põldoasortide mõju leiti ühefaktorilise dispersioonanalüüsi abil. Variantide võrdlemisel kasutati Fisher LSD posthoc testi (p<0,05). Hüpotees leidis osaliselt kinnitust. Tulemusi mõjutasid kindlasti katseaasta ekstreemsed ilmastikutingimused. Põud vähendas märkimisväärselt saagikust. Põldoa seemnete oa-teramardika kahjustuse suurem tendents oli sortidel ‘Helbi’ ja ‘Jõgeva’. Katteloorita variantides oa-teramardikad eelistasid sorti ‘Lynx’ statistiliselt vähem kui sorte ‘Helbi’ ja ‘Jõgeva’. Oa-teramardikate arvukuse alusel on sordid ‘Helbi’ ja ‘White Windsor’ vähem atraktiivsed võrreldes sortidega ‘Jõgeva’ või ‘Taifun’. Katteloor soodustas oa-teramardikate kahjustusi kauntes. Töös on seatud hüpotees, et katteloor vähendab põldoa seemnete oa-teramardika kahjustusi ei leidnud kinnitust. Katteloor oa-teramardika tõrjeks ei sobi.
Põldoa sortide kasurite ja kahjurite kasvuaegne dünaamika
(Eesti Maaülikool, 2020) Kallavus, Triin; Kruus, Eha (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja)
Töö eesmärgiks on välja selgitada kuue põldoa sordi vastuvõtlikkus putukkahjurite ja – kasurite. Töös on seatud hüpoteesideks, et põldoa sordid on erineva atraktiivsusega lehetäidele ja teistele kahjuritele ning sort mõjutab kasurite ja kahjurite liigilist koosseisu ja arvukust. Hüpoteesi kinnitamiseks või ümberlükkamiseks viidi 2019. aastal Eerikal (Tartumaa) läbi põldkatse, milleshinnati 6 põldoasordi atraktiivsust kasuritele ja kahjuritele. Katses oli 6 kordust ning oli ülesehitatud juhusliku valiku alusel. Püügiks rakendati raputusmeetotitt ja kasutati aspiraatorit. Statistilised analüüsid teostati programmiga Statistica 13,2. Põldoa sortide mõju leiti ühefaktorilise dispersioonanalüüsi (ANOVA) abil, variantide omavahelisel võrdlemisel kasutati Tukey HSD ja Fisher LSD posthoc teste (p < 0,05). Töö käigus leidsid hüpoteesid kinnitust. Lehetäid ja ripslased eelistasid statistiliselt usaldusväärset katses kasvatatud põldoasorti ’Helbi’. Oa-teramardikad eelistasid katseperioodil enim sorte ’Helbi’ ja ’White Windsor’, kuid teradel olevaid kahjustusi vaadeldes esines sordil ’Lynx’ 80% kahjustusi. Lepatriinude ja lehetäide vahel on keskmise tugevusega positiivne seos (r= 0,59).
Porgandikärbse (Chamaepsila rosae) arvukus ja fenoloogia 2024. aastal
(Eesti Maaülikool, 2025) Kuuseorg, Karin; Ploomi, Angela (juhendaja); Kruus, Eha (juhendaja); Koppel, Mati (juhendaja); Taimetervise õppetool
Porgandikärbes (Chamaepsila rosae Fab.) on üks levinumaid ja majanduslikult olulisemaid sarikaliste (Umbelliferae / Apiaceae) köögiviljakultuuride kahjureid. Porgandikärbse tõrje edukus ja taimekaitsevahendite kasutamise efektiivsus sõltub putuka fenoloogia ehk elutsükli kindlakstegemisest keskendudes eelkõige täiskasvanud kärbeste lennuaktiivsuse jälgimisele. Antud magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada porgandikärbse arvukus ja fenoloogia. Porgandikärbeste seired viidi läbi Eesti kolmes porgandikasvatusettevõttes 2024. aasta suvel: Jaagumäe OÜ (Võrumaa, Navi küla), Voorepealse Köögiviljad (Tartumaa, Äksi alevik) ja Koorti Kartul OÜ (Viljandimaa, Lätkalu küla). Porgandikärbse valmikute püüdmiseks kasutati kollased liimpüünised, lõhnapüünised (feromoonpüünis) ja Trapview püünised. Katse tulemused võib kokku võtta järgnevalt:  Porgandikärbse valmikute arvukus ja fenoloogia sõltub ajalisest ja ruumilisest kaugusest varasemast porgandipõllust ning külvi- ja koristusajast. Hilisem külviaeg ja varasem koristus vähendavad ohtlikuma teise põlvkonna kahjustust.  Porgandikärbseid satub kõige rohkem püünistesse põlluservade läheduses, sügavamal põllu sees arvukus väheneb.  Porgandikärbse valmikute põldudele ilmumise ja nende arvukuse hindamiseks on ilmastiku prognoosimudelitest kindlam usaldada kollaste liimpüüniste kohapealseid seireandmeid.  Pherozzip lõhnapüünistesse ei sattunud ühtki porgandikärbest. Kuna põhjus on teadmata, siis võib ainult oletada, et erinevates geograafilistes piirkondades elavate porgandikärbeste feromoonide keemiline koostis varieerub.  Trapview süsteem vajab veel täiustamist, sest kaamerapildi järgi ei olnud alati võimalik porgandikärbseid ära tunda. Kuna antud magistritöös on esitatud ainult ühe katseaasta tulemused ja ilmastikutingimused muutuvad aastati, siis on soovitav katset veel mitmel aastal korrata.

Sirvi Autor "Ploomi, Angela (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud