Sirvi Autor "Nurme, Karin (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Fosfororgaanilise insektitsiidi Danadim subletaalne mõju metsa-süsijooksiku põhikäitumistele(Eesti Maaülikool, 2018) Rannakivi, Sandra; Merivee, Enno (juhendaja); Must, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja); TaimetervisJooksiklased on taimekaitseliselt väga olulised mardikalised. Nad on hinnatud oma suure biotõrje efektiivsuse tõttu, hävitades põllukahjureid ning vähendades umbrohtude seemnepanka. Paraku puutuvad nad kokku putukamürkidega, mis on mõeldud kahjurputukate hävitamiseks, kuid võivad avaldavad mõju ka kasuritele. Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada fosfororgaanilise insektitsiidi Danadim subletaalsete kontsentratsioonide mõju metsa-süsijooksiku P. oblongopunctatus põhikäitumistele – lokomotsioonile ja toitumiskatiivsusele. Katsemardikate töötlemiseks kasutati fosfororgaanilise insektitsiidi Danadim (toimeaine dimetoaat) erinevaid subletaalseid kontsentratsioone (toimeaine kontsentratsioonid 0,0025%; 0,005%; 0,025%). Jooksiklasi töödeldi sissekastmismeetodiga, mis kestis viis sekundit. Katsemardikate käitumist videofilmiti kahel järjestikusel päeval. Tulemused näitasid, et muutused käitumises ja toitumises sõltusid insektitsiidi kontsentratsioonist ja töötlusele järgnenud ajast. Esimesel katsepäeval olid kõik insektitsiidiga töödeldud mardikad hüpoaktiivsed, seda täheldati ka teisel päeval kõigil, va nõrgima kontsentratsiooniga töödeldud loomadel, kes muutusid hüperaktiivseteks. Hüpoaktiivsete mardikate toitumisaktiivsus oli pärsitud mõlemal päeval. Hüperaktiivsete mardikate toitumine ei erinenud kontroll-rühmast. Pärsitud toitumis- ja liikumisaktiivsus tähendab seda, et ka nende bioefektiivsus langeb, nad ei ole võimelised toitu leidma ja hankima.Kirje Fungitsiidi Amistar mõju jooksiklaste liikumisaktiivsusele ja toitumisele(Eesti Maaülikool, 2021) Vasin, Mark; Must, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja)Fungitsiidide toime kasulikele röövlülijalgsetele üldjuhul pole letaalne, vaid subletaalne. Selle tulemusena võib väheneda jooksiklaste arvukus ning nende biotõrjeline efektiivsus. Siiani on fungitsiidide mõju kasurputukatele väga vähe uuritud, ning enamasti on uuritud vaid suremust ja koosmõju teiste taimekaitsevahenditega. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada fungitsiidi Amistar mõju metsa-süsijooksiku (P. oblongopunctatus) lokomotoorsele (läbitud teepikkus) ja toitumise aktiivsusele (toiduala külastuste arv ja tarbitud toidu kogus). Katsed viidi läbi asoksüstrobiinil põhineva fungitsiidi Amistar juhendil olevate kasutusnormide minimaalse (0,25 g/L) ja maksimaalse (1,25 g/L) kontsentratsioonidega ja destileeritud veega. Mardikate mõjutamiseks kasutati sissekastmismeetodit, kestvusega 5 sekundit. Jooksiklaste käitumist filmiti veebikaamera abil pärast esimest töötlust. Filmimine kestis kaks päeva, 2 tundi päevas ilma toiduta ja toiduga. Erinevate parameetrite töötlemiseks ja analüüsimiseks kasutati EthoVision XT Version 11 ja STATISTICA 13. Uurimistöö tulemused näitasid, et fungitsiidi asoksüstrobiinil põhinev fungitsiid Amistar omab märkimisväärset mõju jooksiklaste lokomotsioonile ja toitumisele. Vahetult pärast fungitsiidiga töötlust muutusid mardikad hüperaktiivseks. Nõrgema ja tugevama