Sirvi Autor "Penu, Priit (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti põllumuldade taimede poolt omastatava kaltsiumi ja kaaliumi suhe, selle ruumiline varieerumine ja suhte muutmise võimalused aluselistes muldades(Eesti Maaülikool, 2026) Tomson, Kristi; Kauer, Karin (juhendaja); Penu, Priit (juhendaja)Põllumajandus seisab silmitsi kliimamuutuste ja toidujulgeoleku väljakutsetega, kus saagikuse tagamisel on kriitiline roll mulla tervislikul seisundil ja toiteelementide omavahelisel tasakaalul. Kuigi Ca ja K vahelist antagonismi mulla neelamiskompleksis on globaalselt kirjeldatud, on traditsioonilised väetamissoovitused jäänud hätta selle dünaamika selgitamisel Eesti muldades, kus esineb varjatud K puudus. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata Eesti põllumuldade Ca/K suhte ruumilist varieeruvust, selgitada selle mõju põllukultuuride saagikusele ning töötada välja soovitused väetamise optimeerimiseks ja toitainete tasakaalustamiseks. Uuritud andmestik põhineb põllumuldade agrokeemiliste näitajate digitaalse andmekogu (PANDA) Mehlich 3 meetodiga analüüsitud mullaproovidel, mida profileeriti ruumiliselt suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi abil. Maakondlike saagikuse seoste modelleerimiseks (2020– 2024) kasutati Statistikaameti andmeid nelja kultuuri kohta ning teoreetiliste järelduste praktiliseks testimiseks viidi läbi spetsiifiline põldkatse väävlirikka tolmpõlevkivituhaga. Töö tulemusel leidis dispersioonanalüüsiga (ANOVA) kinnitust, et Ca/K suhe on ruumiliselt ebaühtlane, sõltudes otseselt mullarühmast ja pH-st. Tuvastati kultuurispetsiifilise negatiivse seose Ca/K suhte laienemise ja saagikuse vahel, selgitades suvinisu maakondlikust varieeruvusest 49% ja kaera puhul 41%. Samas võib Mehlich 3 meetod ülehinnata aluselistes muldades vahetatava Ca sisaldust, mis kutsub esile varjatud K puuduse isegi laboratoorselt optimaalseks hinnatud K-taseme juures. Läbiviidud põldkatse tõestas, et S-rikka tuhaga väetamine võimaldab liigse Ca künnikihist kipsina leostumise teel alumistesse mullakihtidesse viia ja parandada Ca/K suhet, andes punase ristiku, odra ja suvinisu puhul 25–39% enamsaaki. Väljatöötatud Ca/K suhtarvude klassid on praktiliselt rakendatavad. Töö avab olulised võimalused jätku-uuringuteks, et testida kirjeldatud Ca/K suhteid erinevatel kultuuridel ja erinevate muldade puhul.Kirje Mulla reaktsiooni määramismeetodite võrdlev analüüs ja teisendusseoste välja töötamine(Eesti Maaülikool, 2025) Merilo, Anu; Astover, Alar (juhendaja); Penu, Priit (juhendaja); Mullateaduse õppetoolMulla reaktsioon on oluline indikaator mulla kvaliteedi hindamiseks, ning üks tema tähtsamaid rolle on taimede abistamine toiteelementide omastamisel ja säilitamisel mullas. Liigse happesuse korral on taimede kas pärsitud. Sama on ka liigse aluselisuse korral. Selleks, et taimed saaks optimaalselt kasvada on vajalik määrata mulla happesus, mille määramiseks on mitu erinevat kaudset ja laboratoorset meetodit. Käesoleva magistritöö eesmärk on võrrelda erinevate põllumuldade pH määramismeetodeid ning töötada välja teisenduse seosed nende kahe meetodi vahel. Töös kasutati 142 põllumulla proovi mis määrati kahes erinevas lahuses, KCl ja CaCl2. Tulemusena pH väärtused varieerusid vastavalt meetodile. KCl oli happelisem keskkond seega tulemused olid väiksemad kui CaCl2 lahuses määratuna. Lisaks tuli kahe määramismeetodite vähe suurem just happelistemate muldade puhul. Neutraal ja aluseliste muldade puhul on meetodite vahe peaaegu, et olematu. Tulevikus võiks suurema valimi kogusega teha mõõtmisi ka teise määramismeetodiga, milleks oleks deioniseeritud vesi.