Sirvi Autor "Metslaid, Marek (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje 2016. aasta juulitormi järgine kuuse-kooreüraski kahjustuste levik Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites(Eesti Maaülikool, 2021) Ait, Kristjan; Vodde, Floortje (juhendaja); Metslaid, Marek (juhendaja)Kuuse-kooreürask on üks olulisemaid hariliku kuuse kahjureid Euroopas ning eeldatavasti suureneb liigi olulisus puidukahjurina kliimamuutuste tagajärjel veelgi. Tormikahjustused soodustavad kuuse-kooreüraski levikut. Magistritöö eesmärgiks on uurida kuuse kooreüraski kahjustuste levikut Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites 2016. aasta juulitormi järgselt, et mõista, kuidas on kuuse-kooreüraski kahjustused Karula rahvuspargi kuusikutes tormi järgselt levinud, kas leviku kolded on vaibunud ning leida põhjuseid, miks teatud puistud on kahjustamata. Välitööd teostati Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites koristamata tormialade vahetus läheduses 2020. aasta kevadsuvisel perioodil. Välitööde käigus uuriti hariliku kuuse koosseisuga puistuid üksikpuu ja proovitüki tasandil ning kogutud andmeid analüüsiti programmiga R (R Core Team 2021). Töö tulemusel selgus, et olulisemateks teguriteks, mis mõjutavad kuuse-kooreüraski kahjustuse olemasolu, on hariliku kuuse keskmine diameeter, tagavara ja rinnaspindala, samuti puistu boniteet. Üllatuslikult ei leidnud kinnitust puistu liigilise koosseisu mitmekesisuse ja üraskikahjustuse olemasolu vaheline seos valitud proovialadel. 5 aasta möödudes olid uuritud alade kahjustuskolded tormikollete läheduses vaibunud ning enim üraskikahjustusest mõjutatud alad paiknesid tormikolletele lähedamal. Magistritöö valmis osana projektist „Tormijärgne üraskikahjustuste levik ja metsakaitseabinõud leviku tõkestamiseks“.Kirje 2016. aasta juulitormi järgne kuuse-kooreüraski (Ips typographus) leviku ja kahjustuste analüüs jänesekapsa kasvukohatüüpide näitel Karula rahvuspargis(Eesti Maaülikool, 2021) Vendel, Grete; Metslaid, Marek (juhendaja); Vodde, Floortje (juhendaja)Kliimamuutustest tingitud sagenenud ja tugevamad tormid tekitavad ideaalse elukeskkonna erinevatele kahjuritele (sh juuremädanikud, putukkahjurid). Erinevate meetodite kombineerimisel (sh ülelend, maapinnal tehtud väliuuringud) on võimalik saada vahetu ülevaate metsade kahjustuste ulatusest. Nii välitööde käigus kogutud kui ka kaardi- ja tabelarvutusprogrammis leitud andmete omavahelisel võrdlusel saab kahjustusest ülevaatliku pildi ja väärtusliku info metsaomanikele, kuidas kuuse-kooreürask pärast tormikahjustusi levida võib. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida 2016. aasta Koiva tormi järgset kuuse-kooreüraski leviku ja kahjustuste ulatust jänesekapsa kasvukohatüüpides Karula rahvuspargis. Eesmärgi saavutamiseks uuriti Karula rahvusparki kui tervikut, kuuse kooreüraski bioloogiat ja käitumismustreid, jänesekapsa kasvukohatüüpide (jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-kõdusoo) iseärasusi, Koiva tormi ja tegureid, mis võisid rahvuspargis kahjustuste ulatust mõjutada. Bakalaureusetöö uurimismeetodiks oli kaardianalüüs (9 kaardi põhjal) GIS-programmis ja saadud andmete töötlemine tabelarvutusprogrammis. Uurimiseesmärgi lahendamisel kasutati algandmetena Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti, Keskkonnaameti (KeA) analüüsi käigus loodud kaardiandmeid ja Keskkonnaagentuuri (ENVIR) ning Maa-ameti avalikke andmeid ja servereid. Tulemustest selgus, et metsakahjustusi oli enim viljakates jänesekapsa kasvukohatüüpides, kus kuuskedel on paks korp ning maapinnalähedane juurestik. Kuivanud puistutes domineerisid sügavad madalsoomullad, kus põhjavesi on alaliselt või pidevalt kõrgemal. Lisaks leiti, et Karula rahvuspargi tormi- ja kuuse-kooreüraski kahjustustel on minevikus