Sirvi Autor "Olt, Andres (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Bioloogiliste ja keemiliste kindlustuslisandite mõju silo fermentatsioonile ja kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2017) Puumets, Annika; Selge, Are (juhendaja); Keres, Indrek (juhendaja); Olt, Andres (juhendaja); Taimekasvatus ja rohumaaviljelusSilo on peamine sööt talvisel perioodil mäletsejalistele loomadele Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas 6 aasta jooksul (2009-2015) on Eestis silo kvaliteet paranenud. Silo toiteväärtuse ja fermentatsiooni hindamiseks kirjutati välja kõikidest analüüsitud siloproovidest kuivaine-, proteiini- ja toorkiusisaldus, 2015. aastal analüüsiti ka toortuhka; hügieeninäitajatest aga kõik määratud happed- : piimhape, äädikhape ja võihape ning pH ja ka ammoniaaklämmastiku sisaldus üldlämmastikust (NH3-N üld-Nst). Ammoniaaklämmastik ja proteiin on määratud laboris Kjeltec'-ga, piimhape ja lenduvad rasvhapped gaaskromatograafiaga, pH on määratud pH meetriga. Uurimustöö statistiliseks analüüsiks kasutati T-testi, mis näitab ära kahe rühma statistilise keskmise olulisuse erinevust. Analüüsi tulemustest selgus, et aastatel 2009 ja 2015 uuritud siloproovid oli rahuldava toiteväärtusega ja heade fermentatsiooninäitajatega ning seega võib väita, et silo kvaliteet ei ole 6.aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Bioloogilist kindlustuslisandit on soovitav kasutada närvutatud rohu sileerimisel. Keemilist kindlustuslisandit tuleks kasutada märgsilo puhul ja ka suure puhverdusvõimega sileeritava materjali korral.Kirje Hein hobuste söödana(Eesti Maaülikool, 2021) Stjopina, Anastasia; Ots, Meelis (juhendaja); Olt, Andres (juhendaja)Bakalaureusetöös antakse kirjanduse põhjal ülevaade enamkasutatavatest hobuste söötadest, sh põhisöödana kasutatava heina organoleptilis-laboratoorsest kvaliteedist ja hobuste seedesüsteemist. Heina kvaliteedi uuring viidi läbi neljas ratsatalus, kust võeti keskmised heinaproovid, kokku kümnest heinapartiist. Organoleptiliselt hinnati heina värvi, lõhna, niiskusesisaldust ja tolmamist. Laboratoorselt määrati heina kuivaine, zearalenooni ja deoksünivalenooli sisaldus. Katseandmed töödeldi variatsioonstatistiliselt programmiga MS Excel 2016. Uuringu põhjal leiti, et hinnatud kümne heinapartii keskmine organoleptiline hinne oli hea kuni rahuldav, keskmiselt 4,7±0,46 palli. Talus B üks heinapartii natuke tolmas ja talus C üks heinapartii tolmas keskmiselt ja selles esines hallitanud tükke. Statistiliselt usutav erinevus ostu ja talus koha peal valmistatud heinal organoleptiliste näitajate vahel puudus. Laboratoorselt määratud heinaproovide keskmine kuivainesisaldus oli 90,3±1,77%, mistõttu kõik uuritud heinapartiid olid liialt kuivad (kuivainesisaldus 87-92%). Uuritud heinaproovide zearalenooni ja deoksünivalenooli sisaldust võib keskmiselt lugeda madalaks. Samas kaks heinapartiid sisaldasid zearalenooni keskmisel ohtlikul tasemel (100-250 ppb) ja üks heinapartii sisaldas deoksünivalenooli keskmisel ohtlikul tasemel (500-2000 ppb), vastavalt 691 ppb. Mükotoksiine leiti talude A, B ja C heinast, talu D heinast mükotoksiine ei tuvastatud. Taludesse sisse ostetud hein oli 2,4 protsendiühikut kuivem