Sirvi Autor "Muiste, Peeter (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24

AS Aru Grupi komponenditehase analüüs ja töö parendamise võimalused
(2014) Karro, Kristjan; Muiste, Peeter (juhendaja)
Antud magistritöö eesmärgiks on analüüsida AS Aru Grupi liimpuidust komponentide osakonna tööd ja sellest lähtuvalt pakkuda võimalusi selle parendamiseks. Peamiselt keskendub see töö andmete analüüsimisele. Antud töö läbiviimiseks hangiti vastavad andmebaasid AS Aru Grupist ja viidi läbi mitmeid intervjuusid ettevõtte töötajatega. Peamisteks analüüsiallikates olid 2013.a. komponenditehase tööde nimekiri, 2013.a. liimpuidu laoinfo ning 2013.a. sisemised saatelehed. AS Aru Grupp peaks oma ettevõttes rakendama piirangute teooriat ja terviklikku kvaliteedijuhtimist. Ettevõte peaks ka suuremat rõhku panema põhitegevustele, mis loob ettevõttele suurema osa tulust. Toodete kvaliteedipõhist jaotust tuleks muuta, mille tulemusena muutuks toodete klassifitseerimine täpsemaks. Lisaks peaks ettevõte kaaluma kulukamate ja vähem toodetavate detailide sisseostmist.
AS Barrus saeveski pakkimisliini tootlikkuse analüüs
(2014) Mikson, Mikk; Muiste, Peeter (juhendaja)
Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida AS Barrus saetööstuse pakkimisliini tööseisakuid ning pakkuda välja lahendusi seisakutele kuluva aja vähendamiseks. Pakkimisliin on saetööstuse üheks olulisemaks liiniks, sest sellest oleneb, kui kiiresti saematerjali väljastada suudetakse. Mõõtmiskatseid sooritati kuue tööpäeva jooksul AS Barrus saeveski pakkimisliinil viibides seal vaatlejana. Mõõtmised sooritati sülearvutiga. Tulemustest selgus, et kuue mõõtmispäeva jooksul esines kokku 1014 tööseisakut ning valdavalt esines 19 põhilist tüüpi seisakut. Seisakute kestvus varieerus vahemikus 3 sekundist kuni 25 minutini. Ühe mõõtmispäeva jooksul esines valdavalt 169 seisakut. Suuremateks seisakute põhjusteks olid tühjad saematerjali taskud, tasku täitumine, arvutiprogrammi seadistamisest tulenev viivitus ning liinil risti jooksev saematerjal. Töö tulemused näitasid, et seisakute vähendamisel tuleks põhitähelepanu pöörata liini tehnilise seisukorra eest hoolitsemisele ning otstarbekas oleks panna liinile üks operaator lisaks.
AS RAIT toormaterjali visuaalse sorteerimise mõju lõpptoote väljatulekule
(2016) Nõmme, Argo; Muiste, Peeter (juhendaja)
Käesolevas magistritöös analüüsitakse AS RAIT toormaterjali tootmise eelse sorteerimise mõju lõpptoote väljatulekule ja võimalikule kokkuhoiule tootmisajas. Töös on antud ülevaade AS RAIT ajaloost, hetkeseisust ja ettevõtte peamise toodangu andvast höövelmaterjali tootmise liinist. Kirjeldatud on seda, mida loodetakse ettevõtte poolt toormaterjali eelsorteerimisega saavutada ning selle kasumlikkus ettevõttele. Töös oli uurimuse all kolm ettevõtte toodet, mille toormaterjali sorteeriti eesmärgiga anda hinnang toodangu väljatulekule. Selleks, et anda hinnang toormaterjalile kasutati AS RAIT olemasolevaid andmeid ning viidi läbi intervjuusid AS RAIT töötajatega. Saadud andmete põhjal oli võimalik toormaterjali sorteerides anda hinnang vastavalt lõpptoote kvaliteedi nõudmistele. Lahti on kirjutatud iga uurimisobjekti juures vaadeldud toormaterjali pakkide üldised tulemused ning põhjused, miks materjal hinnati lõpptoote kvaliteedile vastavaks või mitte. Lõpptoote materjali kontrollidega anti hinnang oletusliku ja tegeliku materjali väljatulekule ning hinnati sorteerija töö täpsust. Saadud andmete põhjal koostati arvutus võimaliku tootmise aja kokkuhoiu ning toormaterjali sorteerimisega seotud kulude kohta. Arvutuste tulemusena on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas toormaterjali eelsorteerimine on ettevõttele kasulik tegevus.