olnud mitmeid tegureid, mis on tänaste kahjustuste ulatust mõjutanud.Kirje Hariliku kuuse eeluuenduse kasv lageraie järgselt Järvselja püsiproovitükkide näitel(2014) Kaljund, Risto; Metslaid, Marek (juhendaja); Jõgiste, Kalev (juhendaja)Töö eesmärgiks oli leida hariliku kuuse eeluuenduse puude väliseid tunnuseid, mille põhjal teha valikuid, et milliseid puid säilitada ja jätta tulevikupuudeks pärast uuendusraiet. Põhjalikumalt uuriti eeluuenduse puude okkamassi, ladvavõrse ja konkurentsiindeksi mõju puude edasisele kasvule. Andmete analüüs, illustreerivad joonised ja tabelid on toodud puude kõrguse ja diameetrite muutuste kohta. Analüüsis kasutatud andmed on kogutud Sihtasutus Järvselja Õppe- ja Katsemetskond territooriumil asuvatelt püsiproovitükkidelt. Antud töös on uuritud põhjalikumalt kolme püsiproovitüki puude erinevaid tunnuseid. Nendel proovitükkidel valiti välja ja märgistati kokku 345 eeluuenduse ja võrdluseks ühel katsealal 30 istutatud puud. Andmete analüüsil saadud tulemused näitavad, et kuuse eeluuendus suudab kohaneda uute valguse, kasvuruumi ja toitainete tingimustega väga edukalt 3 kuni 4 aasta jooksul pärast lageraiet. Lageraie järgselt avaldab puude edasisele kasvule kõige enam mõju vana metsa turbe all olevate puude okka mass ja konkurentsiindeks. Mida väiksem konkurents ja suurem okka mass, seda kiiremini ning kõrgemaks kasvavad eeluuenduse puud pärast lageraiet täisvalguses. Lisaks on eeluuenduse puude kasvukäik mõjutatud ka puude kõrgusest ja ladvavõrsest. Suuremad puud näitavad lageraie järgselt paremat kasvu.Kirje Hariliku kuuse eeluuenduse kohanemine ja kasvudünaamika muutuvates tingimustes(Eesti Maaülikool, 2017) Pärna, Brit-Edy; Metslaid, Marek (juhendaja); MetsabioloogiaMagistritöö eesmärgiks oli uurida hariliku kuuse eeluuenduse kohanemist ja kasvudünaamikat muutuvates tingimustes. Selleks valiti ajavahemikul 2008-2010 igal aastal SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna territooriumil (Kvartal JS272) vana metsa varjus kasvanud hariliku kuuse eeluuenduse hulgast 30 puud, fikseeriti algsituatsioon ja istutati seejärel ümber endisele põllumaale rajatud katsealale. Keskenduti valguse mõju analüüsile, milleks pooltele puudele seati varjestus ja pooled puud jäeti kasvama täisvalguse kätte. Põhjalikumalt uuriti eeluuenduse puude kasvu iseloomustavaid näitajaid (keskmist kõrgust, keskmist diameetrit, ladvavõrse pikkust, külgvõrse pikkust, külgvõrse okkamassi ja külgvõrse okaste arvu ning külgvõrse okaste keskmist pikkust). Katsealal teostati mõõtmisi ajavahemikul 2008-2015, igal aastal vegetatsiooniperioodi lõpus. Andmete analüüs, joonised ja tabelid on koostatud eelnevate näitajate põhjal. Andmete analüüsist selgus, et varjestus mõjus hariliku kuuse eeluuendusele positiivselt. Tulemustest on näha, et varjestusel on statiltiliselt oluline mõju eeluuenduse kõrgusele ja ladvavõrse pikkusele. Samas ei ole varjestusel statistiliselt olulisust mõju diameetri kasvule. Samuti ilmnes varjestuse positiivne mõju külgvõrse pikkusele, mis omakorda mõjutab okaste arvu külgvõrsel. Lisaks oli varjestusel statistiliselt oluline mõju külgvõrse okkamassi ja külgvõrse pikkuse vahelisele suhtele. Töö tulemuste põhjal võib järeldada, et vana metsa alt endisele põllumaale ümberistutatud hariliku kuuse eeluuendus on võimeline näitama head kohanemist ja kasvu muutuvates tingimustes ning varjestatud puudel on kohanemine uute kasvutingimustega parem.Kirje Hariliku kuuse püsiproovitükkide kordusmõõtmine ja andmete analüüs(2015) Kinep, Alari; Metslaid, Marek (juhendaja); Jõgiste, Kalev (juhendaja)Töö eesmärgiks oli uurida hariliku kuuse eeluuenduse kasvu peale ülarinde alt vabastamist. Püstitati hüpotees vanuse seosest hariliku kuuse eeluuenduse kasvuga lageraie järgselt. Töös kasutati