Sirvi Autor "Naudi, Sigmar (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Meemesilaste (Apis mellifera Linnaeus) korjealasse jääva maakasutusviisi mõju meesaagi kujunemisele(Eesti Maaülikool, 2022) Gross, Ülar; Naudi, Sigmar (juhendaja); Pent, Kaarel (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja)Meemesilaste korjekäitumise mõnda aspekti on vähe uuritud. Nimelt, milline geograafiline asukoht, maakasutusviis, temperatuur ja ilmastikutingimused soodustaksid mesilasperede arengut ning suurendaksid ja parandaksid nii meetoodangut kui tolmeldamisteenust. Korjevõimaluste ja pere arengu seose mõistmine aitab mesinikel oma tegevusi paremini planeerida. Magistritöö eesmärkideks on välja selgitada meemesilaste korjealasse jääva maakasutusviisi mõju meesaagi kujunemisele ning saada teada, kas ja kuidas erinevatel mullastikuvaldkondadel asetsevate mesilasperede mee tootlikus on erinev. Antud töös uuritakse üle Eesti paigaldatud 45 tarukaalu 2021. aasta korjeperioodi andmeid. Analüüsitakse temperatuuri, õhuniiskuse, mullastikuvaldkonna, tarust 3 km raadiusse jääva maakasutusviisi ja korjetaimede hulga mõju netokaalu kujunemisele. Leiti, et meesaagi kujunemisel ei mängi olulist rolli temperatuur, õhuniiskus, maakasutusviis ja korjetaimede hulk. Meesaagi netokaalu ja eelnimetatud faktorite vahel korrelatsioon puudus. Mullastikuvaldkond mõjutas korjeperioodi keskmist netokaalu. Ühe aasta andmete põhjal ei saa veel lõplikke järeldusi teha, andmete kogumist ja analüüsimist tuleks jätkata ka edaspidi.Kirje Pisieoseliste Noseema apis ja Nosema ceranae söötmise teel nakatamise edukus meemesilastel ja mõju isendite elueale(Eesti Maaülikool, 2019) Järvis, Madis; Naudi, Sigmar (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja); Mänd, Marika (juhendaja)Meemesilaste arvukus on pidevas langustrendis, mille tõttu väheneb taimede saagikus ja levik, samuti kannatab inimeste toidulaud. Üheks hukkumise põhjuseks peetakse nosematoosi, mis on laialdaselt levinud meemesilaste nakkushaigus. Nosematoosi põhjustavad kaks pisieoseliste liiki: Nosema apis ja Nosema ceranae. Antud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada: a) mesilasperede söötmise teel nosematoosi nakatamise edukus nii N. apis`e ja N. ceranae puhaskulutuuriga kui mõlema haigustekitaja seguga ja b) kas ja kuidas mõjutavad need töötlused töölismesilaste suremust. Tunnelkatse käigus nakatati meemesilasi noseema eostega. Kokku söödeti kolme nädala jooksul igale töötlusgrupile 15 miljonit vastava liigi eost. Suremuskatses võeti 20 mesilast igast töötlusgrupist ja asetati nad eraldi puuridesse, misjärel 25 päeva jooksul jälgiti mesilaste suremust. Katse tulemusel selgus, et mesilasi on võimalik nosematoosi nakatada läbi suukaudse söötmise. N. apis ja N. ceranae ei avaldunud statistiliselt olulist mõju mesilaste suremusele, kuigi N. ceranae puhul oli suremus mõnevõrra kõrgem. Kahe liigi koosmõju avaldas tugevat mõju mesilaste suremusele. Katse põhjal võib järeldada, et puhaskultuurina ei mõjuta noseema mesilaste suremust, kuid kahe liigi koosmõjul suureneb suremus tunduvalt.Kirje Varroalesta (Varroa destructor) arvukuse sõltuvus mesilasperede asustustihedusest ja asupaigast(Eesti Maaülikool, 2024) Soomelt, Annika; Naudi, Sigmar (juhendaja); Karise, Reet (juhendaja)Elanikkonna suurenemine on tõstnud oluliseks ülesandeks põllukultuuride saagikuse suurendamise. Putukatel, eriti meemesilastel on oluline roll põllukultuuride saagikuse suurendamisel taimede tolmeldamise kaudu. Varroalest on enim meemesilastele kahju tekitav parasiit, ta toitub mesilase rasvkehast ning temaga võitlemine on tänaseni rahvusvaheline väljakutse nii teadlastele kui ka praktikutele. Töö eesmärgiks on hinnata varroalesta arvukuse sõltuvust mesilasperede asutustihedusest ja paiknemisest ning selgitada, kui suurt territooriumi peaks hindama, et saada kõige usaldusväärsemad seosed. Valimis oli 49 katsemesilat üle Eesti. Proovid koguti elusatest mesilates Easy VarroaCheck proovitopsi, millest eraldati varrolestad. Laboratoorsete tööde käigus loendati kogutud ja hoiustatud mesilased. Käesoleva magistritöö tulemusel võib järeldada, et mesilasperede arv naabruskonnas ei mõjuta varroalesta arvukuse taset, küll aga naabermesinike arv mõjutab usutavalt varroalesta arvukust 3 km raadiuses. Kliima võib mõjutada, kuid ei ole määrava tähtsusega. Selleks et saada põhjapidavamaid tulemusi, tuleb sarnaseid uuringuid teha mitmel järjestikusel aastal, et välistada konkreetse aasta mõjusid tulemustele ning samas soovitan katsemesilatest rohkem kui üks proov võtta, näiteks igast viiendast või kümnendast mesilasperest.