kui taludes kohapeal valmistatud hein (P<0,05). Taludesse sisse ostetud heinapartiides oli zearalenooni sisaldus oluliselt (P<0,05) suurem kui taludes kohapeal valmistatud heinapartiides (103 ppb vs. 37 ppb). Deoksünivalenooli sisaldus taludesse sisse ostetud ja taludes kohapeal valmistatud heinapartiides ei erinenud.Kirje Lõuna-Eesti tallides kasutatavate koresöötade keemiline koostis ja kvaliteet(Eesti Maaülikool, 2021) Ilp, Kelly; Olt, Andres (juhendaja)Käesoleval sajandil on silo ja heinis asendanud hobuste ratsioonis heina osaliselt või täielikult, mis loob paremad võimalused kvaliteetse toitainerikka koresööda kasutamiseks, kuid teadlikumale hobuste söötmisele on Eestis vähe tähelepanu pööratud. Hobustele söödetava silo kvaliteeti ja toiteväärtust on varem Eestis uuritud, kuid uurimus viidi läbi ligi kümme aastat tagasi ning see keskendus silo ja heina võrdlusele. Magistritöö eesmärk oli uurida Lõuna-Eesti tallides kasutatavaid koresöötasid, keskendudes peamiselt silole ja heinisele, analüüsides nende keemilist koostist, toiteväärtust, fermentatsioonikvaliteedi parameetreid ja mükotoksiinide sisaldust. Uurimuses osales kuus erinevat talli. Uuriti nelja silo-, viit heinise- ja kahte heinapartiid. Lõuna-Eesti tallides söödetav silo sisaldas metaboliseeruvat energiat 8,1 MJ/kg, mis on võrreldes heinisega 1,4 MJ/kg võrra rohkem (P < 0,05). Uuritud silopartiid sisaldasid seeduvat proteiini keskmiselt 70,3 g/kg, mis on võrreldes heinisega 31,7 g/kg võrra rohkem (P < 0,05). Kui uuritud silopartiides toimus soovitud piimhappeline fermentatsioon vähesel määral, siis heinisepartiides oli käärimine juba väga pärsitud. Uuritud silod sisaldasid heinisega võrreldes vähem mükotoksiine. Tulemuste alusel võib väita, et Lõuna-Eesti tallides kasutatavete koresöötade keemiline koostis ja toiteväärtus silopartiide puhul on rahuldav, kuid heinisepartiide puhul esineb puudujääke. Sarnased tulemused saadi ka varasemas uuringus, kus leiti, et hobustele söödetava silo toitainete kontsentratsioon oli kõrgem kui heinas ning silo sisaldas võrreldes heinaga vähem mükotoksiine. Edaspidi tuleks uurida rohkemate piirkondade koresöötasid, et anda parem ülevaade koresöötade kvaliteedi ja toiteväärtuse alasest olukorrast Eestis, mis aitaks tõsta teadlikkust hobuste söötmisel.Kirje Maisisilo fermentatsiooni mõjutavad tegurid(Eesti Maaülikool, 2018) Tänak, Janar; Kärt, Olav (juhendaja); Olt, Andres (juhendaja); SöötmisteadusMagistritöös uuriti heksli pikkuse ja hoidla tiheduse mõju maisisilo keemilisele koostisele, toiteväärtusele ja fermentatsiooni kvaliteedile. Selleks võeti siloproovid 25-st ettevõtte söötmiseks avatud maisisilo hoidla frondist kahes kordused. Silohoidla tiheduse määramiseks kasutati firma „Lallemand“ spetsiaalset puuri, maisisilo heksli pikkuse määramiseks kasutati sõelade komplekti (ing. keeles Penn State Forage Particle Separator), mis on välja töötatud ja juurutatud Ameerika Ühendriikides. Silo keemilise koostise ja fermentatsiooni kvaliteedi näitajad analüüsiti Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli laboratooriumis. Maisisilo on Eestis suhteliselt uus sööt veiste söödaratsioonides ja selle valmistamise kogemused vähesed ja tehnoloogilised võtted väga