Sirvi Autor "Panksep, Kristel (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Microcystis mcyE geeni analüüs veeproovides ja kalade maosisu: qPCR metoodika rakendamine Eesti suurjärvedes(Eesti Maaülikool, 2025) Saat, Madli; Panksep, Kristel (juhendaja); Agasild, Helen (juhendaja); Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolMagistritöö uurib potentsiaalselt toksiliste sinivetikate rolli Võrtsjärve ja Peipsi järve toiduahelas, keskendudes qPCR‑meetodi rakendamisele ja tõhususe hindamisele mcyE raku tuvastamisel. Tulemused näitavad Microcystis’e signaalide esinemist eri troofilistes tasemetes ning kinnitavad molekulaar tuvastuse sobivust varajase hoiatuse ja riskihindamise tööriistana.Kirje Toksilised sinivetikad Eesti suurjärvedes(Eesti Maaülikool, 2018) Kivistik, Carmen; Panksep, Kristel (juhendaja); Hüdrobioloogia ja kalandusKliima soojenemise ja jätkuva eutrofeerumise tagajärjel on tsüanobakterite ehk sinivetikate poolt põhjustatud veeõitsengud sagenenud. Õitsengut põhjustavate liikide seas võivad esineda toksilised tüved. Tsüanotoksiine sisaldava vee allaneelamine võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, seetõttu on oluline anda hinnanguid suplus- ja joogivee ohutusele. Traditsiooniliselt hinnatakse veeõitsengute toksilisust vetikate biomassi ja liigilise koosseisu alusel. Kuna toksilised ja mittetoksilised tüved on morfoloogiliselt identsed, ei ole mikroskoobi abil neid võimalik teineteisest eristada. Töö eesmärgiks on peamiste mikrotsüstiine ja anatoksiine tootvate sinivetikate tuvastamine ja arvukuse hindamine molekulaarsete meetoditega Peipsi järve ja Võrtsjärve 2011–2016 aastate vegetatsiooniperioodil (mai-oktoober) kogutud proovidest. Toksiliste genotüüpide ja arvukuse hindamiseks kasutati polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (PCR) ja reaalaja kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (qPCR). Töös uuritud toksiine tootvatest perekondadest Microcystis, Dolichospermum ning Planktothrix on olulisim toksiliste genotüüpide koguarvu moodustumisel perekond Microcystis, moodustades > 90% toksiinigeenide koguarvukusest. Töös uuritud aastate vältel täheldati märkimisväärseid väärtusi mikrotsüstiini kodeeriva Mcy geenikoopiate arvukuses, mis küündis kohati lausa üle 1000 000 koopiani proovi kohta. Sellest tulenevalt võib eeldada, et tsüanotoksiinid on ohuks ka Peipsi järves, eriti õitsengumassi akumuleerumisel ranna-aladele. Suurt rolli toksiliste genotüüpide esinemisel mängivad ilmastikutingimused, toksiliste genotüüpide arvukuse maksimumid esinesid Peipsi järve puhul augustikuus ning Võrtsjärves juulis, kus veetemperatuurid ületasid 20° C.Kirje Toksiliste sinivetikate roll veekogude toiduahelas(Eesti Maaülikool, 2023) Saat, Madli; Panksep, Kristel (juhendaja); Agasild, Helen (juhendaja)Globaalse kliima soojenemise ja veekogude jätkuva eutrofeerumise tagajärjel on sinivetikate õitsengud sagenenud. Uuringud on näidanud, et toiteainete lisandumine toovad kaasa nihkeid fütoplanktoni koosluses, mille tagajärjel sagenevad sinivetikate õitsengud. Õitsengut põhjustavate liikide seas võivad esineda toksilised genotüübid. Toksiliste genotüüpide ja arvukuse hindamiseks kasutati reaalaja kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (qPCR). Töös mõõdeti sinivetika perekonna Microcystis mikrotsüstiini tootmist kodeeriva geeni mcyE arvukusi Lämmijärve vees, zooplanktoni ja kalade maosisus.