fungitsiidi kontsentratsiooniga töödeldud jooksiklaste läbitud teepikkus 6,1 m ja 8,8 m, mis on 2,0 ja 2,9 korda pikem vahemaa kui kontrollrühma mardikatel. Teisel päeval jooksiklased taastusid ja käitusid sarnaselt kontrollrühma mardikatega. Kõigi mardikarühmade läbitud teepikkus oli keskmiselt 1,8 m. Tugevama kontsentratsiooniga mõjutatud mardikatele mõjus fungitsiid toitumisele pärssivalt teisel päeval, jooksiklased tarbisid 1,64 korda vähem toitu, kui kontroll- ja nõrgema kontsentratsiooniga töödeldud mardikad. Esimesel päeval tarbisid kõik rühmad statistiliselt võrdse koguse toitu. Toiduala külastuste arv näitas esimesel päeval, et fungitsiidiga töödeldud rühmade mardikad külastasid toiduala keskmiselt 15 korda rohkem, kui kontroll mardikad (keskmiselt külastati 2,08 korda), mis võis olla tingitud jooksiklaste hüperaktiivsusest. Mida polnud näha katse teisel päeval, kus külastuste arv statistiliselt ei erinenud kontroll mardikatest (keskmiselt 2,78 külastust), mis võis olla tingitud sellest, et hüperaktiivsus taandus. Selliste muutuste tagajärg põhikäitumises võib väheneda jooksiklaste biotõrjelist efektiivsust.Kirje Fungitsiidi Orius 250 EW mõju metsa-süsijooksiku põhikäitumistele(Eesti Maaülikool, 2018) Lige, Hannes; Nurme, Karin (juhendaja); Must, Anne (juhendaja); TaimetervisFungitsiidide kasutamine taimehaiguste tõrjes on saanud väga tähtsaks osaks põllumajanduses. Fungitsiidide kasutamise kasvutrendi üks peamine põhjus on tootjate soov saada võimalikult suur ja kõrge kvaliteediga saak ning sellest tulenevalt ka suurem kasum. Kasutades taimekaitsevahendeid puutuvad nendega kokku ka mitte sihtorganisimid, nende hulgas kasulikud putukad – tolmeldajad, parasitoidid ning röövlülijalgsed. Jooksiklased on oma suure arvukuse ja söögiisuga väga tähtsad taimekahjurite looduslikud vaenlased. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli esmakordselt mõõta fungitsiidi Orius 250 EW (toimeaine tebukonasool) mõju metsasüsijooksikute põhikäitumistele – lokomotsioonile ja toitumisele. Katse praktilises osas töödeldi jooksiklasi fungitsiidi kahe erineva lahusega (toimeaine kontsentratsioonidega 1,25 g/L ja 0,31 g/L) mis on vastavalt maksimaalne ja minimaalne kontsentratsioon, mida on põllul lubatud kasutada. Mardikaid mõjutati sissekastmismeetodil, kestvusega 5 sekundit. Jooksiklaste käitumist filmiti veebikaamera vahendusel kahel järjestikusel päeval pärast esimest töötlust. Andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks kasutati arvutitarkvara Ethovision XT. Uurimistöö tulemustes selgus, et mõlemal fungitsiidi kontsentratsioonil oli mõju jooksiklaste lokomotsioonile ja toitumisele. Tugevama kontsentratsiooniga töödeldud mardikad olid mõlemal filmimise päeval hüpoaktiivsed ja läbisid kontrollmardikatest 2,5 korda lühema vahemaa. Nõrgema kontsentratsiooniga mõjutatud mardikad muutusid hüperaktiivseteks ja läbisid 1,8 korda pikema vahemaa. Tugevama kontsentratsiooniga mõjutatud mardikatele mõjus fungitsiid toitumisele pärssivalt, tarbides kahe päeva peale 3 korda vähem toitu kui kontrollmardikad. Nõrgema kontsentratsiooniga töödeldud jooksiklaste toitumisaktiivsus sõltus töötlusele järgnenud ajast. Esimesel päeval tarbisid nad 50% vähem toitu ja teisel päeval 50% rohkem toitu kui kontroll. Antud muutused jooksiklaste põhikäitumistes võivad