erinevad. Keskmine maisisilo heksli pikkus kõikus vahemikus 6,9–15,7 mm ja silohoidla kuivaine tihedus 158,6–289,0 kg/m3 . Maisisilo heksli pikkus ja hoidla tihedus ei avaldanud olulist mõju silo keemilisele koostisele, küll aga fermentatsiooninäitajatele. Maisisilo heksli pikkusest ei sõltunud antud uuringus ka hoidla tihedus, enam mõjutab seda tallamise intensiivsus ja kasutatav tehnoloogia. Mida väiksem on maisisilo tihedus hoidlas, seda suurem on äädikhappe- ja väiksem piimhappesisaldus. Piimhappesisaldusel silos on oluline mõju nii silo pH-le kui hapete kogusummale. Kuigi maisisilo fermenteerub hästi, tuleb kvaliteetse ja hästi söödava silo saamiseks kinni pidada kõikidest silo valmistamise hea tava tehnoloogilistest võtetest, pöörates seejuures tähelepanu samuti optimaalsele maisi heksli pikkusele ja tallamise efektiivsusele sõltuvalt haljasmassi kuivainesisaldusest.Kirje Maisisilo lüpsilehmade ratsioonis(2014) Zirnask, Kadri; Olt, Andres (juhendaja); Kärt, Olav (juhendaja)Magistritöö keskendub Eesti piimalehmadele söödetava maisisilo toiteväärtuse ning seeduvuse uurimisele. Käesolevas töös uuriti 2012. aastal kasvatatud ja sileeritud erinevate maisisilo partiide keemilist koostis ja toiteväärtust, et leida seoseid maisisilo keemilise koostise ja kasvuaegse efektiivsete temperatuuride summa vahel. Uurimismaterjaliks olid kümnest Eesti eri piirkonnas asuvast põllumajandusettevõtest pärinevad maisisilo proovid. Kõikidest silodest võeti ligikaudu 3 kg suurused proovid, millest määrati keemiline koostis, toiteväärtus ning in sacco katsetega erinevate toitainete lõhustuvus veise vatsas. Uurimuses kasutatavad söödaproovid analüüsiti EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmisosakonna söötade ja ainevahetuse uurimiselaboratooriumis üldtunnustatud metoodikate järgi. In sacco katse viidi läbi kahe vatsafistuliga varustatud lehmaga Eerika katsefarmis. Töö tulemused: • Maisisilo on energiarikas sööt, millega saab, tänu maisisilo suurele tärklisesisaldusele, asendada lüpsilehmade ratsioonis kuni 50% teraviljast iga söödetud maisisilo kuivaine kilogrammi kohta. • Maisisilo toitainete seeduvust vatsas mõjutab vegetatsioonistaadium. Katsetes korreleerus efektiivsete temperatuuride summa hästi kuivaine (P = 0,0165), toorproteiini ( P = 0,0125) ja tärklise (P = 0,0125) potentsiaalse lõhustuvusega vatsas. • Kasvuaegsete efektiivsete temperatuuride summa suurenedes suureneb ka maisisilo kuivainesisaldus (r = 0,63), kuigi seos polnud antud valimi juures statistiliselt oluline (P = 0,0509). Kasvuaegsete efektiivsete temperatuuride summa ei avalda olulist mõju silo tärklise- ning energiasisaldusele. • Kasvuaegsete efektiivsete temperatuuride summa korreleerub statistiliselt oluliselt maisisilo toorkiusisaldusega, mis vegetatsioonistaadiumi edenedes tervikkoristatud maisis väheneb. • Maisisilo kuivainesisalduse suurenedes suureneb silo energiasisaldus (P = 0,0378), ning vähenevad proteiini- (P = 0,0214) ja toorkiusisaldused (P = 0,0001). • Maisisilo keemilist koostist ja toiteväärtus mõjutab sort, mille otsest mõju antud katses ei uuritud, kuid selgitab mitmete näitajate vahelist, oodatust nõrgemat seost. Tööst lähtuvalt vajab edasist uurimist: 1. Eestis kasvatatavate maisisortide mõju silo keemilisele koostisele, toiteväärtusele ning seeduvusele seedekanali eri osades. 