Sirvi Autor "Paluots, Teele (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Järvselja metsakvartalite takseerimine erineva majandusrežiimiga metsades(Eesti Maaülikool, 2019) Jänes, Artur; Paluots, Teele (juhendaja)Metsatakseerimise eesmärk on aktualiseerida andmeid puistu arengu kohta. Takseerimise andmeid saab kasutada metsa koosseisu ja väärtuse hindamiseks, metsamajandamiskava koostamiseks või metsade omavaheliseks võrdluseks. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on takseerida ja võrrelda püsivalt-, piiratud- ja looduskaitsealal majandatavaid puistuid, kinnitamaks nende erinevust. Takseeritud alad asuvad SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas, mis asub Tartu maakonnas Kastre vallas, metsakvartalites Rõkal (5), Liispõllul (6) ja Järvselja looduskaitsealal (5). Lisaks võrreldi andmeid ka Eesti metsade keskmiste näitajatega. Takseerandmed koguti ülepinnalisel takseerimisel, andmetöötlus teostati MS Office ja Rstudio tarkvaraga. Tulemustest selgus, et püsivalt majandatud Liispõllu piirkond oli teistest erinev. Liispõllu erines Rõka ja LKA piirkondadest keskmise hektaritagavara osas, mis oli ~80 tm/ha kohta väiksem ja arenguklasside pindalalises jaotuses, kus küpsete metsade osakaal oli madalam. Rõkas oli küpsete metsade arenguklassis 54,9% pindalast, LKA alal 72,9% ja Liispõllus 34,7%. See-eest olid teised arenguklassid Liispõllul ühtlasemalt jaotunud. Boniteediklasside, enamuspuuliikide ja kasvukohatüüpide jaotus ei olnud aladel märkimisväärselt erinev. Kokkuvõtteks saab öelda, et Rõka ja LKA uurimisalade vahelised sarnasused olid suuremad, kui Liispõllul ning selle peamiseks põhjuseks on metsamajandustegevuse intensiivsuse erinevus nendel aladel viimase 20 aasta jooksul.Kirje Kaitsealused liigid elupaigatüübis rohunditerikkad kuusikud(2015) Mootse, Kadri; Paluots, Teele (juhendaja)Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud on Eestis arvatud kuuse domineerimisega leesikaloo, kastikuloo, naadi, sinilille, sõnajala ning angervaksa kasvukohatüübi metsad. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, milliseid kaitsealuseid liike antud elupaigas leidub ja hinnata, kas kaitsealadel, kus on rohkelt uuritavale metsaelupaigatüübile omaseid liike, on elupaik kaitse-eesmärgiks või mitte. Lõputöös kasutatud andmed on saadud Keskkonnaagentuuri Info- ja Tehnokeskuse poolt hallatavast Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Andmeid on analüüsitud Mapinfo Professional käskude abil. Lisaks on andmete korrastamisel kasutatud MS Excelit. Tulemuseks saadi liikide tabelisse kirjeid 175 kaitsealuse liigi kohta. Uurimustöö tulemused annavad ülevaate kaitsealustest liikidest, kes elupaigatüübis rohunditerikkad kuusikud elavad, samuti nende jagunemisest kaitsekategooriate järgi. Esitatud on ka tabel kaitealadest, kus biotoobile iseloomulikke kaitstavaid liike kõige enam esineb. Kaitsealustest liikidest esineb rohunditerikastes kuusikutes enim metsist (Tetrao urogallus), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja harilikku ungrukolda (Huperzia selago). Enamus kaitsealuseid liike kuulub III kaitsekategooriasse (85 liiki). Haruldastest (I kaitsekategooria) on esindatud 17 liiki. Antud biotoobile iseloomulikke liike leidub kaitsealadest kõige rohkem Otepää looduspargis, Mahtra looduskaitsealal ja Paraspõllu looduskaitsealal. Antud elupaika kaitstakse aga enim Otepää looduspargis, Kõnnumaa maastikukaitsealal ja Soomaa rahvuspargis. Bakalaureusetöös esitatud andmed ja tulemused on olulised tulevaste kaitsekorralduslike tööde planeerimiseks.Kirje Kaitsealuste ja tunnusliikide leidumine kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaigas(Eesti Maaülikool, 2021) Roos, Kadri; Kull, Tiiu (juhendaja); Paluots, Teele (juhendaja)Viimase sajandi jooksul on majandatavates metsades langenud surnud puidu ja vanade puude osakaal, mis on aga hädavajalikud elemendid ohustatud liikidele. Kõrged mitmekesisuse näitajad esinevad just vääriselupaikades, mis on elupaigaks mitmesugustele ohustatud seisundis olevatele liikidele. Töö eesmärgiks on ülevaate andmine looduskaitsealuste ning vääriselupaiga (VEP) tunnusliikde leidumisest VEP tüübis A.1. kuusikud ja kuusesegametsad, kus liikide esinemist uuritakse Paali (1997) metsa tüübirühmade põhiselt. Lõputöös kasutatud andmed on saadud Keskkonnaagentuuri hallatavast Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Andmete korrastamiseks ja töötlemiseks on kasutatud programme QGIS 2.18.12 ning MS Excel. Analüüs liikide esinemissagedusest tüübirühmades viidi läbi Excelis ühefaktorilise dispersioonanalüüsiga (ANOVA) ning mitmeparameetrilise analüüsi (MRPP) jaoks kasutati programmi PC-ORD 6. Keskkonnaregistrisse kantud A.1. tüüpi VEPidel leidus 1544 objektil kaitsealuseid või VEP tunnusliike. Liike kokku oli 211, kellest 132 kuulusid kaitse alla. VEPides leidunud looduskaitsealuste liikide hulk moodustas kõigist kaitsealustest liikidest 23%. Tüübirühmade põhjalikuma analüüsi tulemusena ei erinenud ükski tüübirühm liikide esinemissageduse poolest, mis tähendab et liikide esinemine ei sõltu peamiselt A.1 tüüpi metsa tüübirühmast, vaid oleneb metsa järjepidevusele viitavate elementide olemasolust. VEPid on olulised tugialad väljaspool kaitsealasid liikidele, kes vajavad eluks majandustegevusest puutumata metsa. Sellest tulenevalt soovitab autor edaspidiselt uurida VEPide sidusust metsakaitsealadega, kuna rangelt kaitstavate metsade sidususel on vajakuid. Bakalaureusetöös esitatud andmed ja tulemused toetavad vääriselupaikade kaitse olulisusust.Kirje Lahemaa rahvuspargi metsaelupaikade inventuur(2015) Viljasoo, Viljam; Paluots, Teele (juhendaja)Lahemaa rahvuspargis on Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid metsaelupaiku mahukamalt inventeeritud kahel erineval perioodil: Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2001. aastal ja Keskkonnaameti tellimusel 2010. ja 2011. aastal. Samas puudub hetkel kahe inventuuri andmete täpsem võrdlus, mis annaks objektiivse ülevaate rahvuspargis inventeeritud metsaelupaikade pindalalade muutustest, asetustest ja elupaigatüübi vahetumistest. Lõputöö eesmärgiks oli tuvastada Lahemaa rahvuspargis esindatud kümne metsaelupaigatüübi pindalalisi suuruseid, asetusi ja muutuseid, võttes aluseks kahel erineval perioodil teostatud inventuuride andmed. Bakalaureuse töös kasutatud andmed on Mapinfo Professional andmetöötlusprogrammi failide formaadis, mis sisaldavad ruumilisi kaardikihte ning nendega seotud andmetabeleid ja on saadud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasist ning Keskkonnaametilt. Lõputöö metoodikaks on Mapinfo andmetöötlusprogrammi käskude abil andmetabelitega seotud kaardikihtide ruumiline võrdlemine ja töötlemine. Lahemaa rahvuspargis on kahe inventuuri käigus kümmet metsaelupaika inventeeritud 11 528,03 ha suurusel maa-alal ja elupaigatüübi vahetumine on kahe inventuuri vahelisel perioodil toimunud 1669,19 ha suurusel maa-alal. Enamus sellest on aset leidnud loodusliku suktsessiooni teel, ent kindlasti on ühe osa muutuste põhjuseks mõni antropogeenne tegur (nt inventeerijate erinevad arvamused). Uurimistöö tulemused annavad kahe inventuuri andmete alusel selge ülevaate rahvuspargi kümne metsaelupaiga pindaladest 2011. aasta seisuga, üldisematest asetustest ja metsaelupaikade suktsessioonidest. Saadud tulemused ja järeldused on kasulikud tulevikus kaitsekorralduskavade koostamisel, kaitsekorraldustööde planeerimisel ja kaitsevööndite haldamisel ning aitavad