Sirvi Autor "Moor, Ulvi (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 29
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) taasviljuvate sortide talvitumine Eestis avamaal kasvatuskottides ja talvitumise mõju saagikusele(Eesti Maaülikool, 2019) Tramm, Madli; Moor, Ulvi (juhendaja)Käesoleva magistritöö aluseks olev katse oli 2017. aasta kevadel alustatud taasviljuvate maasikate sordivõrdluskatse jätkuks (talvitumise andmed ja teise aasta saagiandmed). Eesmärkideks oli teha kindlaks, kas kiletunnelites substraadikottides kasvatatud taasviljuvate maasikasortide seas on neid, kes suudavad Eestis avamaal talvekatte all ellu jääda; selgitada välja katteloori ja talvekatte mõju taasviljuvate maasikataimede talvitumisele ja saagikusele ning selgitada välja bioaktiivsete ainete sisaldus taasviljuvate sortide viljades. Katse jaoks koguti andmeid 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta augustini Lõuna-Eestis kütteta kiletunnelis turbasubstraadis kasvatuskottides kasvanud taimedelt. Teisel aastal oli katses kaks taasviljuvat sorti ('Diamante', 'Harmony'), üks aretis FF1604 ja kontrollvariandiks ühekordselt viljuv sort 'Polka'. Taimede talvitumise uurimiseks kaeti taimed kahekordse katteloori (PP, Novagryl, 19 g m-2 ) või kahekordse talvekattega (HDPE, 17 g m-2 , Geo Polska). Kolme palli süsteemis varieerusid külmakahjustused erinevatel sortidel vahemikus 1,6…2,3. Katse keskmisena said kõik taasviljuvad sordid rohkem külmakahjustusi kui 'Polka'. Sortide keskmisena varieerus saagikus vahemikus 149…353 g/taime kohta, olles väikseim taasviljuval aretisel FF1604. Turustatava saagi keskmine vilja mass varieerus katse keskmisena erinevatel sortidel vahemikus 10,8…14,6 g, olles suurim taasviljuval sordil 'Diamante'. Kõige kõrgema askorbiinhappe sisaldusega olid taasviljuva aretise FF1604 viljad (86 mg/100g) ja kõige madalamaga 'Polka' viljad (46 mg/100g). Kõige kõrgema polüfenoolide üldsisaldusega olid FF1604 viljad (337 mg/100g) ja kõige madalamaga 'Polka' (268 mg/100g) viljad. Antotsüaanide sisaldus oli kõige kõrgem 'Polka' viljades (46 mg/100g) ja kõige madalam 'Harmony' viljades (31 mg/100g). Taasviljuvad sordid andsid pärast talvitumist väga vähe saaki (149…198 g/taim) ja sõltumata kattematerjalist said kõikide sortide taimed keskmisi külmakahjustusi. Seetõttu ei saa taasviljuvate sortide kasvatamist mitmeaastase kultuurina turbasubstraadis Eesti kliimatingimustesse soovitada. Talvitumiskatses selgus, et 'Polka' sobib külmakindluse ja saagikuse (353 g/taim) poolest kasvatamiseks kiletunnelis turbasubstraadis ka mitmeaastase kultuurina.Kirje Aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) uute sortide saagikus ja saagi kvaliteet Eestis sõltuvalt taimede istutuseelsest mõjutamisest preparaadiga Prestop(Eesti Maaülikool, 2018) Koit, Debora; Moor, Ulvi (juhendaja); AiandusAedmaasikas (Fragaria x ananassa) on väga hinnatud vili oma maitse ja tervislikkuse poolest. Eestis kasvatatakse peamiselt maasikasorte ’Sonata’ ja ’Polka’, mis on saagikad, kuid vastuvõtlikud seenhaigustele. Seenhaigused vähendavad oluliselt saagikust ja nende keemiline tõrje on kulukas. Maasikakasvatuse arenemiseks on vaja uusi vähemalt sama saagikaid, kuid haigustele vastupidavamaid sorte. Bioloogiliste tõrjevahendite kasutamise populaarsus on suurenemas teadlikuma tarbijakäitumise tulemusel. Varasemalt on Eestis uuritud tolmeldajatega taimeõitele kantavat biopreparaadi Prestop Mixi mõju, mis on vähendanud maasikate hahkhallitusse nakatumist. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada seitsme Eestis vähelevinud või üldse mitte kasvatatud maasikasordi saagikus, viljade kvaliteet ja meeldivus tarbijale, ning lisaeesmärgiks oli välja selgitada preparaadi Prestop mõju saagikusele. Katses olid sordid ’Asia’, ’Faith’, ’Figaro’, ’Flair’, ’Manille’, ’Sonsation’, ’Vibrant’. Kontrollsordiks oli ’Sonata’. Katse viidi läbi 2017. aasta suvel Tartumaal Kindel Käsi OÜ tootmisistanduses. Taimi leotati istutamiseelselt preparaadis Prestop. Korjeperioodil teostati saagiarvestus, määrati viljade mahla kuivaine, orgaaniliste hapete sisaldus, vilja tugevus ning uuriti viljade meeldivust tarbijatele. ’Sonsation’ ületas kontrollsordi ’Sonata’ ja kõikide teiste katses olnud sortide saagikuse. ’Sonsation’ oli ’Sonataga’ võrdväärselt sama hea välimuse ja maitsega. ’Sonataga’ sarnanes magususe ja maitse poolest sort ’Asia’. Peaaegu kõikide sortide puhul ei avaldanud Prestopiga töötlus statistiliselt olulist mõju saagile, mahla kuivaine sisaldusele ega vilja tugevusele. Orgaaniliste hapete sisalduse puhul oli Prestopiga töötlusel mõju negatiivne. Uurimistöö põhjal võib maasikakasvatajale soovitada sorti ’Sonsation’, mis oli saagikam kui ’Sonata’ ja meeldis tarbijatele samaväärselt. 