Eesti mehaanilise puidutööstuse jäätmete kasutuse analüüs
(2015) Kukk, Jürgen; Muiste, Peeter (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud Eesti sae- ja höövlitööstustes tekkinud puidujäätmeid, nende kasutust ning edasist väärindamist. Töö eesmärkideks oli välja selgitada puiduliste jäätmete tekkemahud, nõudlus ning väärindamisvõimalused Eestis. Lisaks uuriti puidutööstuste kõrvaltoodangu realiseerimisvõimalusi, transporti, edasist väärindamist keskendudes graanulitootmisele ning puidujäätmete kasutuse ja väärindamise tulevikuperspektiive Eestis. Tööks vajalikke andmeid koguti intervjuude ja küsimustike kaudu erinevate sae-, höövli-, plaadi- ning graanulitööstuse esindajatelt Kokkuvõtlikult võib öelda, et saetööstustes tekib ligikaudu 50% ning höövlitööstustes 20 – 35% kõrvaltoodangut. Kõrvaltoodangu müük aitab ettevõtetel teenida lisatulu 2 – 8% ning enamus töös küsitletud puidutööstustest pidas tulusamaks kõrvaltoodang edasi müüa kui seda ise väärindama hakata. Kokku tekkis 2014. aastal puidutööstustes jäätmeid 2,3 miljonit kuupmeetrit, millest kolmandik tarbiti otse kütteks. Osakaalult suurim jäätmete väärindaja oli graanulitööstus, kes tarbis 27% Eestis tekkinud kõrvaltoodangust. Kui varemalt kasutas graanulitööstus tootmisel suuresti puidutööstuse kõrvaltoodangut, siis viimastel aastatel on suurenenud tootmismahtude kasvu tõttu märkimisväärselt küttepuu kasutamise osakaal. Kõigile väärindajatele puidutööstusjäätmeid ei jagu. 2014 aastal oli puidutööstuse jäätmete potentsiaal edasiseks väärindamiseks 1 552 000 m3 , kuid vajadus 2,31 miljonit kuupmeetrit. Puudujäägi kompenseeris valdavalt paberi- ja küttepuu ning raiejäätmed.
Eesti puitakna- ja uksetööstuse ekspordi konkurentsivõime
(Eesti Maaülikool, 2019) Nagel, Markus Peter; Muiste, Peeter (juhendaja); Metsatööstus
Puidust akna- ja uksetootmine on Eestis suure eksportosakaalu ja tööhõivega tööstusharu, kuid selle rahvusvaheline konkurentsivõime on nii Eesti kui ka kogu maailma kontekstis põhjalikult uurimata. Magistritöö eesmärgiks on Eesti puitakna- ja uksetööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime hindamine läbi väliskaubandusstatistika andmetele põhinevate konkurentsivõime hindamise indeksite ning nende võrdlus teiste eksportriikidega. Indeksite arvutamiseks on kasutatud ÜRO väliskaubanduse andmebaasi Comtrade rahvusvahelise kaubandusstatistika andmeid aastatest 2003-2017. Kajastust leiavad 2017. aasta seisuga maailma 25-e suurema ekspordi ja impordi mahuga riikide eksport- ja importmahud US-dollarites kahest kaubagrupist HS-koodiga 441810 (Puit; aknad, prantsuse aknad ja nende raamid) ja HS-koodiga 441820 (Puit; uksed ja nende lengid ja lävepakud). Konkurentsivõime hindamiseks rakendatakse viit indeksit: eksport turuosa (EMS), import turuosa (IMS), ilmutatud suhtelise eelise indeks (RCA), impordi suhtelise turuosa indeks (RMP) ja suhtelise kaubavahetuse eelise indeks (RTA). Töö näitab, et nii Eesti eksportmahud kui ka RTA arvud on mõlemas vaadeldud kaubagrupis mitmekordistunud. 2017. aastal paistab Eesti 25 suurima eksportriigi hulgas silma kõrgeima RTA arvuga (aknatoodang 24,7 ja uksetoodang 34). Kõrged RMP arvud näitavad veel teatud mahajäämist konkurentidest. Selle põhjuseks on mõlema kaubagrupi kõrge impordiosakaal, mille taga on suure tõenäosusega Eestis toodetud valmismajades kasutatavad, Skandinaaviast pärinevad, importuksed ja aknad ning peamiselt Lätist sisse toodud detailid nagu nt. lävepakud, raamid, lengid jne. Eesti akna- ja uksetööstust muudaksid kriisidele vastupidavamaks ja Põhjamaadest vähem sõltuvaks sihtriikide valiku laiendamine ning eksportmahtude suurem hajutamine. Eesti toodete aastatepikkusi madalaid hindu, võrreldes teiste eksportriikidega, aitaksid tõsta, lisaks teiste autorite poolt välja toodud mainekujundusele ja tootearendusele, ekspordi suurendamine sellistel turgudel, kus hinnad on kõrgemad nt. Šveits, Austria, Prantsusmaa, Beneluksriigid ja Island.