paremini mõista looduses toimuvaid muutuseid. Edasi on võimalik uurida metsaelupaigamuutuste täpsemaid põhjuseid, et mõista paremini Lahemaa rahvuspargi looduskeskkonda, looduslikke toimimisviise ja antropogeenseid tegureid. Lisaks tuleb looduskaitselisest seisundist lähtuvalt metsaelupaikade paiknemist uurida ka esinduslikkuse ja väärtuslikkuse järgi.Kirje Puistu koosseisu ja lamapuidu mahu hindamine Lõuna-Eesti rohunditerikastes kuusikutes(2015) Tõnne, Hanno; Paluots, Teele (juhendaja); Sims, Allan (juhendaja)Käesolev bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata puistu koosseisu neljateistkümnel proovitükil, mis on EELIS-e andmetel hinnatud Natura 2000 elupaigatüübiks "Hariliku kuusega Picea abies rohunditerikkad Fennoskandia metsad“. Proovitükid asusid Lõuna-Eestis ning andmeid on analüüsitud MS Exceli keskkonnas. Hinnatud on erinevate kasvukohatüüpide surnud puude ja lamapuidu mahtu ning puistu koosseisu. Lamapuidu ja elusate puude mahu sõltuvuse hindamiseks on kasutatud (Hii-ruut) χ2 testi. Tulemustest selgus, et angervaksa kasvukohatüübis esines kõige rohkem surnuid puid. Märkimisväärselt ei jäänud maha ka uuritavad naadi ja jänesekapsa kasvukohatüüp. Sõltumatuse χ 2 testi tulemuste ja jooniste põhjal saab järeldada, et surnud ja elusate puude mahud on omavahel tugevas sõltuvuses. Proovitükkidel esines kõige rohkem elusate ja surnud puude osakaalus kuuske. Lisaks olid ohtralt esindatud veel kask ja haab. Ülejäänud puuliikide varieeruvus oli proovitükkidel suur, kuid nende mahud ei olnud nii märkimisväärsed kui eelpoolmainitud liikidel. Metsade ökoloogilise taastamise üheks tööprotsessiks on lamapuidu, surnud puidu ja tüügaste tekitamine ühevanuselisse puistusse. Seetõttu ongi oluline teada, kui palju surnud- ja lamapuitu on meie looduslikes metsades. Antud töö tulemusi saab tulevikus kasutada kasvukohatüüpide muutuste hindamiseks ning metsade taastamistööde kavandamisel.Kirje Rohunditerikaste kuusikute elupaiga seisundi ja taimestiku analüüs(2015) Silm, Sandra; Paluots, Teele (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja)Natura 2000 on Euroopa Liidu loodusalade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada Euroopa väärtuslike ja ohustatud liikide ning elupaikade pikaajaline püsimajäämine. Rohunditerikkad kuusikud (elupaigatüüp 9050) moodustavad 5,8% Eesti Natura 2000 metsaelupaikade pindalast. Magistritöö eesmärgiks on uurida, kas Lõuna-Eesti rohunditerikaste kuusikute seisundis on toimunud positiivseid muutuseid alates Eesti liitumisest Natura 2000 võrgustikuga 2004. aastal ning analüüsida rohunditerikastes kuusikutes esineva taimestiku liigilist koosseisu. Välitöödeks valiti Lõuna-Eestis paiknevatest 9050 elupaikadest juhuslikult 35 seireala. Seiret tehti kahel meetodil, mis andsid ülevaate elupaiga esindusklassist, looduslikkusest ning seal esinevatest häiringutest. Sellest lähtuvalt saadi igale alale hinnanguskoor, mida kasutati edasises andmeanalüüsis. Lisaks elupaigatüübi hindamisele teostati ka alustaimestiku inventeerimine, milleks rajati 14 alale taimkatteruudud. Elupaigatüübi hindamistulemused näitavad, et välitöödel hinnatud 35 alast 23 ei kvalifitseeru elupaigatüübiks 9050. Arvestades EELIS andmebaasi ja välitöödel kogutud andmeid, leidub kõigi seirealade peale kokku 32 kaitsealust liiki. Taimestiku inventeerimisel leiti kõigi proovitükkide peale kokku 100 taimeliiki. Alustaimestiku analüüsid viidi läbi programmides R ja PC-ORD, kus teostati dispersioonanalüüse, leiti Shannoni ja Simpsoni indeksid ning kasutati analüüsipakette ISA (Indicator Species Analysis), DCA (Detrended Correspondence Analysis) ja NMS (Nonmetric Multidimensional Scaling). Magistritöö andmetest selgub, et rohunditerikaste kuusikute olukord