2018. aastal jätkuvad katsed sordiga ’Sonsation’, et selgitada välja vastupidavus närbumistõvele ja preparaadi Prestop mõju patogeeniga Verticillium dahliae nakatunud mullal.Kirje Aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) ‘Sonata’ ja ‘Sonsation’ toiteelementidega varustatus ja saagikus sõltuvalt istutuseelsest väetamisest(Eesti Maaülikool, 2020) Kaaristo, Kevin; Moor, Ulvi (juhendaja)Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada erinevate istutuseelselt antavate väetiste ehk alusväetiste mõju esimese aasta maasikataimede saagile ja viljade suurusele. Väetuskatse viidi läbi Lõuna-Eestis 2018. aastal. Katses kasutati kolme erinevat alusväetist, millest kaks olid kontrollitud lahustuvusega (Mivena Field-Cote CRF 18-08- 12-7MgO+Te 8M, Ekote fruit strawberry 14-05-17+5CaO+2MgO) ja üks tavapärase lahustuvusega kompleksväetis (YaraMila Complex 12-11-18(8)). Katsesortideks olid ’Sonata’ ja ’Sonsation’. Kõiki variante väetati lisaks tilkkastmissüsteemi ja ka lehtede kaudu samades kogustes ja aegadel. Kontrollvariandile alusväetist ei antud. Tulemustest selgus, et kontrollitud lahustuvusega väetised ei taganud üldiselt taimede paremat toitainetega varustatust: sõltumata väetamisest oli taimelehtede N- ja P- sisaldus normi piires, K- ja Mg- sisaldus normi alampiiril või kerges defitsiidis. Tavapärase lahustuvusega Yara alusväetis tagas parema saagi kui kontrollitud lahustuvusega väetised. Kontrollitud lahustuvusega väetised mõjusid erinevalt, Mivena alusväetise mõju saagile oli suurem kui Ekompany väetisel. Kontrollitud lahustuvusega väetised ei suurendanud antud katses statistiliselt oluliselt vilja massi. Erinevad maasikasordid reageerisid väetamisele erinevalt, sordi ’Sonsation’ puhul oli alusväetiste kasutamine tulemuslikum kui ’Sonata’ puhul. Majanduslikult oli tasuv Yara ja Mivena alusväetiste kasutamine.Kirje Aedmaasikate (Fragaria × ananassa Duch.) toiteelementidega varustatus ja saagikus mahetootmises sõltuvalt väetamisest(Eesti Maaülikool, 2017) Põdra, Elen; Moor, Ulvi (juhendaja); AiandusAedmaasikas on üks hinnatumaid marjakultuure maailmas. Aina enam otsitakse tehnoloogiaid, kuidas saada kvaliteetsemat ja suuremat saaki võimalikult keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult. Antud uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada erinevate maheviljeluses lubatud väetiste mõju kahe aedmaasikasordi toiteelementidega varustatusele ja saagikusele . Katses kasutati hiliseid sorte ´Florence´ ja ´Salsa´. Taimi väetati kolme erineva väetisega: kontrollvariandis kasutati kanasõnnikuleotist, teisteks väetusvariantideks olid Monterra- ja Bionur-väetised. Katse keskmisena oli Monterra väetusvariandi taimede lehtede fosforisisaldus teiste väetusvariantide lehtede fosforisisaldusest oluliselt madalam. Täisõitsemises oli ´Salsa´ lehtede kaltsiumisisaldus statistiliselt kõige madalam Bionur-väetusvariandis. ’Florence’ lehtede kaltsiumisisaldus oli kõikides väetusvariantides oluliselt madalam kui ´Salsa´ lehtede kaltsiumisisaldus. Täisõitsemises oli ´Florence´ ja ´Salsa´ lehtede lämmastikusisaldus tendentsina kõige kõrgem Bionur-väetise variandis.’Florence’ saak jäi nii katse keskmisena kui ka kõikides väetusvariantides ’Salsa’ saagist oluliselt väiksemaks. Väetamine mõjutas antud katses vaid ’Salsa’ kogusaaki: Bionur-väetisega variandist saadi oluliselt väiksemat saaki kui kontrollvariandist. ’Salsa’ vilja keskmine mass oli katse keskmisena ’Florence’ omast oluliselt suurem. Katse keskmisena saadi Bionurväetisevariandist oluliselt väiksemaid vilju, kui Monterra- ja kontrollvariandist.Kirje Eesti, Norra ja Taani päritolu õunte erinevatest sortidest pressitud mahla kvaliteet ja meeldivus Eesti tarbijale - pilootuuring(Eesti Maaülikool, 2018) Kilki, Kaarel; Moor, Ulvi (juhendaja); Heinmaa, Lagle (juhendaja); AiandusEestis on varasemalt uuritud tarbijate eelistusi õunte osas, kuid seda, missugused õunamahlad Eesti tarbijatele meeldivad, ei ole uuritud. Seetõttu oli käesoleva töö eesmärgiks selgitada välja, missuguse mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisalduse ja suhtega mahl meeldib Eesti tarbijatele enim. Uuringus kasutati järgnevatest õunasortidest ja järgneva päritoluga mahlasid ‘Liivi kuldrenett’ (Eesti), ‘Krameri tuviõun’ (Eesti), ‘Talvenauding’ (Eesti), ‘Aroma’ (Taani), ‘Ahrista’ (Taani), ‘Discovery’ (Norra). Tegemist oli pilootuuringuga: mahlasid hindasid 95 inimest vanuses 12 – 78 aastat. Tarbijad hindasid mahlade magusust, hapusust ja meeldivust, lisaks määrati instrumentaalselt mahlade orgaaniliste hapete ja mahla kuivaine sisaldus. Tööst selgus, et tarbijad hindasid meeldivamaks mahlasid, mille mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhe jäi vahemikku 19,4 – 20,2. Nii tarbijate poolt tuntava mahla magususe kui ka hapususe ennustamiseks oli parim näitaja mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhe. Seos inimese poolt tuntava mahla hapususe ja mahla kuivaine orgaaniliste hapete suhte vahel oli tugevam kui hapususe ja orgaaniliste hapete sisalduse vahel. Eestist pärit õunte puhul ei esinenud õunamahlade meeldivuses vanusegruppide vahel erinevusi. Taani päritolu ’Aroma’ ja ’Ahrista’ mahl meeldis 12 – 13-aastastele oluliselt enam kui kõige vanemale vanusegrupile. ’Aroma’ ja ’Ahrista’ puhul oli tegemist teiste sortide mahladest magusamate mahladega, mis võib olla põhjus, miks lapsed neid kõrgemalt hindasid kui vanemad inimesed. Käesoleva töö tulemused annavad õunamahla tootjatele infot, missuguse mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhtega õunamahla Eesti tarbijad eelistavad ja missugustest sortidest pressitud mahl on soovitavate omadustega.Kirje Eestis kiletunnelis kasvatatud aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) taasviljuvate sortide saagikus, viljade kvaliteet ja tarbijatele meeldivus(Eesti Maaülikool, 2018) Remmelg, Epp; Moor, Ulvi (juhendaja); AiandusMaasikaohooaeg on Eestis lühike: avamaalt hakatakse varajastelt sortidelt saaki saama enamasti juuni keskel ja esimese aasta frigotaimedega kestab saagiperiood augusti keskpaigani. Kiletunnelites maasikate kasvatamine annab võimaluse saada saaki väljaspool avamaa-maasika tipphooaega, pikendades kodumaise maasika kättesaadavust maist oktoobrini. Pole aga teada, kas taasviljuvad maasikad sobivad Eestis kiletunnelites kasvatamiseks ja kas mitteharjumuspärase maitse ja vilja tugevusega sordid meeldivad meie tarbijale. Antud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada Eestis kütteta kiletunnelis kasvatatud nelja erineva taasviljuva maasikasordi saagikus ja viljade kvaliteet ning nende meeldivus tarbijale. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kas aedmaasikate saagikus erineb turbaja kookossubstraadil kasvades. Katse viidi läbi 2017 aastal Tartumaal Haaslava vallas Aran PM OÜ kütteta kiletunnelites taasviljuvate aedmaasika sortidega ´Diamante´, `Cabrillo´, ´Harmony´ ja aretisega FF1604. Tulemustest selgus, et taasviljuvate aedmaasikate saagikusele avaldas suurt mõju kasvusubstraat. Kõikide sortide turustatav saak oli turbasubstraadil oluliselt suurem kui kookoskiusubstraadil kasvades. Statistiliselt olulist mõju avaldas kasvusubstraat ka vilja kvaliteedile: kõikide sortide viljad olid kookoskiusubstraadil kõvemad ja olulisel määral väiksemad. Kõige saagikam oli ´Harmony´ ning tarbijaile meeldis kõige enam aretis FF1604. Uurimustööst selgus, et taasviljuvad aedmaasikad on Eestis kütteta kiletunnelites turbasubstraadil kasvatades hea saagikusega ning aretis FF1604 meeldib Eesti tarbijatele. Maasikakasvatajatele soovituste andmiseks jätkatakse katsetega, et välja selgitada uuritud sortide talvitumine Eesti tingimustes.Kirje Eestisse imporditavate banaanide kvaliteet ja säilivus(2015) Värbu, Anne; Moor, Ulvi (juhendaja)Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada banaanide kvaliteedi ja säilitamistingimuste parandamise ja kadude vähendamise võimalused ühe Eesti kaubandusettevõtte näitel. Püstitatud hüpotees, et Eestis turustatavate banaanide kvaliteediprobleemid on eelkõige seotud ebaõige temperatuuriga tarneahelas, leidis kinnitust. Banaanide kvaliteediprobleemide vähendamiseks tuleks jälgida, et banaane käideldaks ja hoiustataks õigetel temperatuuridel ning välditaks tuuletõmbust. Sellega hoitaks ära külmakahjustused banaanidele või banaanide ülevalmimine. Kvaliteediprobleemidega banaanide hulga vähendamiseks tuleks järelvalmimisteenuse pakkujale kehtestada lisaks temperatuuri ja värvuse nõudele ka küpsuse nõue. Külmakahjustusega banaanide hulga vähendamiseks tuleks võimalusel lühendada tarneaega kaubandusettevõtte logistikalao ja kaupluste vahel, et banaani sisetemperatuur ei jõuaks langeda. Teise võimalusena saaks ühtlasema temperatuuri hoidmiseks kasutada termokatteid. Banaanide kui järelvalmivate toodete valmimisprotsessi jälgimiseks ja suunamiseks peavad banaanide käitlemisega seotud ettevõtte töötajatel olema banaanide käitlemise osas põhjalikud teadmised. Käesoleva bakalaureusetöö tulemusi saab kasutada Eesti kaubandusettevõtetes vähendamaks banaanide riknemist ja sellest tulenevaid majanduslikke kahjusid.Kirje Erinevate mineraal- ja orgaaniliste väetiste mõju aedmaasika lehtede makroelementide sisaldusele ja saagile(2013) Kirotar, Sigrid; Moor, Ulvi (juhendaja)Pidevalt aretatakse uusi maasikasorte, millel on mõnevõrra teistsugune toitainete vajadus