vähendada nende biotõrjelist efektiivsust. Edasi tuleks uurida veel erineva toimeainega fungitsiidide mõju kasulike lülijalgsete põhikäitumistele.Kirje Fungitsiidi Revystar XL pikaajaline mõju röövtoidulisele süsi-ketasjooksikule(Eesti Maaülikool, 2024) Belov, Kärol; Mürk, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja)Fungitsiidid on ülemaailmselt asendamatud toidu tagamiseks ning prognooside kohaselt intensiivistub nende kasutamine. Fungitsiidide kasutamine põllumajanduses aitab vältida põllukultuuride haigusi ja suurendada saagikust, kuid sellel võib olla ka negatiivne mõju keskkonnale, nagu pinnase ja veeallikate saastumine, patogeenide resistentsuse kujunemine ja kahju mitte-sihtliikidele. Röövtoidulised lülijalgsed mängivad olulist rolli kahjuritõrjes ja nende hulka kuuluvad jooksiklased on põllumaadel peamised looduslikud vaenlased, hävitades ligi oma kehakaalu jagu kahjureid päevas. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada põllul kasutatava fungitsiidi Revystar XL pikaajalist mõju röövtoidulise süsi-ketasjooksiku (Platynus assimilis) toitumis- ja liikumisaktiivsusele ning suremusele. Jooksiklaste keskkonda ja toitu töödeldi süsteemse fungitsiidi Revystar XL (50 g/l fluksapüroksaad ja 100g/l mefentriflukonasool) põllu-kontsentratsiooniga 1,5 l/ha. Mardikate liikumisaktiivsust hinnati filmimise iga nelja päeva järel kahe kuu vältel ning iga sessioon kestis 2 tundi. Pärast iga filmimist toimus järgmisel päeval toitmine, kus toitumisaktiivsust hinnati kaaludes mardikaid enne ja pärast toitmist. Lisaks liikumis- ja toitumisaktiivsusele jälgiti ka kogu katseperioodi kestel (64 päeva) katsemardikate suremust. Andmetöötluseks ja analüüsiks kasutati arvutitarkvara EthoVision XT 11, Microsoft 365 ja STATISTICA 13.3. Käesoleva bakalaureusetöö katsete tulemused näitasid, et fungitsiid Revystar XL avaldas katseperioodi kahel esimesel nädalal lühiajalisi muutusi süsi-ketasjooksikute liikumis- ja toitumisaktiivsusele, kuid pikaajalisi mõjusid ei täheldatud. Katseperioodi 4–8 päeval täheldati fungitsiidiga töödeldud grupi mardikate puhul hüperaktiivsust, mida näitas fungitsiidigrupi mardikate poolt läbitud vahemaa pikenemine 1,4 korda (4. katsepäev) ja pea 2 korda (8. katsepäeval) võrreldes kontrollgrupi mardikatega. Toitumises täheldati erinevust kahe grupi vahel ainult esimesel nädalal (5. katsepäeval). Sellest saab oletada, et jooksiklased on pikaajalisel kokkupuutel väga vastupidavad, mida näitab ka katseperioodi käigus suremus ainult 20%, kuid selle põhjal ei saa väita, et sarnane mõju on ka kõigil teistel fungitsiididel.Kirje Herbitsiid Taifun B mõju röövtoiduliste jooksiklaste põhikäitumisele(Eesti Maaülikool, 2020) Palm, Mai-Liis; Nurme, Karin (juhendaja); Merivee, Enno (juhendaja); Must, Anne (juhendaja)Herbitsiidid on maailmas kõige laialdasemalt kasutatavad taimekaitsevahendid, mille eesmärgiks on hävitada taimedele konkurentsi pakkuv umbrohtumus, mis aitab kaasa kultuurtaimede paremale arengule ja suuremale saagikusele. Umbrohutõrjevahendi kasutamine põldudel mõjutab suuremal või vähemal määral põldudel toimetavaid mitte-sihtorganisme, sealhulgas ka kasulikke röövlülijalgseid jooksiklasi, kelle valmikutel ja vastsetel on oluline roll põllukultuure kahjustavate putukkahjurite vaos hoidmisel ja umbrohuseemnete varude vähendamisel. Käesoleva