andmeid Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas asuvalt kahelt püsiproovitükilt. Mõlemal proovitükil valiti välja 100 eeluuenduse puud, mida mõõdeti igal aastal kasvuperioodi lõpus ning peale eeluuenduse puude langetamist koguti neilt proovikettad aastarõngaste analüüsiks laboris. Töö tulemustest selgub, et hariliku kuuse eeluuendus on võimeline näitama vabastamise järgselt kiirenevat juurdekasvu nii kõrguses kui ka diameetris, mis on kooskõlas ka varasemate uurimustega. Eeluuenduse puud vajavad uute tingimustega kohanemiseks mõned aastad aega, mille jooksul vahetavad puud varjuokkad valgusokaste vastu ning vana metsa raiumisel väheneb juurkonkurents ja vabaneb kasvuks vajalikke toitaineid ja vett. Püstitatud hüpotees vanuse mõjust hariliku kuuse eeluuenduse kasvule vabastamise järgselt tõestust ei leidnud, lageraiele reageerisid ühtmoodi hästi nii nooremate vanuseklasside kui ka vanemate vanuseklasside puud. Kokkuvõtteks võib öelda, et hariliku kuuse eeluuendus kohaneb hästi uute keskkonnatingimustega peale ülarinde alt vabastamist ning on hästi ära kasutatav metsauuendustöödel.Kirje Majandamisviiside mõju põlengujärgse metsa uuenemisele Vihterpalu katsealade näitel(2012) Renel, Getter; Teppo, Kristi (juhendaja); Metslaid, Marek (juhendaja)Käesolevas töös on analüüsitud Eestis Vihterpalu katsealade põlengujärgse metsa uuenemist. Kuna Vihterpalu aladel on põlengud sagedased ja puuduvad selged soovitused põlenud metsaalade uuendamiseks Eestis, on teema aktuaalne. Magistritöö eesmärgiks on uurida erinevate majandamisviiside mõju põlengujärgsele metsaalade uuenemise arvukusele ja kõrguskasvule. Vihterpalusse on rajatud põlengualade uuenemise jälgimiseks kokku 24 proovitükki (20x40 m), millest igal on kaks alamproovitükki suurusega 2,5x40 m puittaimede loodusliku uuenduse mõõtmiseks. Alasid majandati põlengujärgselt erinevalt: põlenud ja koristatud (BC), põlenud ja koristamata (BU), põlenud ja koristamata vana puistu (BUO), põlenud ja koristamata elusate puudega puistu (BUA) ja kontrollalad (CO) ilma põlenguta aladele. Leiti, et Vihterpalu põlengualadel uuenesid kask (Betula spp.), harilik mänd (Pinus sylvestris L.) ja harilik haab (Populus tremula L.). Erinevad majandamisviisid mõjutavad nende liikide looduslikku uuenemist ning uuenduse kasvu põlengualadel. Selgus, et üldiselt on uuenemise arvukus madalam koristatud aladel (BC) võrreldes koristamata aladega (BU, BUO ja BUA). Seda eriti vahetult peale põlenguid. Koristamata aladel on kase uuenemine algusaastatel edukam. Et vältida tuleohtu puhtmännikutes tuleks jätta koristamata alasid looduslikule uuenemisele, kuna parema kõrguskasvuga ja arvukalt uuenev kask vähendab seal tuleohtu. Seega tagab metsade kiirema loodusliku uuenemise alade koristamata jätmine, mis tagab ka suurema bioloogilise mitmekesisuse. Kuna aga BC aladel on kõikide liikide kõrguskasv suurem paremate valgustingimuste tõttu, võiks osadel aladel raiet mõne aasta võrra edasi lükata ja teha seda lumerohkel talvel. Kuna bioloogiline mitmekesisus on otseselt seotud surnud puiduga ei tohiks kõiki alasid koristada. Mänd ja haab ei uuene vahetult peale põlengut vaid alles 3-10 aasta möödudes. Peale esimese aastakümne möödumist mänd asendab puistus lehtpuud, kuna on sellistes tingimustes paremini kohastunud. Kontrollaladel esines uuenemist minimaalselt, mis näitab, et suktsessioon ilma tule häiringuta toimub Vihterpalu aladel väga aeglaselt ning põlengud on ökosüsteemi lahutamatu osa. Uurimuse jätkamine asjakohane, et anda veelgi põhjendatumaid soovitusi põlenujärgsete metsade majandamiseks ja leida põhjendusi eeldustele, mis antud töö tulemustele lisaks tekkisid.Kirje Metsauuenduse kordaminek sõltuvalt kultiveerimismeetodist RMK Võrumaa metsakonnas(Eesti Maaülikool, 2019) Varrik, Rasmus; Metslaid, Marek (juhendaja)Eesti metsaseaduses