kui praegustel sortide. Euroola Liidu poliitika soosib keskkonnasõbralike väetiste kasutamist. Kontrollitud lahustuvusega väetiste kasutamisega on võimalik vähendada keskkonnareostust, kuna toitained vabanevad aeglaselt ja nad ei leostu mullast välja, ega saasta keskkonda. Käesolevas töös püstitatud hüpoteesid: 1) uus kontrollitud lahustuvusega mineraalväetis Mivena Fieldcote 8M võiks parandada maasikataimede toitainetega varustatust ja suurendada saaki võrreldes traditsioonilise mineraal- ja orgaaniliste väetistega; 2) traditsioonilise mineraalväetise puhul võiks toitainete omastamist parandada ja saaki suurendada biostimulaatorite kasutamine. Katse eesmärgiks oli välja selgitada erinevate väetiste ja biostimulantide mõju maasikasordi ´Sonata´ taimede toitainetega varustatusele ja saagile. Kate viidi läbi Tartumaal maasikakasvatustalu tootmisistanduses sordiga ´Sonata´. Väetistest ja biostimulaatoritest kasutati: Cropcare (8-11-23), GreenPik Ruponics, Humistar, MivenaFieldcote 8M (18 - 8 - 12 + 8,5 Mg) ja vermikomposti. Täisõitsemises ja saagi ajal määrati SPAD-näit ja toiteelementide (N, P, K, Ca, Mg) sisladus maasikalehteses. Korjati saak ja arvutati vilja mass. Esimene hüpotees leidis osaliselt kinnitust. 1) Võrreldes teiste väetistega oli maasikalehtede SPAD-näit Mivena Fieldcote 8M väetist saanud variandis märgatavalt suurem; 2) võrreldes kontrollvariandiga olid MivenaFiedcote 8M väetist saanud variandi lehed paremini varustatud Ca täisõitsemises ja ka saagi ajal ning Mg täisõitsemises; 3) MivenaFieldcote 8M variandis oli turustatav saak võrreldes kontrollvariandiga (Cropcare) suurem. Teine hüpotees ei leidnud kinnitust: 1) võrreldes kontrollvariandiga ei parandanud lisaväetamine biostimulaatoritega Humistar ja GreenPik Ruponis enamikul juhtudel lehtede toitainetega varustatust, samuti ei suurenendu saak ega vilja mass.Kirje Erinevate tõrjevõtete mõju aedmaasika ( Fragaria x ananassa Duch) 'Sonsation' viljade hahkhallitusse nakatumisele(Eesti Maaülikool, 2022) Kuusalu, Kersti; Moor, Ulvi (juhendaja)Aedmaasikas on üks populaarsemaid marjakultuure maailmas ning maasika tootmine ja tarbimine üha suureneb. Magistritöö eesmärk oli selgitada välja, kas aedmaasikate puhul on osoneeritud vesi ja hahkhallituse tõrje ajastamine õitsemise faasis ning haiguse leviku riski näitava ilmastikumudeli alusel sama efektiivne kui traditsiooniline kolmekordne fungitsiidi kasutamine. Katse viidi läbi Tartumaal Eesti Maaülikooli katseaias Rõhul. Katse rajati 2019 aastal, seega oli tegemist kolmanda aasta istandikuga. Uuringus selgus, et taimede pritsimine osoneeritud veega ei vähendanud viljade nakatumist hahkhallitusse. Magistritöö tulemuste põhjal võib soovitada hahkhallituse tõrje täpsemat ajastamist ja fungitsiidide koguse vähendamist. Ilmastikumudeli põhine tõrje (ühekordne fungitsiidiga pritsimine) oli sama efektiivne kui traditsiooniline 3- kordne fungitsiidide kasutamise programm. Hahkhallitus vähenes ühekordselt 60% õite avanemise faasis Signumiga pritsides 61%, Metose ilmajaama Bulgeri mudeli järgi ühekordselt pritsides vähenes hahkhallitus -58%, tavavariandi pritsimise süsteemi järgi vähenes hahkhallitus võrreldes kontrollvariandiga -78% . Uuringust selgus, et kontrollvariandis (fungitsiidiga pritsimata) oli saagikadu 17%. Antud uuringus selgus ka, et fungitsiidide kasutamine mõjutas askorbiinhappe sisaldust maasika viljades. Askorbiinhappe sisaldus oli kontrollvariandi viljades kõrgem.Kirje Hariliku vaarika (Rubus idaeus) 'Glen Ample' viljade kvaliteet ja säilivus keskkonnasõbralikes pakendites ja tarbijate pakendieelistused(Eesti Maaülikool, 2024) Saan, Kirsika; Moor, Ulvi (juhendaja)Eesti riik on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne ja keskkonnasõbralik majandus aastaks 2050. Sellest tulenevalt on oluline järjest enam toota ja tarbida keskkonnasõbralikumaid tooteid. Biolagunevad keskkonnasõbralikud pakendid võivad olla alternatiiviks traditsioonilisele plastikpakendile juhul, kui nad ei mõjuta vilja kvaliteeti ning on tarbijale vastuvõetavad. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata keskkonnasõbralike pakendite mõju hariliku vaarika 'Glen Ample' viljade kvaliteedile ning uurida nende vastuvõetavust tarbijatele. Vaarikate säilituskatse viidi läbi 2023. aastal Tartus EMÜ aianduse õppetoolis. Tarbijauuring teostati 2023. aasta juulikuus Tartus Lõunakeskuses. Katsevariantideks olid kolm biolagunevat pakendit (lainepapist pakend, lainepapist pakend tselluloosist kaanega ja riisipõhust pakend polüpiimhappest kaanega) ning kontrollvariandiks kasutati traditsioonilist (PET (polüetüleen tereftalaat)- ehk plastikpakendit. Vaarikaid säilitati 4±2 °C juures 48 tundi ja seejärel jaemüügierioodi simuleerimiseks 24 h +22 °C juures. Katse käigus määrati enne ja pärast säilitamist vaarikate värvus ja tugevus, mahla kuivaine ning orgaaniliste hapete sisaldus. Lisaks kaaluti kõik vaarikad massikao hindamiseks. Uurimistöö tulemustest selgus, et pakenditel ei olnud usutavat mõju viljade biokeemilisele koostisele, kuid oli usutav mõju viljade värvusele. Üheski pakendis ei esinenud riknenud vilju. Seega olid katses kasutatud biolagunevad pakendid viljade kvaliteedi säilimise seisukohalt plastikpakendile sobivaks alternatiiviks. Tarbijauuringu tulemused näitasid, et valdav enamik eelistas biolagunevaid pakendeid plastikpakendi asemel. Tarbijad ei pidanud oluliseks kogu pakendi läbipaistvust, enamikule piisas vaid kaane läbipaistvusest. Tarbijad olid nõus maksma biolagunevasse pakendisse pakendatud marjade eest 5-10% rohkem.Kirje Kodustes tingimustes õunamahla valmistajate teadlikkus õunamahlas sisalduvatest inimtervisele kasulikest ja kahjulikest ainetest(Eesti Maaülikool, 2017) Sumberg, Pille; Moor, Ulvi (juhendaja); Moor, Argo (juhendaja); AiandusTervislik toitumine muutub üha populaarsemaks, samuti väärtustatakse üha enam kodumaiseid aiasaadusi. Lisaks värsketele puuviljadele on populaarsust kogunud ka puuviljamahlad. Kodune õunamahla pressimine on pikkade traditsioonidega ja paljud eesti pered eelistavad siiani ise õuntest mahla pressida. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, milline on Eestis kodustes tingimustes õunamahla pressijate teadlikkus õuntes sisalduvatest tervisele potentsiaalselt kasulikest ja kahjulikest ainetest ja kuivõrd kasutatakse kodustes tingimustes mahla pressimisel mükotoksiinide ohtu vähendavaid võtteid. Uuritava probleemi lahendamiseks kasutas autor ankeetküsitlust. Andmekogumine toimus 2016. aasta oktoobrikuus Põhja-Eestis, kus küsitlusele vastasid inimesed, kes valmistavad ise kodustes tingimustes õunamahla. Küsitlusele vastas 40 meest ja 70 naist; vastajatest pooled olid keskharidusega ja pooled kõrgharidusega. Uurimustulemustest selgus, et inimeste teadlikkus õunamahlas leiduvatest kasulikest ühenditest on puudulik. Teadlikkus mükotoksiinidest on väga väike ja mükotoksiinide ohtu ei teadvustata ega ennetata: 76% inimestest ei teadnud, et oma tehtud õunamahlas võib esineda mükotoksiine. Küsitletute teadlikkust mõjutas kõige enam vanus: kõige noorem vanusegrupp (16-25 aastased) pööras vähem tähelepanu mahlaks pressitavate õunte kvaliteedile, pressides tõenäolisemalt mahla ka riknemistunnustega õuntest. Naiste ja meeste võrdluses osutusid naised terviseteadlikumaks.Kirje Kogukonnaaia liikmete kasvatatavad kultuurid ja motivatsioon MTÜ Tartu Maheaed näitel(Eesti Maaülikool, 2023) Lige, Kärt; Moor, Ulvi (juhendaja); Moor, Argo (juhendaja)Linnades elavate inimeste arv suureneb nii ülemaailmselt kui ka Eestis. Seetõttu on ka linnastumisega kaasnevad ökoloogilised, sotsiaalsed ning majanduslikud probleemid suurenemas. Kogukonnaaiad on võimaluse paljude probleemide leevendamiseks, mistõttu on oluline teada, mis motiveerib elanike kogukonnaaedadega liituma ning nendes tegutsema. Kogukonnaaedu on enim uuritud Põhja-Ameerikas ning Suurbritannias, kuid oluline on uurimistöid läbi viia ka teistes riikides. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kogukonnaaialiikmete motivatsioon aias tegutsemiseks ning peamised kasvatavad kultuurid MTÜ Tartu Maheaed näitel. Uuritava probleemi lahendamiseks kasutas autor ankeetküsitlust. Andmete kogumine toimus 2023. aasta jaanuaris online küsitlusena, mis saadeti MTÜ Tartu Maheaed liikmete meililisti. Küsitlusele vastas 91 MTÜ Tartu Maheaed liiget. Uurimistulemustest selgus, et pindalalt enim kasvatati köögivilju ning vähim lilli. MTÜ Tartu Maheaed liikmete kolm peamist motivatsiooni kogukonnaaias tegutsemiseks olid: tervislik toit, värskes õhus viibimine ning kodust välja saamine.Kirje Kontrollitud lahustuvusega väetise mõju aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) ’Polka’ ja ’Sonata’ toiteelementidega varustatusele ja saagile(Eesti Maaülikool, 2017) Roositalu, Ranet; Moor, Ulvi (juhendaja); TaimekasvatusTänapäeval on aiandustootmises üha enam populaarsust kogunud maasikakasvatus. Eesti tootjad on võtnud Hollandi maasikakasvatajatelt eeskuju väetamise osas ja hakanud istutuseelselt kasutama kontrollitud toitainete lahustuvusega alusväetist. Nimetatud väetis on eriline oma vaigukatte poolest, tänu millele vabanevad toiteelemendid järk-järgult mitme kuu jooksul vastavalt taime vajadusele. Kuigi antud alusväetist on kasutatud juba aastaid, on Eesti maasikakasvatajate seas tekkinud küsimus, kas kuluka alusväetise kasutamine istutuseelselt reaalselt ka saagilisa toob ja kas alusväetis toimib Eesti kliimtingimustes ning meil kasvatatavate sortide puhul. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida alusväetise ja üksnes tilkkastmissüsteemi kaudu väetamise mõju aedmaasika sortide ‘Sonata’ ja ‘Polka’ toitaintega varustatusele ja saagile. Väetuskatse viidi läbi Lõuna-Eesti tootmisistandikus 2016. a. Alusväetisega variandis anti istutuseelselt kontrollitud lahustuvusega väetist, kontrollvariandis seda ei antud. Mõlemaid variante väetati tilkkastmissüsteemi ja lehe kaudu samadel aegadel ja samades kogustes. Tulemustest selgus, et alusväetise mõju oli sorditi erinev; mõju sordile ‘Polka’ oli suurem kui mõju sordile ‘Sonata’. Alusväetis suurendas oluliselt ‘Polka’ lehtede ja õisikuvarte arvu, lisaks suurendas statistiliselt oluliselt ka ‘Polka’ lehtede lämmastiku- ja kaaliumisisaldust. ‘Sonata’ puhul suurendas alusväetise kasutamine oluliselt vaid lehtede fosforisisaldust. Alusväetise kasutamine ei suurendanud statistiliselt oluliselt kogusaaki ega vilja massi. Antud magistritöö viidi läbi jahedal ja vihmasel suvel ja nendes tingimustes ei osutunud alusväetise kasutamine õigustatuks.Kirje Lehekaudse väetamise mõju aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) ’Sonata’ ja ’Elianny’ viljade suurusele ja saagikusele(Eesti Maaülikool, 2019) Metsar, Edgar; Moor, Ulvi (juhendaja); Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamineAntud bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida leheväetiste mõju aedmaasika sortide ‘Sonata’ ja ‘Elianny’ saagile ja vilja massile. Leheväetuskatse viidi läbi Lõuna-Eestis teise aasta maasikaistandikus. Leheväetise variandis anti väetist viis korda, kontrollvariandis pritsiti lehtedele samal ajal vett. Mõlemaid variante väetati ja kasteti ka tilkkastmissüsteemi kaudu. Tulemustest selgus, et leheväetis mõjutas erinevate sortide saaki erinevalt- mõju sordile ‘Elianny’ oli suurem kui mõju sordile ‘Sonata’. ‘Elianny’ lehtedes esines vasepuudus ja ‘Sonata’ lehtedes oli kaltsiumi-, tsingi- ja magneesiumipuudus sõltumata leheväetise kasutamisest. Leheväetiste kasutamine ei suurendanud antud katses statistiliselt oluliselt vilja massi. Leheväetiste kasutamine suurendas `Elianny` puhul statistiliselt oluliselt turustatavat saaki. `Sonata` puhul oli leheväetistega variandis märgata küll tendentsi saagitõusule, kuid statistiliselt olulist erinevust võrreldes kontrollvariandiga ei olnud. Leheväetiste kasutamine oli antud katses siiski majanduslikult tasuv mõlema sordi puhul.Kirje Lehekaudsete kaltsiumi-ja magneesiumväetiste mõju aed-õunapuu (Malus domestica Borkh.) ʻAnteiʼ lehtede mineraalelementide sisaldusele ja viljade kaltsiumipuudusele(Eesti Maaülikool, 2022) Hirmo, Kadri; Moor, Ulvi (juhendaja)Õun on parasvöötmes üks populaarsemaid puuvilju ning õunte tootmine ja tarbimine on ajas üha suurenenud. Magistritöö eesmärk oli selgitada välja lehekaudsete kaltsiumi- ja magneesiumväetiste mõju aed-õunapuu ʻAnteiʼ lehtede mineraalelementide sisaldusele ja viljade kaltsiumipuuduse häirele. Katsed viidi läbi 2020. aastal Tartu maakonnas, tootmisühistus Vasula Aed. Katsetes kasutati Stopit (kaltsiumkloriid) ja Epso Microtop (magneesiumsulfaat, mis sisaldab ka boori ja mangaani) lehekaudseid preparaate. Preparaadi Stopit kasutamine vähendas oluliselt kaltsiumipuudust viljadel. Stopitiga pritsimisel oli kaltsiumipuudusega õunte osakaal nii korjamise hetkeks kui pärast kahte kuud säilitamist oluliselt väiksem kui kontrollvariandi ja Epso Microtopi variandi puhul. Kaltsiumipuuduse esinemine viljadel oli seotud mineraalelementide sisaldusega lehtedes: mida suurem oli Ca-, K- ja Mg- sisaldus lehtedes, seda vähem esines kaltsiumipuudust. Nii Stopit kui ka Epso Microtopi preparaatidega pritsimisel olid tõhusad ka kärntõve vähendamiseks õuntel. Käesoleva katse tulemustest lähtudes võib soovitada kaltsiumipuudusele ja ka kärntõvele vastuvõtlikke õunapuid pritsida Stopit preparaadiga.Kirje Mahe- ja tavaviljeluses kasvatatud õunte ja neist valmistatud õunamahla kvaliteet sõltuvalt töötlemiseelsest säilitustemperatuurist(2016) Liivamägi, Maria; Moor, Ulvi (juhendaja); Heinmaa, Lagle (juhendaja)Kuna Eesti mahetootjad ei kasuta taimekaitsevahendeid ja vanades õunaaedades jääb ka võralõikus sageli puudulikuks, saadakse lauaõuna kvaliteediga vilju väga vähe ning suurem osa Eestis maheviljeluses toodetud õuntest pressitakse mahlaks. Kogu saaki pole füüsiliselt võimalik koheselt mahlaks pressida ning talisordid ei ole sügisel veel tarbimisküpsed, seega tekib vajadus õunu säilitada. Õunte säilitamiseks on parimad võimalikult madalad temperatuurid (0...3C°), mis eeldab jahutussüsteemiga hoidlaid. Mitmetel väiketootjatel on aga võimalik kasutada vaid välisõhuga jahutavaid hoidlad, mille