Eriprojektiliste toodete tootmismahu suurendamine puidutööstusettevõttes
(2016) Karu, Hans-Kristjan; Muiste, Peeter (juhendaja)
Käesolevas magistritöös analüüsitakse ja mõõdetakse eriprojektiliste toodete tootmisprotsesse ning kõrvutatakse tootmisvõimus prognoositava suurema tootmismahuga. Töö eesmärk on väljaselgitada olemasolevate masinate jõudlus ja piisavus suuremale tootmismahule. Andmeid koguti ettevõttes AS Palmako mõõtes tootmisprotsessidele kuluvat aega. Kogutud andmete põhjal arvutati masinate tootmisvõimsuseid, analüüsiti tööseisakuid ning tehti ettepanekuid tootmiskorralduste muudatusteks. Mõõdeti tootmise abioperatsioonidele kuluvat aega ning analüüsiti ajakasutust. Leitud tootmisvõimsuse kõrvutamisel prognoosiga selgus, et antud puidutöötlemisseadmetega pole võimalik toota suuremat prognoositavat tootmismahtu ning vajaliku jõudluse saavutamiseks tuleb soetada lisaks uus puitdetailide töötlemisliin. Autor tegi ettepanekuid tootmiskorralduste efektiivsemaks muutmiseks, mida hakkas ettevõte ka kasutama.
Haava puitmassi tootmisjääkide kasutusanalüüs
(Eesti Maaülikool, 2018) Münter, Taavi; Muiste, Peeter (juhendaja); Kriipsalu, Mait (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Haavapuitmassitehase peamised jäätmeliigid on puukoor (46,15 %) ja aktiivmuda (44,56 %), mõnevõrra on ka saepuru ja sõelmeid. Praegune jäätmekäitlus omab problemaatilisi aspekte ning ei ole tehniliselt ega majanduslikult kõige paremini organiseeritud. Töö eesmärgiks on uurida puitmassi tootmisest tulenevaid tahkeid biojäätmeid, nende omadusi ning võimalust kasutada jäätmeid biokütusena. Töö käigus vaadati üle Eesti puidutööstuse jaoks uudset kütuse tootmise tehnoloogiat, mille abil on võimalik saada haavakoore, saepuru, sõelmete, aktiivmuda ning nende segust homogeenset biokütust ning katseliselt hinnati nende sobivust energeetika valdkonnas. Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli puitkütuste laboris vastavalt tahkete biokütuste standarditele.
Hakkpuidu tootmiskulude analüüs ettevõtte Sarles OÜ näitel
(Eesti Maaülikool, 2023) Nool, Danno; Muiste, Peeter (juhendaja)
Hakkpuidu kasutamine on kasvav trend kogu Euroopas, kuna see võimaldab vähendada fossiilkütuste kasutamist ja seeläbi vähendada CO2 heitmeid. Hakkpuit on ka majanduslikult jätkusuutlik alternatiiv teistele energiaallikatele ning see annab ka panuse töökohtade loomisse piirkondades, kus on palju metsandus- ja puidutööstust. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli teada saada hakkpuidu tootmise suurimad kuluartiklid ning pakkuda lahendused kulude kokkuhoiuks ja tootmise efektiivsemaks muutmiseks. Võrreldi tootmiseks kuluvat energiat hakkpuidust saadud energiaga. Töös antakse ülevaade hakkpuidu turust Euroopas ning Eestis. Analüüsitakse hakkpuidu ladustamist ning energeetilisi omadusi ning vaadeldakse tootmiseks kasutatavaid seadmeid. Töö põhiline osa on kahe enamlevinud ning ettevõttes Sarles OÜ kasutusel oleva puiduhakkuri Jenzi ning Mus-Maxi tootmiskulude võrdlus. Lisaks sellele koondamise- ja transpordikulude ülevaade. Tulemustest selgus, et kõige suurem kuluartikkel kõikide etappide juures oli kütus. Lisaks sellele peaks ettevõtte Sarles OÜ omale soetama vähemalt ühe liikuvpõranda poolhaagise, et tootmist efektiivsemaks muuta. Mus-Maxi ja Jenzi tootmiskulude võrdluses on selge, et Mus-Maxi tootmiskulud on palju väiksemad.