2. Väetamise, eelkõige vedelsõnniku mõju maisisilo keemilisele koostisele ja toiteväärtusele. 3. Optimaalse maisisilo ja rohusilo vahekorra leidmine lehmade söödaratsioonis.Kirje Praakpiima kasutamine silojuuretise valmistamisel ja selle mõju silo fermentatsioonile(Eesti Maaülikool, 2017) Holts, Epp; Olt, Andres (juhendaja); Selge, Are (juhendaja); Taimekasvatus ja rohumaaviljelusPiimatootmiseks kulub palju vahendeid, mistõttu on kuluefektiivne, et kogu piimatoodang ühes praakpiimaga saaks väärindatud. Kuna praakpiim on justkui kasutamata ressurss, mis läheb suures osas utiliseerimisele, on antud uurimustöö eesmärk teada saada, kas praakpiimale on võimalik anda lisandväärtust silojuuretise näol. Esmalt tehti kolme erineva teraviljaga (nisu, oder, riis) ja antibiootikumiravi saanud lehmalt kogutud praakpiima baasil piimhappebaktereid sisaldavad juuretised. Seejärel valmistati katsesilod kolme bakterjuuretisega. Kontrollvariant valmistati ilma lisandita. Kõik katsevariandid tehti kolmes korduses.Pärast 90-päevast fermentatsiooni katsesilod avati ja analüüsiti. Saadud analüüsitulemuste põhjal leiti erisused kontrollvariandi ja katsevariantide vahel pH, võihappe-, etanooli-, ammooniaaklämmastiku- ja 2,3-butaandioolisisalduses, mil juuretistega silode fementatsioonikvaliteet oli parem kui kontrollvariandil. Praakpiimast valmistatud silojuuretiste kasutamine parandas viit fermentatsiooninäitajat, kuid statistiliselt usutavat mõju ülejäänud fermentatsiooninäitajate vahel ei leitud. Antud uurimustöös püstitatud hüpoteesi kinnitamiseks läbiviidud katses ei tulnud bakterjuuretiste mõju võrreldes kontrollvariandiga esile. Praakpiima kasutamine silojuuretise valmistamisel vajab veel täiendavat uurimist, sest pole teada milline on antibiootikumidesisaldus juuretistes ja millised piimhappebakteri tüved seal esinevad. Samuti võiks proovida juuretise valmistamisel kasutada pastöriseeritud praakpiima (juuretise valmistamiseks vajaminev laktoos säilib), vähendamaks praakpiimas leiduvaid patogeene.Kirje Rohusilo kvaliteedi erinevused aastatel 2020 ja 2023(Eesti Maaülikool, 2025) Kallaste, Karl; Olt, Andres (juhendaja); Söötmisteaduse õppetoolLoomade tervis kui ka toodanguvõime sõltuvad etteantavast sööda kvaliteedist. Mäletsejalised toituvad peamiselt rohusilost, mispärast on oluline sööta neile võimalikult kvaliteetset silo. Antud bakalaureusetöö eesmärk on uurida silo kvaliteedi erinevusi 2020. ja 2023. aastal valmistatud silodest. Andmed saadi Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumist ning andmete analüüsiks kasutati programmi Excel. Antud uuringust saab järeldada, et silo tootjad on aja jooksul muutunud rohkem teadlikumaks närvutamise olulisusest. Samuti oli märgata, et 2023. aastal oli liblikõieliste osakaal seemnesegudes suurem ning rohusaagi koristamisega alustati taimestiku nooremas arengufaasis. Antud uuring annab ülevaate, kuidas silo kvaliteet on ajas muutunud kuivainesisalduse, botaanilise koostise, niite, hoiustamisviisi ja silokindlustuslisandi kasutamise alusel.Kirje Silo propanoolisisaldus ja selle seos teiste fermentatsiooninäitajatega(2016) Runin, Maksim; Olt, Andres (juhendaja)Propionaat mängib olulist rolli mäletsejate metabolismis ning ratsiooni koostamisel oleks vaja arvestada kõiki propionaadi allikaid. Propanool on lähteaine propioonaadiks, kuid silo rutiinsel analüüsil seda sageli ei määrata. Magistritöö eesmärgiks oli määrata propanoolisisaldus nii rohu- kui maisisilodes ning leida seoseid propanooli ja teiste silo fermentatsiooni näitajate vahel. Antud uurimistöö raames analüüsiti ühe aasta jooksul 1687 siloproovi. Liskas fermentatsiooninäitajatele määrati silodest ka propanooli- ja isopropanoolisisaldus. Keskmised propanooli-, propüleenglükooli- ja propioonhappesisadused uuritud silodes olid vastavalt 1,3; 1,4 ja 1,0 g/kg kuivaines (KA). Statistiliseks analüüsiks valiti proovid, kus propanoolisisaldus oli ≥ 0,5 g/kg KA. Silod jagati grupideks järgmiste tunnuste järgi: silotüüp, kuivainesisaldus, niide, hoidla tüüp ja silokindlustuslisandi kasutamine. Gruppides leiti keskmised propanoolisisaldused ja võrreldi omavahel konkreetse tunnusega seose leidmiseks. Madalama kuivainesisaldusega silodes oli propanoolisisaldus oluliselt suurem (p < 0,01). Statistiliseks analüüsiks valitud proovidega viidi läbi korrelatsioonanalüüsi fermentatsiooninäitajate vahel ning ka eraldi propanoolisisalduse ja fermentatsiooninäitajate vahel mainitud gruppides. Seos leiti propanooli, äädikhappe ja prorioonhappe vahel. Äädikhappe korrelatsioonikordaja nii propanooliga kui ka propioonhappega oli r = 0,64 ning propanooli ja propioonhappe vahel r = 0,49. Esimese niite puhul oli propanooli ja sekundaarsete fermentatsiooniproduktide vaheline seos tugevam kui teise ja kolmanda niite puhul. Silokindlustuslisandi mõju propanoolisisaldusele selle töö raames ei leitud. Uurimistöö raames selget seost propanoolisisalduse ja sekundaarste fermentatsiooninäitajate vahel ei leitud. Kõikide siloproovide keskmine propanoolisisaldus oli võrreldav propioonhappe ja propüleenglükoolisisaldusega, seega propanooli määramine tuleks võtta kasutusele silo fermentatsiooninäitajana.Kirje Silo tootmise ja fermentatsiooni kvaliteedi vaheliste seoste uurimine(Eesti Maaülikool, 2019) Lohvart, Annabell; Olt, Andres (juhendaja)Bakalaureusetöös uuriti tootmise mõju silo fermentatsioonile ja keemilisele koostisele. Selleks koostati 2016. aasta siloproovide analüüsi tulemustest MS Excel 2013 programmi andmebaas. Silo tootmistegurite analüüsil uuriti erinevate silokultuuride, hoidla tüübi, niite, silokindlustuslisand mõju silo keemilisele koostisele, toiteväärtusele ja fermentatsiooni kvaliteedile. Siloproovide fermentatsiooni kvaliteedi ja keemilise koostise näitajad määrati keemilisel analüüsil Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumis. Põhiliseks söödaks veistele on tänapäeval silo. Silo kvaliteet mõjutab loomade heolu, tervist ja toodangu kvaliteeti. Erinevatel silokultuuridel on neile omane keemiline koostis ja kasvamiseks sobivad tingimused, millega peab arvestama silo tootmisel. Põllumajandustootjad kasutavad erinevaid silohoidlaid sõltuvalt võimalustest ja vajadustest. Silo fermentatsiooni kvaliteedi parandamiseks kasutatakse silokindlustuslisandeid, mis pidurdavad mittesoovitud mikroorganismide arengut ning parandavad fermentatsiooni.