temperatuur sooja sügise korral on õunte jaoks liiga kõrge. Katse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutab õunte töötlemiseelne säilitustemperatuur mahe- ja tavaviljeluses kasvatatud õunte ja neist valmistatud õunamahla kvaliteeti. Katses oli uurimise all kolm sorti (’Krameri tuviõun’, ’Talvenauding’ ja ’Krista’), kaks viljelusviisi (maheviljelus ja tavaviljelus) ning kaks erinevat säilitustemperatuuri (+3±2°C ja +9±2°C). Katses selgus, et säilitustemperatuuril ja viljelusviisil oli õunte ja õunamahla kvaliteedile sorditi erinev mõju. Patuliini leiti vaid kahest õunamahla variandist: maheviljeluses kasvatatud +9°C säilitatud ’Krameri tuviõuna’ õuntest pressitud mahlast ja sama sordi tavaviljeluses kasvanud ning +3°C juures säilitatud õuntest pressitud mahlast. Patuliini sisaldus jäi alla Euroopa Liidus kehtestatud piirnormi. Seega ei saa antud katse põhjal väita, et maheviljeluses toodetud õuntest või kõrgemal temperatuuril säilitatud õuntest pressitud mahlas oleks patuliini esinemise tõenäosus suurem. Eestis on patuliinisisaldust õunamahlas vähe uuritud. Edaspidi oleks oluline määrata patuliinisisaldust ka teiste Eestis sagedasti õunamahla tootmiseks kasutatavate sortide mahlast.Kirje Maheviljeluses kasvataud aedmaasikate (Fragaria x ananassa Duch.) ’Allegro’ , ’Sonsation’ ja ’Polka’ saagikus ja viljade kahjustused avatud ja putukavõrguga kaitstud tunnelkasvuhoones(Eesti Maaülikool, 2020) Hüdsi, Kert; Moor, Ulvi (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada maheviljeluses kasvatavate aedmaasikate ’Polka’, ’Sonsation’ ja ’Allegro’ saagikus ning viljade kahjustused avatud ja putukavõrguga kaitstud tunnelkasvuhoones. Katsed viidi läbi 2019. aasta suvel Tartumaal Haaslava vallas Aran PM OÜ kahes erinevas kiletunnelis. Ühe kiletunneli otsad ja küljed olid avatud ja teise kiletunneli otsad ning küljed kaeti putukavõrguga. Avatud tunnelis kasutati ripslase vastu siniseid liimpüüniseid. Taimed kasvasid mullas, musta kilemultšiga kaetud peenardes. Taimed olid istutatud kahes reas 28 cm vahedega. Tunneli tüübil ei olnud katsesortide turustatavale saagile statistiliselt olulist mõju, kuid tendentsina suurendas võrgu kasutamine kõikide katses olnud sortide saaki, näiteks ’Polka’ turustatav saak oli võrguga tunnelis 200 g/taim, avatud tunnelis aga 175g/taim. Sordi ’Sonsation’ puhul oli turustatav saak võrgutunnelis 237g/taim, avatud tunnelis 202g/taim. Ka sordi ’Allegro’ saak oli võrguga tunnelis tendentsina suurem. Katse keskmisena saadi võrgutunnelist statistiliselt oluliselt enam turustatavat saaki. Sorditi oli kõige saagikam ’Sonsation’ ja kõige väiksema saagiga sort ’Allegro’. Haiguste ja kahjurite poolt põhjustatud saagikaod olid sorditi erinevad. Sordi ’Sonsation’ puhul oli mõlemas tunnelis praakvilju 36%, ’Polka’ puhul avatud tunnelis 52%, võrgutunnelis 45% ja ’Allegro’ avatud tunnelis 25% ja võrgutunnelis 31%. Jahukastet esines rohkem võrgutunnelis (3-13%), vähem avatud tunnelis (1-4%). Avatud tunneli puhul esines ripslase kahjutusi rohkem (4-5%), võrgutunnelis vähem (1%). Sort ja tunneli tüüp mõlemad mõjutasid viljadel esinevaid kahjustusi ja turustatavat saaki. Antud uurimuses andis katse keskmisena kõige enam turustatavat saaki sort ’Sonsation’ ja kõige vähem ’Allegro’. Kuigi võrgutunnel suurendas katse keskmisena turustatavat saaki, olid võrgutunnelil ka omad puudused. Näiteks suurendas putukavõrgu kasutamine oluliselt jahukastesse nakatumist ’Sonsationi’ puhul. Ja majanduslikust aspektist vaadatuna ei tasu putukavõrgu kasutamine tunnelkasvuhoones maheviljeluses ennast ära, sest tõstab maasikakasvatusel tehtavaid kulutusi.Kirje Mõnede Eestis kasvatatud õunte (Malus domestica Borkh.) allergeensus ja antioksüdantide sisaldus sõltuvalt sordist ja viljelusviisist(Eesti Maaülikool, 2018) Puusta, Rachel; Moor, Ulvi (juhendaja); Tõnutare, Tõnu (juhendaja); AiandusÕunte kasvatamine ja tarbimine on laialt levinud, kuna värsked ja maitsvad viljad on saadaval aastaringselt ning nad sisaldavad tervisele kasulikke ühendeid. Vähem teatakse õuntes sisalduvatest tervisele ohtlikest ühenditest, nagu näiteks allergeenid. Üha enam eelistatakse maheviljeluses kasvanud aedvilju, sest neid peetakse tervislikumaks. Samas võib mahetoodetes olla ka kõrgem allergeenide sisaldus, kuna taim võib neid toota stressitingimuste kaitseks samadel põhimõtetel nagu ka inimtervisele kasulikke polüfenoole või vitamiine. Käesoleva töö eesmärgiks oli teha kindlaks mahe- ja tavaviljeluses kasvatatud seitsme õunasordi peamiste antioksüdantide ja allergeen Mal d 1 sisaldus. Katses kasutati sorte ´Krista´, ´Sputnik´, `Katre´, `Alesja´, `Cortland´, `Talvenauding´ ja `Tellissaare´. Maheviljeluses kasvanud õunad sisaldasid