Hakkpuidu transpordikulude analüüs
(2014) Urbas, Andres; Muiste, Peeter (juhendaja); Padari, Allar (juhendaja)
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida hakkpuidu transpordikulusid. Analüüsis kasutati SLG Energy OÜ masinapargi andmeid – transpordi vahemaa, kütusekogus, koormate maht, temperatuur, sademete hulk. Lähte andmed saadi SLG Energy OÜ koostööpartnerilt Navirec OÜ-lt. Põhi eesmärgiks oli leida millist tüüpi veoautode komplektide kütusekulu on kõige väiksem SLG Energy OÜ masinaparki silmas pidades. Võrreldud veoautode komplektide tüübid olid multiliftide-, kaheteljeliste poolhaagiste- ja kolmeteljeliste poolhaagiste komplektid. Töö tulemused näitavad, et kõige väiksem on kütusekulu kolmeteljelistel poolhaagise komplektidel, järgnesid kaheteljelised poolhaagise komplektid ja võrreldud komplektidest kõige suurem oli kütusekulu multiliftide komplektidel. Tulenevalt käesolevast magistritöö tulemusest võib soovitada hakkpuitu transportivates ettevõtetes, eelkõige SLG Energy OÜ-s, kasutada hakkpuidu veoks kolmeteljelisi poolhaagise komplekte.
Kasvavate puude laasimise mõju puidu omadustele ja kvaliteedile
(2013) Korjuhin, Rainer; Muiste, Peeter (juhendaja)
Üks tähtsamaid ja vajalikumaid vahendeid kvaliteetse puidu tootmiseks on kasvavate puude õigeaegne laasimine. Sellest tulenevalt on käesoleva magistritöö eesmärk uurida, kuidas kasvavate puude laasimine mõjutab männi- ja kuusepuidu omadusi ja kvaliteeti. Töö läbiviimiseks vajalik uurimismaterjal koguti 2013. aasta jaanuarikuus Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalitelt JS221, JS222 ja JS223. Uurimismaterjalist lõigati kokku 200 männi ning 104 kuuse katsekeha, millest 78 tk saadi laasitud männi mudelpuudelt ning 62 tk laasitud kuuse mudelpuudelt. Labortööde käigus koguti andmeid puidu tiheduse, niiskussisalduse, paindetugevuse-, elastsusmooduli, aastarõngaste laiuse, sügispuidu osakaalu, okste hulga ning ultraheli levimiskiiruste kohta. Saadud tulemusi analüüsiti ning võrreldi laasitud ja laasimata puude vahel. Antud töö tulemusena selgus, et laasitud kuused olid kontrollpuudest keskmiselt suurema tihedusega (vastavalt 418,1 ja 403,3 kg/m3), kuid Tukey testi järgi ei leitud nii kuuse kui männi laasitud ja laasimata puude tiheduste vahel statistiliselt olulist erinevust. Keskmine paindetugevus oli laasitud kuusel 82,11 MPa ning kontrollpuudel 82,11 MPa. Männil olid vastavad näitajad 82,34 MPa ja 78,85 MPa. Antud töö tulemustest lähtuvalt ei saa väita, et puude laasimine paindetugevusele olulist mõju avaldaks. Seevastu kasvavate puude laasimine mõjub positiivselt puidu kvaliteedile. Laasitud puudel on oksi sisaldava puidu osakaal kogu materjalist 51,2 % ning laasimata puudel koguni 86,6 %. Seega laasitud puudelt on kahest tüükapoolsemast 3-meetrisest palgist saadud 35,4 % rohkem oksavaba materjali.
