Sirvi Autor "Nugis, Edvin (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Hiiumaa põllumulla füüsikalise seisundi hindamine uudsete indikaatorite abil(2015) Laun, Toomas; Nugis, Edvin (juhendaja)Antud uurimusliku magistritöö eesmärgiks on uudsete indikaatorite abil hinnangu andmine tihenemisele, niiskusele ja struktuursusele, et määrata põllumulla füüsikaline seisund. Töö raames antakse lühike ülevaade erinevatest ohtudest mullale ja põhiparameetritest põllumulla kvaliteedi hindamiseks. Tutvustatakse lühidalt ka bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi parameetreid ning nende tähtsust. Töös kirjeldatakse ülevaatlikult põllumulla kvaliteedi hindamise parameetrite ja nende mõõtmise metoodikaid ning seadmeid. Samuti antakse ülevaade ekspress-diagnostilistest võtetest põllumulla füüsikalise seisundi hindamiseks ja tutvustatakse antud metoodika kasutamist kahe erineva harimisintensiivsusega põllul. Sooritatakse põld- ja laborkatsed lasuvustiheduse, niiskuse ja struktuursuse määramiseks tihendamata ja kuni ekstremaalsete väärtusteni tihendatud mullaga, et näidata rasketehnika mõju põldude füüsikalisele seisundile. Põld- ja laborkatsete tulemuste põhjal õhukuiva ja niiske mullaga arvutatakse tihenemise-, niiskuse- ja struktuursuse indeksid ning lõpphinnangu andmise jaoks ka lihtsustatud kompleksindikaator.Kirje Lõuna-Eesti põllumuldade tallatavuse seire ja komplekshindamine(2015) Leiaru, Allan; Nugis, Edvin (juhendaja)Antud uurimustöö annab ülevaate ja hinnangu Lõuna – Eestis paiknevate põldude näitel millisesse seisundisse on viidud põllumullad mobiilsete tehniliste vahendite poolt (külvi –, ratta – ja väljakünni kahjustused), kui neid kasutada oskamatult ja ebaratsionaalselt. Eesmärgiks on prognoosida ja töötada välja kahjustuste hindamise meetod erinevate viljelusmeetodite (sh. otsekülv) korral ning teostada põllumuldade tallatavuse seire ja kahjustuste komplekshindamine. Antud uurimustöösse on kaasatud instrumentaalseteks osadeks GPS – seadmed ja mulla deformatsiooni ning jääkdeformatsiooni mõõteseade, mis võimaldavad hankida koht spetsiifilist informatsiooni (site specific information). Lisaks võimaldab GPS – seadmete kasutamine määrata ja parendada põllul esinevate kahjustuste ulatust ja iseloomu. Selleks, et vähendada ja prognoosida mobiilsete tehniliste vahendite poolt tingitud ja mulla liigtihenemise ning tallamisega põhjustatud kahjustusi, saame kasutada ArcGIS Desktop tarkvara. ArcGIS Desktop tarkvara kasutus annab veel võimaluse uuringute tulemusi muuta arusaadavamaks ja atraktiivsemaks ning aitab operatiivselt nõustada ja suunata talunikku, näiteks luues tarkvara abil kahjustuste kaart. Lisaks GIS – i tehnoloogia rakenduste kasutamine parendab efektiivsust põllumajandusteaduses ja – praktikas.Kirje Mobiilsete tehniliste vahendite mõju Tartumaa mullale(2015) Kirs, Tanel; Nugis, Edvin (juhendaja)Uurimustöös tutvustatakse Tartumaa mulla peamisi parameetreid ning uuritakse, milline on kirjeldatud põllumulla füüsikalis-mehaanikaline seisund peale kündmist ning peale mobiilsete tehniliste vahendite kasutamist. Üheks läbivaks probleemiks kogu töös on põllumulla tihenemine mobiilse tehnilise vahendi toimel. Uurimustöös tehakse nii laborkatseid kui põldkatseid, mille andmeid hiljem töödeldakse ning graafiliselt esitatakse. Nii laborkatsete kui põldkatsete puhul kasutatakse põhiliselt mulla tihendajat, normaalpingete lugejat ning elektroonilist penetromeetrit. Lisaks andmete kogumisele pakutakse