Sirvi Autor "Narits, Lea" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje The effect of sowing date on cover crop biomass and nitrogen accumulation(2019) Toom, Merili; Talgre, Liina; Pechter, Priit; Narits, Lea; Tamm, Sirje; Lauringson, Enn; Estonian University of Life SciencesCover crops are important tools for reducing nitrogen (N) leaching from the soil and improving the nutrition of cash crops. In northern regions with short autumns it is important to maximise the growing season of cover crops to achieve sufficient biomass and N accumulation. The objective of the study was to evaluate the biomass and N accumulation of cover crops at different sowing dates in August. Field experiment at Estonian Crop Research Institute was conducted in 2017 and 2018 with white mustard (Sinapis alba L.), phacelia (Phacelia tanacetifolia Benth), buckwheat (Fagopyrum esculentum Moench), berseem clover (Trifolium alexandrinum L.), field pea (Pisum sativum L.) and faba bean (Vicia faba L.). Cover crops were sown on August 3, 8, 14 and 18 in 2017 and August 3, 8, 13, 17 and 23 in 2018. The two year experiment showed that biomass and N accumulation of cover crops were reduced with delayed sowings, but the reduction mainly depended on cover crop species. White mustard, field pea and faba bean accumulated significantly higher amount of biomass and N than phacelia, buckwheat and berseem clover at all sowing dates in both years. Because of a rapid decrease in biomass, the optimum sowing time for phacelia and buckwheat should not be later than middle of August. In both year berseem clover produced the modest amount of biomass and therefore more suited as spring sown cover crop in Estonian conditions.Kirje Põllukultuuride valik ja sobivus valkude eraldamiseks(Taimsete Valkude Innovatsiooniklaster, 2023) Kaldmäe, Hedi; Tamm, Ilmar; Narits, Lea; Lääniste, Peeter; Runno-Paurson, Eve; Tõrra, Toomas; Moks, MatisMTÜ Taimsete Valkude Innovatsiooniklaster viis läbi koostöö- ning teadus- ja arendustegevuse projekti, mille jaoks saadi toetust „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmest „Innovatsiooniklaster“. Projekti teostamise periood oli veebruar 2019 kuni veebruar 2023 ja see koosnes neljast innovatsioonitegevusest. Innovatsioonitegevuse „Põllukultuuride valik ja sobivus valkude eraldamiseks“ eesmärk oli varasematele uuringutele tuginedes teha Eestis kasvatamiseks sobivatest kanepi-, kaera-, põldoa- ja põldhernesortidest eelvalik ning viia kolmel aastal läbi põldkatsed selgitamaks sordi, kasvuaasta ja kasvatustehnoloogia mõju saagi valgusisaldusele. Lisaks hinnati ka vähem viljeldud, kuid valgurikaste kultuuride (kikerherne, hirsi ja läätse) ning õlikanepi sobivust taimse valgu allikana. Määrati toorvalgusaak hektari kohta, analüüsiti valkude aminohappelist koostist ja hinnati valgu omastamist takistavate inhibiitorite sisaldust in vitro valgu seeduvuse mudeli abil.Kirje Taimekasvatus : õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool, 2021) Alaru, Maarika; Annuk, Tiiu; Bender, Ingrid; Keres, Indrek; Korge, Mailiis; Lauringson, Enn; Lillak, Rein; Loit, Evelin; Mäeorg, Erkki; Narits, Lea; Talgre, Liina; Loit, Evelin (koostaja); Keres, Indrek (koostaja)Taimed moodustavad esmase toodangu põllumajanduses. Taimekasvatussaadusi kasutatakse nii inimtoiduks, söödana põllumajandusloomadele kui ka toorainena paljudele teistele tööstusharudele. Lisaks eelnevale rikastavad taimed elukeskkonda hapnikuga, moodustades asendamatu lüli bioloogilises ringes. Tänapäeva olukorras, kus inimkond suureneb iga päevaga ning väärtusliku põllumajandusmaa hulk väheneb, muutub surve taimekasvatusele, kui toidu tootjale. Lisaks toob pidevalt muutuv kliima kaasa vajaduse kohaneda järjest suuremaks. Lisaks muutub kliima iga aastaga, mis toob kaasa vajaduse kohaneda. Seetõttu moodustab taimekasvatus suure osa toiduga kindlustatusest ning õiged otsused kasvatavate kultuuride ja rakendatavate tehnoloogiate valikus, on erinevate riskide vähendamise juures olulised. Taimekasvatus on juba praegu ja veel enam tulevikus osa ringbiomajandusest, mis