Ladustamise mõju pelleti tooraine kvaliteedile AS-i Graanul Invest näitel
(2016) Käo, Rasmus; Muiste, Peeter (juhendaja); Pärn, Linnar (juhendaja)
Viimasel kümnel aastal on Eestis kasvanud pelletitootmine ja hakkpuidu kasutamine lokaalsetes katlamajades ning koostootmisjaamades. Vaatamata sellele pole Eestis eriti uuritud, milliselt muutuvad puitkütuse karakteristikud pikaaegsel ladustamisel. Käesoleva töö eesmärk on Euroopa suurima pelletitootja AS-i Graanul Invest põhjal uurida, kuidas muutub tehase laoplatsile ladustatud ümarmaterjali kütteväärtus, tuhasus, niiskussisaldus ja mahumass üheksa kuu jooksul. Uurimustöös kasutatud tooraine on võetud ettevõtte tütarfirma OÜ Osula Graanul laoplatsilt ning katsed tehtud Eesti Maaülikooli puitkütuste laboris. Uurimustöö tulemusena selgus, et tooraine saavutab madalaima niiskustaseme peale kuut kuud ladustamist (kooreta lepal 28,73 ± 0,42%). Peale kuuekuust ladustamist sõltub niiskusisaldus ilmastikust. Üheksa kuud ladustatud lepa niiskussisaldus oli 42,48 ± 0,60%. Mahumassi näitajat mõjutab oluliselt millisel aastaajal on puit raiutud ning laoplatsile ladustatud. Üldistades võib täheldada, et kõrgeimad mahumassid olid kuus kuud ladustatud toorainel, mis jõudsid tehasesse mais. Samas peale kuut kuud ladustamist hakkab mass vähenema. Suurim erinevus oli kase puidul, kus kuuekuusel materjalil oli mahumass 194,53 ± 53 kg/pm3 ja üheksakuusel 145,26 ± 1,62 kg/pm3 . Ladustamisperioodi pikkuse seost kütteväärtuse ja tuhasuse muutuste vahel uurimustöös ei täheldatud. Täiendavate andmete saamiseks võiks proove võtta ka teistel aastaaegadel. Lisaks oleks huvitav teada saada üheksa kuu jooksul toimuvad muutused ühe konkreetse tooraine riida kohta.
Männi- ja kuusepuidu kuivatuse kvaliteedi ja energiakulu optimeerimise võimalused AS Aegviidu Puit kuivatite näitel
(Eesti Maaülikool, 2018) Naarits, Alari; Tamme, Valdek (juhendaja); Muiste, Peeter (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Puit on tähtis materjal erinevates eluvaldkondades olnud aastasadu. Puit võib sisaldada kaaluliselt sama palju vett, kui puitmass ise. Kvaliteetse tarbepuidu saamiseks ning edasiseks töötlemiseks on vaja puitu kuivatada. Puidu kuivatamine on väga keeruline protsess, mis nõuab palju töötlemisalaseid eelteadmisi. Selleks, et puitu kuivatada nõutud niiskussisalduseni, on tähtis valida kuivatamiseks optimaalseim kuivatusrežiim. Optimaalseima kuivatusrežiimiga tagatakse kuivatatava puidu parim kvaliteet väikeste energiakuludega võimalikult optimaalse aja jooksul. Antud magistritöö esimeseks eesmärgiks oli võrrelda Tšehhi päritolu KATRES kamberkuivatite reaalseid kuivatuskõverate kokkulangevust elektriliste takistus-tüüpi niiskusandurite ja TOKRSIM ver. 5.1.1 simulatsiooniprogrammi simulatsiooniga. Magistritööst selgus, et kamberkuivati, elektriliste niiskusandurite ja simulatsiooni kokkulangevus oli hea. Teiseks eesmärgiks oli kaardistada kuivatusrežiimide optimeerimise võimalusi KATRES kamberkuivatis. TORKSIM simulatsiooniprogrammiga teostati simulatsioone erinevatele kuivatusrežiimidele, kus kasutati katsekehade erinevaid algparameetreid. Antud simulatsioonide tulemusel saadi optimaalsemad kuivatusrežiimid lühendatud kuivatusajaga, kaotamata seejuures kuivatuskvaliteedis. Kuivatusrežiimide optimeerimise käigus selgus, et eesmärgistatud niiskussisalduseni kuivatamisel võib energiakulu tõusta, kuid elektrikulu väheneda. Lisaks eelnevale optimeerimisele selgus, et kuivatusrežiimide valikul on väga tähtis teada kuivatatava puidu algniiskussisaldust, millest tulenevalt saab määrata optimaalseima kuivatusaja. Optimaalseimat kuivatusrežiimi kasutades tagatakse parim kuivatuskvaliteet võimalikult väheste energiakuludega. Käesolevas magistritöös leitud tulemuste põhjal on võimalik AS Aegviidu Puit ettevõttel optimeerida materjali kuivatamist. Antud optimeerimise tulemusel on võimalik KATRES kamberkuivatite energiakulusid vähendada lühendades kuivatusaega või õhu liikumise kiirust kambris.
