Sirvi Autor "Pihlak, Marius" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Salvestusseadmete mõju elamu energiavarustusele(Eesti Maaülikool, 2024) Pihlak, Marius; Annuk, Andres (juhendaja)Eesti suurendas vahesammuna kliimaneutraalsuse suunas oma 2030. a kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid nimetatud aastaks vähemalt 55 % (seni plaanitud 40 % asemel) [7]. Päikeseenergia on üheks stohhastilise elektrienergia liigiks, mis on saadud küll kliimaneutraalselt taastuvenergiaallikatest, kuid varustuskindluse seisukohast pole tegu jätkusuutliku ja turunõudlust stabiilselt rahuldava lahendusega. Päikeseenergia optimaalseks kasutamiseks on eelduslikult otstarbekaim viis kasutada akupankasid. Euroopa Komisjon on hinnanud, et 2030. aastaks on Euroopa Liidu liikmesriikides vaja 94 GW ulatuses elektrienergia salvestusvõimsusi, millest enamik tuleb ehitada [6]. Üheks arvestatavaks võimaluseks on kaasata selle eesmärgi täitmisele kodumajapidamistes kasutatavaid energia salvestusvõimsusi. See aga eeldab energia salvestusseadmete majanduslikku tasuvust. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida kehtivaid toetusmeetmeid arvestades energia salvestusseadmete kasutamise majanduslikku tasuvust keskmise kodumajapidamise näitel ja leida vastus küsimusele, kas tänastes oludes on keskmisele majapidamisele mõistlik soetada päikeseenergia salvestusseadmed. Antud töö raames uuriti modelleerimistarkvaraga Homer Grid hoone elektrivarustuse stabiilsuse saavutamiseks akupanga lisamist hoonele energiavarustusele, eelkõige selle majanduslikku tasuvust. Akupanga lisamine aitaks ka lahendada elektrivõrgu stabiilsuse probleeme lühiajaliste voolu katkestuste näol. Tasuvuskalkulatsiooni teostamiseks sisestati Homer Gridi 2023 aasta reaalne eramu elektrienergia tarbimise andmed. Uuritava projekti referentselueaks valiti akupanga keskmisele elueale vastavalt kümme aastat. Modelleerimiseks teostati neli simulatsiooni: tarbimine ainult võrgust, tarbimine võrgust + PV paneelid, tarbimine võrgust + akupank ning tarbimine võrgust + PV paneelid + akupank. Töös esitatud arvestuste alusel ei olnud akupanga paigaldamine tänaste toetusmeetmete raames majanduslikult tasuv üheski nimetatud simulatsioonis. Seega, kui vaadelda ainul majanduslikku aspekti ja välja jätta nn maailma päästmine, kliimaneutraalsus jms, siis ei tasu akupank ennast kümne aastaga ära. Siit järeldub, kui riik soovib kodumajapidamisi kaasata kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse, tuleks senisest läbimõeldumalt kavandada vastavas osas maksu- või toetusmeetmeid.