tähendab, et tootmine peab olema kestlik ning saagi väärindama maksimaalne. Me oleme pannud kokku kaasaegse taimekasvatuse õpiku, mida saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Viimane üldine taimekasvatusalane õpik Eestis anti välja 1986. aastal („Taimekasvatus“, autorid: J. Heinsoo, E. Jaama, J. Jõudu, E. Reimets, K. Viilberg). Viimase 20 aasta jooksul on põhitõed taimekasvatuses jäänud küll samaks, kuid on toimunud palju muutusi kasvatavates kultuurides ja kasvatustehnoloogiates. Kartulit on põhjalikult käsitletud Juhan Jõudu koostatud ’Kartulikasvatuse“ raamatus, mis ilmus aastal 2002. Rohumaa kultuuride kohta saab õppida Dr. Ants Benderi koostatud raamatust „Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine“, mis ilmus 2006. aastal. Käesolev õpik annab põhiteadmised emakeeles, sellele lisaks saab kasutada võõrkeelset kirjandust. Taimekasvatust õpetatakse Eesti Maaülikoolis mitmel õppekaval: põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, aiandus, loodusvarade kasutamine ja kaitse, loodusturism ja maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Seetõttu leiab uus õpik laialdast kasutust. Lisaks saavad õpikut kasutada Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis õppijad. Ka kogenud põllumajandustootjad noored agronoomid ja teised taimekasvatushuvilised saavad värskendada enda teadmisi. Käesolev õpik on oluline lisandus Mullateaduse kõrgkooliõpikule. Autorite kollektiivi on koondatud õppejõud ja teadlased, kes on sellel alal parimad asjatundjad Eestis. Suur tänu kõigile autoritele ja nõuandjatele! Põllumees saab igal aasta uue võimaluse. Enamus Eesti põllumajanduskultuure on üheaastased, ehk igal aastal külvatakse uus seeme. Igal sügisel saab pärast saagikoristust teha õppetundidest ja kogemustest uued järeldused. Nii näeme ka meie seda õpikut elava süsteemina. Mitte just igal aastal, aga teatud perioodi tagant, näeme me õpikut uuenemas.Kirje Vahekultuuride biomassi moodustamise ja lämmastiku sidumise võime ning mõju suviodra saagile(Estonian Academic Agricultural Society, 2023) Toom, Merili; Talgre, Liina; Tamm, Sirje; Tamm, Ülle; Tamm, Ilmar; Narits, Lea; Talve, Tiina; Edesi, Liina; Lauringson, Enn; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Mullateaduse õppetoolCover crops play an important role in preventing nutrient loss, reducing agricultural inputs, improving soil quality and environmental sustainability. The objectives of the study were to determine the biomass and nitrogen accumulation of cover crops and their effect on the following spring barley (Hordeum vulgare L.). Field trials with cover crop species winter rye (Secale cereale L), winter turnip rape (Brassica rapa spp. oleifera L.), forage radish (Raphanus sativus L. var. longipinnatus), hairy vetch (Vicia villosa Roth), and berseem clover (Trifolium alexandrinum L.) were carried out during four growing seasons (2016/17, 2017/18, 2018/19, and 2019/20) at the Estonian Crop Research Institute (present: The Centre of Estonian Rural Research and Knowledge, METK). Cover crop biomass and N accumulation in autumn and in spring depended on species and growing conditions. The biomass and nitrogen (N) accumulation were at their lowest in the first growing season (2016/17) due to lowest level of effective temperatures. Forage radish accumulated the highest amount of biomass and N in autumn. Berseem clover accumulated lowest amount of biomass and N in the year with drought conditions (2018) before sowing. Among overwintered cover crops, hairy vetch accumulated the highest amount of N in the spring although its biomass was similar to winter turnip rape. Winter rye had the lowest biomass and N accumulation in spring. As an average over the four years, only forage radish and hairy vetch significantly increased the yield of subsequent barley. None of the cover crops had a negative effect on barley, as the yield level following other species was similar to the control without cover crop. The knowledge about cover crop selection is useful to integrate suitable species into Estonian cropping systems.