defineeritakse metsamajandamist kui metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset Käesolevas bakalaureusetöös antakse ülevaade RMK Võrumaa Metskonna 2018. aasta kevadise metsauuenduse kordaminekust, võttes arvesse puuliiki, kasvukohatüüpi ja kultiveerimismeetodeid. Töös kasutatakse välitöödel käigus kogutud andmeid ja Riigimetsa Majandamise Keskuse andmebaasist saadud informatsiooni. Väitöödel tehti ringproovitükke 3.99 meetrise mõõdupuuga (50 m 2 ). Mõõtmistel tehti igal eraldusel iga hektari kohta kolm, ja iga järgneva hektari kohta üks kuni kaks proovitükki. Proovitükil saadud lugem korrutati kahesajaga, et saada tulemus ühe hektari kohta. Saadud tulemusi võrreldi metsa majandamise eeskirjas olevate metsauuenduse kriteeriumitega, mis sätestavad puude minimaalse arvu hektarile. Nõuetele mitte vastavad eraldised suunati täiendamisele. Töös selgus, et vähem viljakatel kasvukohatüüpidel õnnestus uuendamine paremini kui viljakatel ja kultiveerimismeetoditest andsid kehvemad tulemused hariliku kuuse potitaime looduslikule uuenemisele kaasaaitamine, hariliku kuuse istutamine maapinna ettevalmistuseta, arukase looduslikule uuenemisele kaasaaitamine ja hariliku kuuse istutamine. Samuti saab töö tulemuste põhjal anda soovitusi praktikutele.Kirje Mullahingamise muutused põlengujärgses aegreas(2016) Orumaa, Argo; Köster, Kajar (juhendaja); Metslaid, Marek (juhendaja)Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on hinnata metsapõlengujärgseid muutusi mullahingamises ja anda ülevaade mullahingamist mõjutavatest teguritest. Välitöid teostati 2015. aasta maist novembrini Vihterpalu ja Nõva põlengualadel, kus mõõdeti mullahingamist, mullatemperatuuri ja mullaniiskust. Proovialasid oli kuus ja need kõik olid erineva häiringu esinemise ajaga – metsapõlengud toimusid aladel aastatel 1837, 1940, 1951, 1982, 1997 ja 2008. Kogutud andmed analüüsiti kasutades programmi Microsoft Excel. Tulemustest selgus, et kõige madalam oli mullahingamise keskmine väärtus (0,074 mg CO2m-2 s -1 ) 2008. aasta proovialal ehk hiljuti põlenud alal. Võrreldes hiljuti põlenud alaga oli mullahingamine teistel proovialadel stabiliseerunud. Kõrgeim keskmine mullahingamise väärtus oli 1940. aasta proovialal (0,161 mg CO2m-2 s -1 ). Kõige kõrgemad keskmised mullatemperatuuri väärtused registreeriti hiljuti põlenud aladel Uurimistöö tulemusena leiti, et mullatemperatuuri ja mullahingamise vahel esineb tugev seos. Erinevalt mullatemperatuurist, ei leitud meie uuringualadel mullaniiskuse ja mullahingamise vahel seoseid Uurimistöö tulemuste põhjal võib järeldada, et 2008. aasta proovialal pole mullahingamine taastunud. Seda tõestavad nii mullahingamise kui ka mullatemperatuuri näitajad. Teistel proovialadel on mullahingamine taastunud ja jõudnud stabiilsete väärtusteni.Kirje Süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi eraldumine metsamullast Vihterpalu ja Nõva põlengujärgses aegreas(Eesti Maaülikool, 2018) Orumaa, Argo; Metslaid, Marek (juhendaja); Köster, Kajar (juhendaja); Metsakasvatus ja metsaökoloogiaHäiringutel on oluline roll metsade väljakujunemisel. Metsapõlengud ja taastumine nendest mõjutavad oluliselt metsade arengut, struktuuri, funktsioneerimist ning metsas ja metsamullas akumuleerunud süsinikuvarusid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata metsapõlengujärgseid muutusi süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi (naerugaasi) eraldumisel metsamullast. 2015. aastal loodud kuuel proovialal (põlengud aastatel 1837, 1940, 1951, 1982, 1997 ja 2008) teostati 2016. aastal maist oktoobrini süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi voogude mõõtmisi metsamullast. Lisaks mõõdeti ka mullatemperatuuri ja -niiskust. Andmete analüüsis kasutati programmi Microsoft Excel ning modelleerimiskeskkonda R.