tendentsina rikkalikumalt fenoolseid ühendeid, sealhulgas flavonoide ning neil oli kõrgem antioksüdatiivne aktiivsus. Askorbiinhappe ja allergeen Mal d 1 sisaldusele viljelusviis ühesuunalist mõju ei avaldanud. Viljelusviisi mõju õuntes leiduvatele antioksüdantidele sõltus sordist. Maheviljeluses kasvanud õunte kõrgem fenoolsete ühendite sisaldus võis olla seotud sellega, et nende ühendite sünteesi indutseerivad erinevad stressifaktorid, näiteks haigused ja kahjurid, mille tõrjumiseks maheviljeluses taimekaitsevahendeid ei kasutatud. Lisaks suurendab vähene lämmastiku kättesaadavus nende ühendite sisaldust ja maheviljeluses kasvatatud õunapuudele anti vähem lämmastikku. Maheviljeluses kasvanud õunte kõrgem antioksüdatiivne aktiivsus sõltub suuresti fenoolsete ühendite ja flavonoidide sisaldusest. Mida kõrgem on nende ühendite sisaldus, seda kõrgem on antioksüdatiivne aktiivsus. Allergeen Mal d 1 sisaldusele avaldas sort suuremat mõju kui viljelusviis.Kirje Mõnede Eestis kasvatatud õunte (Malus domestica Borkh.) koristusküpsuse ja säilivuse seosed tärkliseindeksiga(Eesti Maaülikool, 2024) Tuul, Annika; Moor, Ulvi (juhendaja)Õuntel on täisväärtuslikus toitumises oluline osa ning arvestades maailmas üha kasvavat nõudlust põllumajandussaaduste järgi oleks oluline tõsta isevarustatuse taset eestimaiste õuntega, et olla vähem sõltuv imporditavast ja toetada kohalikku majandust. Õunte pikemaajalisel säilitamisel on oluline neid korjata optimaalses koristusküpsuses, et tagada minimaalsed säilituskaod. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral muutub jooditestiga määratud tärkliseindeks mõnede Eestis kasvatavate õunte koristusajal ja kuivõrd on õunte edasised säilituskaod seotud koristusajaga ja korje ajal määratud tärkliseindeksi, viljaliha tugevuse ja mahla kuivaine sisaldusega. Katse viidi läbi Saaremaal Kadastiku Õunaaed OÜ-s kasvatatavate sortidega 'Auksis' ja 'Zarja Alatau', kus õunad korjati kahel erineval ajal nädalase intervalliga. Tärkliseindeks määrati jooditestiga Cornelli skaalal, viljaliha tugevust mõõdeti tekstuurianalüsaatoriga ja mahla kuivaine sisaldust refraktomeetriga. Tulemused näitasid, et mõlema sordi mahla kuivaine sisaldus ja säilituskaod olid positiivses korrelatsioonis tärkliseindeksiga. Nädalane intervall koristusaegade vahel mõjutas oluliselt kõiki õunte koristusküpsuse näitajaid: tärkliseindeksit, viljaliha tugevust ja mahla kuivaine sisaldust. ‘Zarja Alatau’ õunad riknesid enam kui sordi ‘Auksis’ õunad katse keskmisena ja hilisema korjeaja õunad riknesid enam varajasest mõlema sordi puhul. 'Zarja Alatau' massikadu oli oluliselt suurem võrreldes sordiga 'Auksis', kuid nädalane erinevus korjeajas sortide massikadu ei mõjutanud. Sordi 'Zarja Alatau' paremaks säilimiseks oli sobilik tärkliseindeks 3-4 ja mahla kuivaine sisaldus vahemikus 11-12° Brixi. Sordi 'Auksis' koristamisel võiks tärkliseindeks olla ligikaudu 4-5 ja mahla kuivaine sisaldus samuti 11-12° Brixi. Kokkuvõttes võib antud töö põhjal soovitada, et tärkliseindeks ja mahla kuivaine sisaldus võivad olla head indikaatorid õunte optimaalse koristusaja määramisel, et tagada minimaalsed säilituskaod.Kirje Mõnede Eestis müügil olevate kodumaiste- ja importõunte bioaktiivsete ühendite sisaldus ja maitsega seotud näitajad(2013) Arras, Eesi; Moor, Ulvi (juhendaja)Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kaubanduskettides enim müüdavate kodumaiste ja importõunte bioaktiivsete ainete (C- vitamiin, polüfenoolid) sisaldus ja maitsega seotud parameetrid (mahla kuivaine ja tiitritavate hapete sisaldus ja nende suhe). Töös selgus, et Eestis kasvatatud õunad erinevad importõuntest nii maitse kui ka bioaktiivsete ainete sisalduse poolest. Eesti sortidel on mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhe madalam kui välismaistel õunasortidel, seega on paljud importõunad maitselt magusamad kui Eestis kasvatatud õunad. Antud töö andmete põhjal võib Eestis müüdavatest õuntest pidada importõuntest kõige magusamaks sorti `Fuji` ja kodumaistest sorti `Martsipan`. C-vitamiini sisaldavad Eestis kasvatatud õunasordid rohkem kui välismaised. Kõige suurema askorbiinhappe sisaldusega oli kodumaine sort `Krameri tuviõun`, importõuntest sort `Idared`. Kuna C-vitamiin on üks peamisi antioksüdante ja kodumaine õun sisaldab seda vitamiini kordades rohkem, peaks eelistama just meie kodumaist õuna. Mitmete polüfenoolide sisaldus oli kodumaistes õuntes suurem kui importõuntes. Kõrge polüfenoolide sisalduse poolest tõusis kodumaistest sortidest esile `Antei` ja importõuntest `Fuji`. Märksõnad: mahla kuivaine, tiitritavate happed, askorbiinhape, katehiin, klorogeenhape, floridsiin, kvertsetiini galakotosiid, epikatehiin, rutiin