magistritöö töö eesmärgiks oli selgitada herbitsiidi Taifun B mõju metsa-süsijooksiku (Pterostichus oblongopunctatus) ja kirju-ketasjooksiku (Anchomenus dorsalis) lokomotoorsele ja toitumise aktiivsusele. Mardikaid töödeldi Taifun B põllukontsentratsiooniga (toimeaine 4,86 g/L ja 10,8 g/L) pinnatöötlusmeetodil. Mardikate käitumist filmiti kahel järjestikkusel päeval 4 tunni jooksul. Erinevate parameetrite mõõtmiseks ja analüüsimiseks kasutati EthoVision XT Version 11 ja STATISTICA 13.3. Tulemused näitasid, et glüfosaadil põhinev herbitsiid Taifun B omab märkimisväärset, kuid erinevat mõju nii metsasüsijooksiku kui ka kirju-ketasjooksiku lokomotoorsele aktiivsusele. Kui herbitsiidiga töödeldud pinnal muutusid kirju-ketasjooksikud koheselt hüpoaktiivseteks, siis metsa-süsijooksikutel avaldus pestitsiidi pärssiv mõju pärast kahe tunnist kokkupuudet. Taifun B mõjutas mõlema liigi toitumisaktiivsust. Esimesel päeval vahetult pärast töötlust herbitsiidi nõrgema kontsentratsiooniga esines metsa-süsijooksikutel „õgimise“ efekt, mil sama kogus toitu tarbiti märgatavalt väiksema aja ja toiduala külastuste arvuga. Töötlus kangema lahusega mardikate toitumisaktiivsust ei mõjutanud. Kirju-ketasjooksiku toidu tarbimine oli esimesel päeval pärsitud kõikides herbitsiidi töötlusgruppides– mardikad tarbisid vähem toitu, kuid seda sama aja ja külastusarvudega. Katse teiseks päevaks oli enamus katsegruppide põhikäitumised taastunud herbitsiidi töötlusest, va kirju-ketasjooksikud, kes kangema herbitsiidi töötluse korral muutusid hüperaktiivseteks ja tarbisid 2 korda rohkem toitu kui kontrollrühma mardikad. Liikumis- ja toitumisaktiivsuse vähenemise tulemusena võivad mardikate populatsioonid põldudel kahaneda, selle tagajärjel võib väheneda nende biotõrjeline efektiivsus.Kirje Herbitsiidi Taifun B mõju röövtoiduliste jooksiklaste liikumisele ja toitumisele(Eesti Maaülikool, 2021) Haugjärv, Tea; Must, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja)Põllumajanduse intensiivistumine on kaasa toonud erinevate taimekaitsevahendite laialdasema kasutamise. Pestitsiididest kasutatakse kõige rohkem glüfosaadil põhinevaid herbitsiide. Neil võib aga olla negatiivne mõju maapinnal liikuvatele röövtoidulistele putukatele. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada glüfosaadil põhineva herbitsiidi Tafun B mõju kirju-ketasjooksiku Anchomenus dorsalis lokomotoorsele ja toitumise aktiivsusele. Jooksiklasi töödeldi Taifun B põllukontsentratsiooniga (toimeaine 4,86 g/L ja 10,8 g/L) sissekastmismeetodil. Laboratoorsed katsed kestsid kaks päeva, mille käigus filmiti mardikate käitumist 4 tunni jooksul. Andmete analüüsimiseks kasutati EthoVision XT Version 11 ja STATISTICA 13.3. Tulemused näitasid, et herbitsiid põhjustas jooksiklastel lühiajalist lokomotoorset hüpoaktiivsust. Päeva möödudes jooksiklaste normaalne liikumisaktiivsus taastus. Lisaks leiti, et glüfosaat mõjutas nende toitumisaktiivsust. Esimesel päeval vahetult pärast glüfosaadiga töötlust sõid mardikad poole vähem toitu kui kontrollrühma putukad. Teiseks päevaks sõid herbitsiidiga töödeldud mardikad sama palju kui kontroll, kuid toiduala külastasid kordades vähem. Pärssiv mõju putukate toitumisele ja liikumisele võib põhjustada nende populatsiooni vähenemise. Tulevikus võiks teha katseid, mille eesmärk