välja laborkatseseadme edasiarendamiseks välja uus lahendus. Selleks esitatakse katseseadmele nõuded, määratakse normatiivid, tehakse morfoloogiline analüüs, projekteeritakse eskiismudel ning tehakse riskianalüüs. Laborkatsetel saadi tulemused kombineerides erineva tihkusega mullasilindreid ning penetromeetromeetriga mõõtes. Katsetulemusi analüüsides leiti, et heleda mulla tulemusi ei saa värvikaardi koostamisel kasutada, kuid tumeda mulla tulemused võeti arvesse, kuna need ühtisid kõige enam ka põldkatse tulemustega. Põldkatsetel kasutati uudset metoodikat, kus mõõtmisi tehti nii risti jäljega, kui piki jälge, et saada võimalikult palju katsetulemusi ning varieeruvust. Idee seisneb selles, et sellise meetodi abil saab koostada pealmise horisondi kaardi, millelt on visuaalselt näha tihenenud ning kobedad alad. Võttes kokku põldkatse tulemused, võib öelda, et kerge traktor tihendas suhteliselt võrdväärselt mulda võrreldes raske traktoriga. Andmete töötlemisel pakutakse välja uudne lahendus, mille abil saab mulla pealmist horisonti visualiseerida ning hinnata. Visualiseerimiseks kasutatakse kahte värvivahemikku, kus helerohelisest tumeroheliseni (0...0,65 MPa) on taimedele sobilik kasvuvahemik, tumerohelisest punaseni (0,7...1,15 MPa) on ebasobiva tihkusega muld ning erkpunane (1,2 MPa ning üle selle) on kriitiline.Kirje Muldade liigtihenemine raskete masinate toimel(2014) Saar, Erki; Nugis, Edvin (juhendaja)Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida põllu reljeefsel tasapinnal liikuva põllutöömasina rehvi poolt tekitatud survet mullale, millega kaasneb tihenemine. Põllu ebatasasustest tingituna käsitleti rehvide survet kui löögilainet mullale. Selle tulemusena on ka rehvide poolt tekitatav tihendatavus erinev. Eesmärgi täitmiseks teostati nii laboratoorseid katseid kui ka põldkatseid. Väga tähtsateks töövahenditeks antud uurimustöö juures on „Proctori standardne tihendaja“ ja mulla tihendamise seade. Mõlemat liiki katsete puhul leidis aset kobeda ja tihendatud mulla võrdlemine ehk Proctori seadme kalibreerimine katsemasina rehvi järgi. Katsemasinaid oli kokku kolm, millest kaks Vene päritolu traktorid ja üks sõiduauto. Laboratoorsed katsetused nägid ette muldade tihendamist erinavate rõhumisjõududeni koos vastavate graafikutega ja mulla niiskuse ning mulla tiheduse arvutamist. Põldkatsetel tihendati traktoritega rehvi alust mullakihti jälg-jäljes sõites kokku viis korda ning võrdluseks kobeda mulla vastavad näitajad. Sõiduautoga katsetati ja kontrolliti normaalpinget mullas kontaktis rehviga. Lisaks teostatud katsetele leiti tihedamisega kaasnevate probleemide väljaselgitamine. Uuriti erinevate konstruktsiooniliste erisustega rehvide osakaalu tähtsust tihenemisprotsessis. Nagu põhitekstist võis välja lugeda, et kasutusel on kahte tüüpi rehve. Nendeks on radiaal- ja diagonaalrehvid, millest diagonaalrehvid on tunduvalt jäigemad ning põllupind kannatab rehvi poolt tekitatud suurema erisurve tõttu. Sellega kaasneb ka suurem muldade tihenemine. Töösse on sisse toodud erinevad pinnase tiheduse määramise meetodid, mida on kokku kuus erinevat varianti. Kõige sarnasemaks saab pidada „Proctori standardset tihendajat“ penetromeetriga, mis leiabki kasutamist Eestis ja on eriti liivpinnastele sobilik. Rõhutamist väärib muldade tihendamise vähendamise võimalused. Enamlevinud võimalustest on kasutada topeltrattad või roomikud traktoritel, et suurendada rehvide pinda ja jaotada teljele mõjuv koormus suuremale pinnale. Järgnevalt