Männipuidu staatilise ja dünaamilise elastsusmooduli prognoosimine mittepurustaval ultrahelimeetodil
(Eesti Maaülikool, 2017) Kokk, Andre; Tamme, Valdek (juhendaja); Muiste, Peeter (juhendaja); Metsatööstus
Käesolevas magistritöös uuriti männipuitu mittepurustaval ultraheli meetodil üle ja alla kiu küllastuspunkti niiskuse sisaldustel. Töö eesmärgiks oli prognoosida männipuidu staatilist ja dünaamilist elastsusmoodulit ultrahelimasina Proceq Pundit Lab mõõdetud tulemuste põhjal laias niiskusvahemikus (0 - 152%). Elastsusmooduli uurimine on oluline, et hinnata puidu tugevusomadusi. Männi malts- ja lülipuidu mõõdeti eraldi. Maltspuidu mõõtmisi teostati viies ja lülipuidul oli neli niiskusklassi. Antud töös mõõdeti ultraheli kahel sagedusel – 150 kHz ja 250 kHz. Ultraheli kiiruse mõõtmised toimusid piki-, tangentsiaal- ja radiaalsuunas. Töö tulemused näitasid, et veesisaldus mõjutab oluliselt ultraheli levimist männipuidus. Staatilist elastsusmoodulit saab teatava veaga prognoosida, kui mõõta lisaks ultraheli kiirustele ka tihedus ning veesisaldus puidus. Lülipuidu puhul saab staatilist elastsusmooduli prognoosida ka ilma tiheduseta. Üle kiu küllastuspunkti niiskuse sisaldustel on elastsusmooduli prognoosimine ebatäpsem. Staatilise elastsusmooduli prognoosimisel osutusid oluliseks mõlemal sagedusel tehtud ultraheli mõõtmised. Dünaamilise elastsusmoodulit saab ultraheli kiiruste põhjal prognoosida täpselt. Tarvilik oleks teha lisauuringuid, kus mõõdetakse ka paindetugevust erinevatel niiskuse sisaldustel. Erinevad uurimused on näidanud, et staatilise elastsusmooduli ja paindetugevuse vahel on tugev seos. Lisaks võiks teostada uuringuid erinevatel temperatuuridel.
Metsamasinaoperaatorite töö tasustamise analüüs Stora Enso Eesti AS näitel
(2013) Kirsimägi, Rain; Kaimre, Paavo (juhendaja); Muiste, Peeter (juhendaja)
Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida Stora Enso Eesti AS puiduvarumisüksuses harvesteri- ja forvarderioperaatorite töö tasustamiseks kasutatavat tükitasul põhinevat palgasüsteemi. Tuuakse välja selle plussid ja miinused. Analüüsi tulemusena tuletatakse sobivad ajatasu määrad, mis motiveeriksid töötajat ning samas tagaksid ka ettevõtte konkurentsivõime. Harvesterioperaatorite töötasu analüüsimisel oli uurimise all raieliik, keskmine tüvemaht, tegelik tööaeg, raielangilt lõigatud puidu kogus ja mahuboonus. Forvarderioperaatorite töötasu analüüsimisel oli uuritavateks parameetriteks raieliik, keskmine veokaugus, pinnase raskusaste, normaaltööaeg, kokkuveetud puidu kogus ja mahuboonus. Tükitööl põhineva palgasüsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et masinate võimsus on erinev ning töötasu arvestuses on eelistatud operaatorid, kes töötavad suurematel masinatel, mis on tootlikumad võrreldes väiksemate masinatega. Väikseima ja suurima tootlikkusega harvesteri töömaht oli vastavalt 6,43 ja 16,0 tm tunnis. Harvesterioperaatoritele makstava ajatasu ettepanekute esitamisel on lähtutud asjaolust, et sarnaste kogemuste ja oskustega operaatorid teeniksid võrdväärset tasu ning kaoks ära masinate erinevustest tulenev palgaerinevus. Kõigi harvesterioperaatorite keskmiseks soovituslikuks tunnihinnaks kujunes 14,76 eurot/h. Forvarderioperaatorite tasustamise üleminekul tükitöölt ajatööle tuleks teha iga tootlikkust mõjutava muutuja (raieliik, veokaugus, raskusaste) kohta kronomeetria ning selle põhjal koostada analüüs.