Eestis ei ole hea. Olukorra muutmiseks tuleb välja töötada reaalsed ja toimivad kaitsetegevused, kuid selleks on äärmiselt oluline alade regulaarne inventeerimine ja teadusuuringud.Kirje Surnud puidu maht rohunditerikastes kuusikutes(Eesti Maaülikool, 2021) Koemets, Sander; Laarmann, Diana (juhendaja); Paluots, Teele (juhendaja)Surnud puit on metsas väga oluline ökosüsteemi osa, sest see võimaldab metsades elada liikidel, kes suudavad toimida tänu surnud puidu olemasolule. Antud töö tulemusi saab tulevikus kasutada kasvukohatüüpides toimunud surnud puidu mahtude muutuste hindamisel. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on hinnata püstiste surnud puude ja lamapuidu mahtu kahekümne ühel proovitükil, mis on Keskkonnaregistri (EELIS) andmetel hinnatud Natura 2000 elupaigatüübiks „Hariliku kuusega Picea abies rohunditerikkad Fennoskandia metsad“. Töös kasutatud andmed on kogutud 2019 aasta püsiproovi tükkide inventeerimise käigus. Töös on kasutatud püstiste surnud puude, tüügaste ja lamapuidu andmeid. Andmeid analüüsiti MS Exceli keskkonnas ja ülevaate andmiseks koostati erinevaid tabeleid ja jooniseid. Tulemustest selgus, et kõige rohkem surnud puitu esines angervaksa kasvukohatüübis. Naadi ja jänesekapsa kasvukohatüüpides oli surnud puidu maht natuke väiksem. Surnud puidu mahust suurima osa moodustas harilik kuusk, millele järgnesid arukask ja harilik haab.Kirje Vanade loodusmetsade elupaigatüübi taimkatte analüüs(Eesti Maaülikool, 2017) Urbla, Siim; Korjus, Henn (juhendaja); Paluots, Teele (juhendaja); MetsakorraldusEesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas alustati 2015. a. vanade loodusmetsade elupaigatüübi (9010*) süsteemse uurimisega. Kokku rajati 2015. ja 2016. aastal erinevate looduskaitsealade piirangu- ja sihtkaitsevööndi metsadesse kümme seireala Ida-Viru-, Tartu-, Valga- ja Põlva maakonnas. Igal seirealal on omakorda 10 prooviala, millel teostati liigiinventuurid ja puistu mõõtmised. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida vanade loodusmetsade (9010*) taimestikku. Töös antakse ülevaade elupaigatüübis saadud taimestiku liikidest ja kooslustest elupaigatüübi erinevates esindusklassides. Koosluste dünaamika jaoks oleks vaja erinevatel aastatel, 5- 10 aastase intervalliga, sama koha kohta kogutud andmeid, mis annaksid andmerea, mille alusel saaks hinnata kooslustes toimuvaid muutuseid. Taimestiku inventeerimisel leiti sajalt proovitükilt kokku 311 soontaime- ja samblaliiki. Andmeanalüüsis arvutati välja Shannoni , Simpsoni ja Jaccardi indeksid.Kirje Vanade loodusmetsade puistu koosseisu ja lamapuidu mahu hindamine(2016) Pikk, Ainar; Paluots, Teele (juhendaja)Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata puistu koosseisu ning lamapuidu mahtu neljakümne kaheksal proovitükil, mis on EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem) andmetel hinnatud Natura 2000 „Vana loodusmetsa“ elupaigatüübiks. Töös hinnatavad proovitükid asusid Valga, Tartu, Põlva ja Ida-Viru maakondades ning nende mõõtmine toimus 2015 aasta juunist kuni augustini. Hinnatakse puistu koosseisu, surnud puude, tüügaste ja kändude ning lamapuidu mahtu ning andmeid on analüüsitud MS Exceli keskkonnas. Tulemustest selgus, et enim lamapuitu, surnud puid, tüükaid ning inim- ja loodustekkelisi kände esineb jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis ning sihtkaitsevööndis. Proovitükkidel esines elusate ja surnud puude osakaalus enim mändi. Ohtralt olid esindatud ka kuusk, kask ning haab. Kasvukohatüübiti esines ka teisi puuliike, kuid nende mahud polnud võrreldes eespool mainitud liikidega märkimisväärsed. Surnud puud, tüükad, lamapuit ja kännud on elupaigaks paljudele liikidele, mistõttu on nad tähtis metsaökosüsteemi osa.