oleks selgitada herbitsiidi pikemaajalist mõju röövtoidulistele jooksiklastele.Kirje Indutseeritud insektitsiidi resistentsus kirju-ketasjooksikul(Eesti Maaülikool, 2019) Aab, Kristiina; Nurme, Karin (juhendaja); Must, Anne (juhendaja); Merivee, Enno (juhendaja)Põldudel kasutatavate pestitsiididega puutuvad kokku nii putukkahjurid kui ka kasulikud mitte-sihtputukad. Taimekaitsevahendite mõju neile võib-olla, kas letaalne või subletaalne ning aja jooksul võib neil tekkida resistentsus laialdaselt kasutust leidvate pestitsiidide suhtes. Insektitsiidi resistentsust kasurputukate seas pole varem uuritud. Käesoleva töö eesmärk oli mõõta püretroidse insektitsiidi Fastac 50 EC subletaalsete kontsentratsioonide mõju kirju-ketasjooksiku (Anchomenus dorsalis) lokomotoorsele aktiivsusele pärast esimest ja teist töötlust. Lokomotoorse aktiivsuse põhjal hinnati indutseeritud pestitsiidi resistentsuse tekkimist jooksiklastel. Katsemardikaid töödeldi kaks korda nädalaste vahedega. Esimesel nädalal töödeldi kõiki katseloomi insektitsiidi 0,01 mg/L; 0,1 mg/L ja 1 mg/L toimeaine lahuste kontsentratsioonidega, nädal hiljem 10 mg/L või 1 mg/L kontsentratsioonidega. Töödeldud mardikate käitumist videofilmiti vahetult pärast töötlust ja 24 h hiljem. Katsetulemustest selgus, et vahetult pärast esimest töötlust Fastac 50 EC erinevate subletaalsete toimeaine kontsentratsioonidega (0,01; 0,1 ja 1 mg/L) esines jooksiklastel lokomotoorne hüperaktiivsus. Nädal aega hilisem töötlus püretroidi tugeva kontsentratsiooniga (10 mg/L), põhjustas katsemardikatel hüpoaktiivsust ja indutseeritud resistentsust jooksiklastel ei täheldatud. Teisel töötlusel püretroidi nõrgema kontsentratsiooniga (1 mg/L) ilmnes indutseeritud resistentsus vaid nendel jooksiklastel, keda oli algtöödeldud püretroidi tugevama kontsentratsiooniga (0,1 ja 1 mg/L), ent teiseks päevaks olid resistentsuse ilmingud kadunud. Antud uurimustöö katsetulemused viitavad esimest korda indutseeritud resistentsuse tekkele, seega esimene hüpotees leidis kinnitust. Katsetulemustest selgus, et kokkupuude püretroidse insektitsiidi subletaalsete kontsentratsioonidega põhjustasid muutusi kirju-ketasjooksikute lokomotoorses aktiivsuses, mis on usaldusväärne ja laialt kasutatav kvantitatiivne toksikoloogiline biomarker ja selle abil saab hinnata putukate insektitsiidi indutseeritud resistentsust, seega teine hüpotees leidis samuti kinnitust.Kirje Keemilise tõrjevahendi Columbo mõju traatussidele(Eesti Maaülikool, 2025) Liivrand, Markos; Mürk, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja); Merivee, Enno (juhendaja); Taimetervise õppetoolNaksurlased, kes kuuluvad mardikaliste seltsi, on levinud ja tõsised kahjurid maailmas. Nende vastsete tõrjumine on keeruline, sest nad elavad mullas mitu aastat ja tõhusaid insektitsiide nende tõrjeks on vähe. Lõputöö eesmärgiks on selgitada keemilise tõrjevahendi Columbo 0,8 MG mõju mullas elavatele naksuri vastsete liikumisaktiivsusele ja suremusele. Katsed viidi läbi laboritingimustes mullaareenidel, mille keskel oli Columbo 0,8 MG graanulitega ümbritsetud nisuseemned. Kaameraga filmiti 4 tunniga üles traatusside liikumist, käitumist ning hiljem analüüsiti andmeid. Püretroidiga ümbritsetud nisuseemned olid atraktiivsed ja meelitasid naksuri vastseid ligi. Insektitsiid põhjustas traatussidele