Palkide koorimine survepesuriga
(2016) Aarna, Marko; Muiste, Peeter (juhendaja)
Kuuse- ja männipalkide koorimine on tööprotsess, mis tuleb läbida selleks, et palke oleks võimalik kasutada ümarpalgist hoonete ehitusel. Uurimuse eesmärgiks oli võrrelda erinevaid töömeetodeid, et leida optimaalne lahendus, mis oleks soodsaim arvestades tööjõu ja raha kulu. Võrreldavuse saavutamiseks kasutati koorimisel kahte töövahendit – liimeister ja tööstuslik survepesur. Võrdluses on 185 palki erineva pikkuse, koorepaksuse ja diameetriga. Töödeldavad palgid on pärit 140 aastasest puistust ning seetõttu on nende koor paksem kui palkidel, mida tavaliselt majade ehitusel kasutatakse. Uurimustöö objekt asub Nõo vallas Aarnamäe talu krundil, kuhu ladustatud 200 palki on lõigatud Võnnu alevikus asuvalt 0,6 hektari suuruselt puistult 2015 aasta kevadel. Igal palgil on mõõdetud mõlema otsa diameeter, koorepaksus ja palgi pikkus. Töö käigus mõõdeti iga palgi koorimiseks kuluv aeg, vee- ja kütusekulu. Eraldi on välja toodud palkide liigutamiseks kuluv aeg. Antud uurimus toob eriti hästi välja töö kiiruste erinevuse palkide tüveotstel, kus koore paksus ületab 40 mm. Tulemustest selgus, et survepesuriga koorimisel kulus aega keskmiselt 3 korda vähem, kui liimeistriga. Eriti suur vahe tuleb oksliku kuusepalgi koorimisel, kus liimeister kohati koort eemaldada ei suudagi. Survepesuriga kulus küll aega veemahutite täitmisele ja masinate tankimisele, aga lõpptulemus näitab, et maha arvestades lisanduvad rahalised kulutused on pesuriga töötades tootlikus tööpäeva lõikes 3 korda suurem. Uurimus on tehtud 2 kuu vältel, mis toob samuti välja tootlikkuse langemise koore niiskusesisalduse langedes.
Priimo Mets OÜ järeltöötlusliini tootlikkuse analüüs
(2015) Võlu, Madis; Muiste, Peeter (juhendaja)
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Priimo Mets OÜ puidu järeltöötlemisüksuses kasutatavate seadmete tootlikkust. Vaatluse alla võeti servamissaag, kaks järkamissaagi (saematerejali järkamissaag ja höövelmaterjali järkamissaag) ning nelikanthöövel. Servamissae ja järkamissaagide tööd filmiti videokaameraga ning hiljem analüüsiti videotöötlusprogrammiga. Nelikanthöövli tootlikkus on leitud erialakirjanduses leiduva valemi abil. Lisaks on tehtud autoripoolsed ettepanekud kuidas oleks võimalik tootmisprotsessi kiirendada ning on arvutatud teoreetilised töötlemiskulud. Töötlemiskuludele tuginedes on tehtud tasuvusanalüüs kahe erineva nelikanthöövli soetamiseks. Analüüsi tulemustest selgus, et ettevõttes kasutatava servamissaega kulus ühe ühiku puitmaterjali tootmiseks keskmiselt 71,8 sekundit. Kõige enam võttis protsessis aega materjali läbimine masinast ning saadud materjali sorteerimine. Saematerjali puhul kulus ühe ühiku töötlemiseks kahe lõike puhul keskmiselt 46,4 sekundit, kolme lõike puhul 70 sekundit ning nelja lõike puhul 96 sekundit. Kõige ajakulukam protsess seamaterjali järkamise juures oli materjalide eemaldamine ja sorteerimine. Höövelmaterjali järkamine võttis aega keskmiselt 44 sekundit. Ajakulukaim tööetapp oli siinkohal materjalide eemaldamine ja pakki ladumine. Nelikanthöövli tootlikkus on arvutuslikult 23,43 sekundit. Töötlemiskulude poolest oli kõige kulukam hööveldamise protsess, kus kulus 1m3 töötlemisele arvutuslikult 22,6 €. Servamismasina töötlemiskulu oli 15,8 €/m3 , saematerjali järkamisel 14,6 €/m3 ning höövelmaterjali järkamisel 11 €/m3 .
Puitbiomassi kaubandus Euroopas
(2013) Moora, Hendrik; Muiste, Peeter (juhendaja)
Antud bakalaureuse töö eesmärgiks oli anda ülevaade puitkütuste liigitusest, müügist, tarbimisest, hindadest, mahtudest ja suurimatest kaubateedest Euroopa Liidus. Andmete kogumisel kasutati inglise ja eestikeelset kirjandust, artikleid ning teaduskirjandust internetist. Töös antakse ülevaade puitbiomassi turust ja kaubavahetusest Euroopa Liidus. Uuritakse puitbiomassi hindu ja puitmassi turul hinnamuutusi põhjustavaid faktoreid. Samuti kajastatakse ennustatavat puitbiomassi tarbimist ja varude võimalikku kasutamist Euroopa Liidu.