on võimalus viia rehvi siserõhk võimalikult väikseks, sest milline on rehvi siserõhk, selline on ka normaalpinge mullas kontaktis rehviga. Võimalus on ka tihendamist vähendada agrotehniliste võtetega, liblikõieliste heintaimede kasvatamise või sõitmiskorduste arvu minimaliseerimisega. Kõige tähtsam nõue on õigeaegselt põllule minemine. Liblikõieliste heintaimede juurestik on sammasjas ning nad ulatuvad sügavamatesse mullakihtidesse kui kõrrelised heintaimed. Graafikud olid mõeldud erinevate olukordade kirjeldamiseks. Laboratoorsete katsete käigus selgus, et ühe- ja viieatmosfäärilise rõhumisjõuga tihendatud mullas saadi Proctori seadmega standardse raskuse vabalangemise teel teada imitaatori mulda sisenemise väärtused. Selgus, et erinevalt tihendatud mulla puhul olulisi märgatavaid muutusi ei esinenud. Üldjuhul peab paika ikka olukord, et mida rohkem mulda tihendatakse, seda kõvemaks ta muutub ning Proctori seadme imitaatori mulda sisenemine väheneb. Ratta imitaatori kobedasse mulda sisenemise näidud tihendatud mulla näitudega erinevad teineteisest ligi poolega. Haage Agro OÜ põllul teostati katseid jäljes ja väljaspool jälge. Tulemused erinesid omavahel mitmekordselt. Kuna Haage põllul olid mulla niiskused kõige väiksemad võrreldes nii laborkatsetes kui ka autori põldkatsetes saadud tulemustega, siis sellest hoolimata sarnanevad tulemused MTZ 820-ga pärast teistkordset tihendamist. Haage põllul kontrolliti normaalpingete mõõturiga seaduspärasuse paikapidavust, et milline on rehvi siserõhk, selline on ka normaalpinge mullas kontaktis rehviga. Katse läbiviimisel selgus, et pärast esimese korra sõitu samas jäljes saadi tulemuseks rehvi siserõhuga võrdne tulemus. Autori põllul teostatud katsete maht oli mõneti mahukam. Katseid teostati mitme traktoriga ja tulemusi koguti jälg-jäljes sõites. Iga tihendamiskorra järel teostati Proctori seadme löökide arvu ja ratta imitaatori vahelise seosega graafik. Tehti ka graafik ratta imitaatori mulda sisenemisest traktori ratta jäljes lähtuvalt kobeda mulla näitajatest. Sealt selgus, et MTZ 820 suurema massi tõttu loob selle laiem ratas soodsamad jälje tingimused, kuna imitaator süveneb märksa enam mulda kui T-25 tallatud jälgedes. Seega MTZ taktori nn. kõnnak on põllul pehmem. Antud graafikuga lükati ümber teadaolev väide, et kerge traktor tallab vähem. Teostati ka Proctori seadme kalibreerimine imitaatoriga kobeda põllumulla suhtes. Selgus, et vastava niiskusega imitaatori sisenemine mulda andis võimaluse iga tihendamiskorra järel vaadelda, milline rehvi normaalsurve tekib kontaktis mullaga. Leiti ka mulla niiskuse sisaldus ja tihedus. Kõige niiskemad mulla väärtused ja suuremad tihedused ilmnesid autori põllul põldkatseid tehes, mis on ka loogiline, kuna katseid teostati pikalt kestva sügise tõttu alles detsembri lõpus. Kuna kõiki katseid teostati mitmes korduses, siis oli võimalus ka teha statistiline analüüs. Tähtsamateks näitajateks on toodud välja aritmeetiline keskmine, standardhälve, standardviga ja piirdiferents. Käesoleva uurimistöö edasiarendamise suunaks peaks võtma kasutusele erinevad läänetraktorid ning tegema autori tööga sarnaseid katseid. Selge on see, et tänapäeva traktorid on varustatud radiaalrehvidega, mis on väga positiivne. Peamine erinevus Belarus traktori ja läänetraktori vahel on massi erinevus, rehvide laius ja diameeter ning rehvi siserõhk. Huvitav oleks teada, kui palju siis ikkagi mitmeid kordi raskem läänetraktor oma rehvidega mulda tallab.