vingerdamise ja liikumisaktiivsuse suurenemist kokkupuutel. Pärast nelja tundi taastus traatusside vingerdamine, kuid vastsed olid endiselt hüperaktiivsed. Katse lõpuks taastusid kõik katses kasutatud traatussid ja suremust ei täheldatud. Edasi tuleks uurida, missugused on insektitsiidi Columbo 0,8 MG surmavad doosid traatussidele.Kirje Õuna-ja ploomipuude liblikkahjurite lendluse dünaamika Tartumaal(Eesti Maaülikool, 2025) Paap, Siiri; Mürk, Anne (juhendaja); Nurme, Karin (juhendaja); Aianduse õppetoolLevinumad liblikkahjurid Eesti viljapuuaedades on: õunamähkur, ploomimähkur ja õunakoi. Üha ilmsemaks muutuvad kliimamuutuste mõjud võivad märkimisväärselt mõjutada nende nende elutsüklit, põlvkondade arvu ja populatsioonide dünaamikat. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata õuna- ja ploomipuude peamiste liblikkahjurite lendlusdünaamikat ning võrrelda erinevate feromoonpüüniste efektiivsust nende seirel Tartu maakonnas. Andmed koguti 2024. aasta maist augustini feromoonpüüniste abil ning analüüsiti Microsoft Office 2021 ja STATISTICA 13 programmide abil; püüniste tõhusust hinnati Mann-Whitney U-testiga ning seoseid ilmastikuga korrelatsioonanalüüsiga. Tulemused näitasid, et õunakoi ja õunamähkurite arvukus oli madal ja mõlemal kahjuril esines üks põlvkond aastas. Seevastu ploomimähkurite arvukus oli mõnevõrra kõrgem ja varasema ühe põlvkonna asemel täheldati kahe põlvkonna esinemist. Feromoonpüüniste võrdlus näitas, et Mayeri püünised olid statistiliselt oluliselt efektiivsemad kõigi uuritud liikide puhul, püüdes märgatavalt rohkem isendeid kui COMPO püünised. Liblikkahjurite arvukus, käitumine ja põlvkondade arv võib olla muutumas, mis viitavad jätku-uuringute vajadusele püüniste optimeerimiseks ja lendlusdünaamika muutuste täpsemaks jälgimiseks Eesti tingimustes.Kirje Uurimustöö biojäätmete käitlemisest Ida-Euroopa riikides(2015) Erusk, Kristjan; Nurme, Karin (juhendaja); Kriipsalu, Mait (juhendaja)Uurimus viidi läbi eesmärgiga saada ülevaade Ida-Euroopa riikides valitsevast jäätmekäitluse olukorrast, lisaks sooviti uuringus osalenud riike võrrelda Kesk- ja Lääne-Euroopaga. Kõikidel riikidel paluti ka avaldada arvamust avalike andmete õigsuse kohta. Uurimuse tarbeks koostati küsimustik, mis koosnes 15 küsimusest ning veebileht, kuhu laaditi üles olemasolev info avalikest allikatest. Küsimustik saadeti valimis olevate riikide keskkonnaministeeriumitesse. Valimi moodustas 20 riiki Ida-Euroopast ning Lääne- ja Kesk-Euroopa riik võrdluseks. Küsimustele vastas 13 riiki, lisaks Austria, Portugal ja Kataloonia piirkond Hispaanias. Tulemustest ilmnes mitmel juhul vastuolu, kus riigid olid seadusandluse viinud vastavusse Euroopa Liidu direktiividega, kuid riigis valitses ikkagi olukord, mis ei olnud kooskõlas antud direktiividega. Ilmnes, et siiani on valdavaks jäätmekäitlusmeetodiks ladestamine, kuid samuti tuli välja, et taaskasutamine on samuti väga laialdaselt kasutuses mitmes Ida-Euroopa riigis. Võrreldes Ida-Euroopaga ei kasutata Lääne- ja Kesk-Euroopas ladestamist enam peaaegu üldse ning pigem taaskäideldakse ja põletatakse prügi võimalikult palju. Veel ilmnes, et avalikkusele kättesaadavad andmed ei lähe alati kokku kohalike spetsialistide arvamustega. Uurimus viidi läbi kuna lähiminevikus ei ole sarnast, ülevaatlikku, uurimustööd tehtud.