Sirvi Autor "Pettai, Kerli" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kaugseire kasutamise võimekusest klorofüll a kontsentratsioonide hindamisel erinevates Eesti järvedes(2016) Pettai, Kerli; Tuvikene, Lea (juhendaja); Soomets, Tuuli (juhendaja)Kaugseirega on Eestis eelnevalt uuritud vaid Peipsit ja Võrtsjärve. Ülejäänud järvi ei ole varem kaugseire abil uuritud, kuna siseveekogude seireks pole varasemate satelliitide sensorite spektraalne ja ruumiline lahutus olnud piisav. 2013. aastal alustas missiooni Landsat 8, mille pardal oleva sensori OLI lahutusvõime on 15 x 30 meetrit. Töö eesmärgiks on tuvastada, kas kaugseire abil on võimalik Eesti erinevates järvedes veekvaliteeti hinnata. 2014. ja 2015. aastal koguti pilvevabadel satelliidi ülelennu päevadel veeproovid ning laboris mõõdeti klorofüll a, koguheljum ja värvunud lahustunud orgaaniline aine. 2013. aasta Peipsi kontaktmõõtmiste tulemused saadi Tuuli Soometsa käest. Töös kasutati Landsat 8 OLI sensori L2 andmeid, mis töödeldi vabatarkvara programmis SeaDAS. Antud programmi abil leiti klorofüll a kontsentratsioonid, mida võrreldi kontaktmõõtmiste käigus saadud andmetega. Lisaks Peipsile ja Võrtsjärvele uuriti ka Kokora Mustjärve, Verevi järve, Harku järve ja Äntu Sinijärve. Saadud OLI klorofüll a kontsentratsioonid sobisid in situ andmetega, olgugi, et kahe aasta jooksul oli vaid üksikuid sobilikke mõõtmispäevi. Harku järve ja Äntu Sinijärve kohta tulemused puuduvad, kuna satelliit neid ei tuvastanud. Tulemused näitavad, et kaugseire andmed sobivad hästi tavamonitooringut täiendama, andes võimaluse kontaktmõõtmiste käigus märkamata jäänud vetikaõitsenguid tuvastada.Kirje Võrtsjärve ja Harku järve veealune valgusväli 2011. aastal(2012) Pettai, Kerli; Kauer, Tuuli (juhendaja); Tuvikene, Lea (juhendaja)Käesolevas töös kirjeldati Võrtsjärve ja Harku järve veealust valgusvälja 2011. aastal. Mõõtmised tehti Harku järves maist septembrini ning Võrtsjärves mais, juunis, juulis, septembris ja oktoobris üks kord kuus. Veealuse kiiritustiheduse mõõtmiseks kasutati spektromeetrit LI-COR. Mõõdeti allasuunatud kiirgust PAR vahemikus kolme kiirgusvastuvõtja abil (veesisene tasapinnaline, kerapinnaline ja veepinna kohale jõudvat kiirgust registreeriv sensor). Lisaks märgiti üles ka taustaandmed pilvisuse, lainetuse ja tuule kohta ning mõõdeti Secchi ketta abil vee läbipaistvus. Hiljem arvutati valguse difuusne nõrgenemiskoefitsient Kd,PAR ning laboris saadi klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioonid vees. Veealune kiiritustihedus Ed,PAR mõõdeti erinevatel sügavustel veesambas. Tulemused võimaldavad võrrelda Harku järve ja Võrtsjärve valgusolusid ning järvedes kiirguse sesoonset muutumist. Näiteks Võrtsjärves oli juulis 1,25 m sügavusel sama palju kiirgust kui Harku järves poole meetri sügavusel. Võrtsjärves oli poole meetri sügavusel kiirgus 560 μmol m-2s-1 ja Harku järves 100 μmol m-2 s-1. Difuusse nõrgenemiskoefitsiendi Kd,PAR sesoonne muutlikkus oli Harku järves ja Võrtsjärves selgesti erinev. Harku järves oli näha alates maist ühtlast kasvu, mis on põhjustatud fütoplanktoni õitsengust kogu suve jooksul, vaibudes sügiseks. Võrtsjärves aga kasvas Kd,PAR maist juunini, vähenes juulis ning taas tõusis septembris. Kd,PAR väärtusteks saadi Harku järves 2,45-6,56 m-1 ja Võrtsjärves 1,34-2,78 m-1. Mõlemas järves oli Kd,PAR väärtused küllaltki suured, mis näitab, et vee läbipaistvus oli väike. Saadud klorofüll a, kogu-, orgaanilise ja mineraalse hõljumi kontsentratsioon on mõlemas järves suhteliselt suur, millest on põhjustatud ka vee väike läbipaistvus suviti. Võrreldes neid kahte järve, on Harku järves terve suve lõikes tunduvalt suurem klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioon. Võrtsjärves eristub selgesti klorofüll a kontsentratsiooni järgi selgevee periood, kus klorofüll a tase langeb juulis ning tõuseb uuesti septembris. Tulemuste põhjal võib öelda, et eesmärgid täideti: mõõdetud andmete alusel kirjeldati Harku ja Võrtsjärve valgusvälja muutumist sesoonselt, võrreldi sesoonselt veelause valgusvälja muutumist neis järvedes ning leiti valgusvälja muutuste seosed klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioonides uuritavates järvedes. Leidis kinnitust püstitatud hüpotees, et Harku järves ja Võrtsjärves on valgusolude sesoonne muutlikkus tugevas seoses klorofülli ja hõljumi kontsentratsioonidega.