Puitgraanuli kasutus Eesti turul
(2012) Kukk, Jürgen; Muiste, Peeter (juhendaja)
Antud lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade puitgraanuli tootmisest, müügist, tarbimisest ning kasutusest Eesti turul. Metoodikana kasutati eesti ja inglise keelse kirjanduse, artiklite ning internetiallikate uurimist ning intervjuusid erinevate Eesti graanulitootjate esindajatega. Lõputöös anti ülevaade puitgraanuli tootmisprotsessist ja Eesti suurimatest graanulite tootjatest. Tutvustati graanuli turustamist Eestis - millisel viisil on Eestis võimalik graanuleid tarbijal tellida, palju müüdi 2011. aastal graanuleid Eesti turul, milliseid pakendeid Eesti tarbija eelistas. Toodi välja peamised graanulite müügiprobleemid Eesti turul.
Puitmaterjali tegeliku niiskussisalduse võrdlus monitooringu andmetega puidu kuivatites "Mühlböck" ja "Hekotek"
(2013) Poljakov, Ahto; Muiste, Peeter (juhendaja); Tamme, Valdek (juhendaja)
Töö eesmärk oli hinnata teoorias ja kontollida katse-eksitus meetodil kahe puidukuivati usaldusväärsust puiduniiskuse anduritel ning kuivatusprotsessi töös. Uurimisel lähtuti erialasest eesti ja võõrkeelsest kirjandusest, katsekehade monitooringu andmetest ning lõpptoodete jälgimisest. Käesoleva tööga antakse hinnang kuivatatud materjali kvaliteedile ja kamberkuivatitele. Peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kas kuivati süsteemi väljavahetamine uuema vastu, parandas puidu kuivatamisel kvaliteeti ja suurendas soovitud materjali tootlikkust. Töö tulemusena selgub, et otseselt kuivati süsteemi uuendamisega ning lisa jälgimisseadmetega pole võimalik paranda kvaliteeti. Lõpptulemus võib jääda samaks või isegi langeda. Kuigi teoorias võib kuivati jälgimine, kuivatusprotsess ja materjali kvaliteet olla parem siis praktilise töö käigus see välja ei tulnud. Töös selgusid suured vead andurite töös, mis võisid kuivatusetappe valesti mõjutada. Töökorras andurite õiged näidud oleks võibolla andnud võimaluse kuivatusprotsessil paremini töötada.
Raitwood Tartu terminali kesklao efektiivistamine
(2015) Kaul, Mariliis; Muiste, Peeter (juhendaja); Ivandi, Kuldar (juhendaja)
Aastal 2014 oli AS-is Rait probleeme materjalide mahutamisega kesklattu, sellest tulenevalt alustati materjalide ladustamist välisterritooriumil, mis tõi kaasa materjalide riknemise. Käesoleva magistritöö põhieesmärgiks on leida optimaalseim materjalide paigutamise viis, mahutamaks kesklattu maksimaalselt materjali praeguste võimaluste ja ressursside juures. Magistritöö teiseks eesmärgiks on anda teoreetiline ülevaade laondusest ja selle olulisusest puidutööstuses. Töö põhieesmärgi saavutamiseks mõõdeti kesklao tegelik laopind ning arvutati ridades oleva likviidse puidu mahu järgi paigutusteguri. Vajaminevad laomahtude andmed koguti majandustarkvarast Axapta. Saadud andmete põhjal moodustati 25 erinevat varianti materjalide ladustamiseks. Kokku uuriti kahte paigutamise viisi- toodete ja tootegruppide omavahelist mahtude kompenseerimist ning puidupakkide erinevat paiknemist laos (piki ja ristipidi read lao sissepääsu suhtes). Lisaks arvestati materjalide paigutuse variante moodustades asjaolu, et aiatoodete lao arvelt oleks võimalik ruumi juurde saada. Parima võimaliku variandi puhul teostati mahutavuse arvutused 10% tootmismahu kasvu juures. Kõige efektiivsemaks variandiks osutus variant 19, kus on tegemist pikendatud ridadega ja samadel ridadel asetsevad tootegrupid US, HR ja LP. Antud variandi puhul saab kesklattu sisse mahutada ligi 50% rohkem materjali võrreldes praeguse paigutuse juures välja jääva materjali mahuga. Tulemusi võrreldi majanduslikult, et välja selgitada, kui palju maksab erinevate variantide juures puidupakkide kaitsmine välitingimustes ladustamisel võrreldes materjali ühe protsendilise riknemise kuluga. Arvutustes lähtuti, et materjalide kaitsmiseks ja kvaliteedi säilitamiseks vahetatakse välitingimustes olevate pakkide kilesid iga kahe nädala tagant. Kokkuvõtteks leiti kõigi variantide kasumlikkus.

Sirvi Autor "Muiste, Peeter (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud