Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Merilo, Anu" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Malaaria levitava Anopheles Maculipennis grupi (Diptera: Culicidae) liigiline mitmekesisus Eestis
    (Eesti Maaülikool, 2019) Merilo, Anu; Kirik, Heli (juhendaja); Vee ja Maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia
    Iga aastaselt haigestub maailmas malaariasse ligikaudu 219 miljonit inimest. Seda haigust põhjustavaid algloomi levitavad ehk siirutavad hallasääsed (Anopheles (An.)). Nende mitmekesisus ei ole suur ainult maailmas vaid ka Eestis. Malaaria patogeene levitavad ka Anopheles maculipennis kompleksi kuuluvad krüptilised liigid. Käesoleva töö eesmärgiks on välja uurida, milline on selle grupi mitmekesisus Eestis. Selleks kasutati Eestist püütud hallasääski ning DNA eraldamist. Peale DNA eraldamist isendist tuli puhastada sekveneeringud ja neist saadud tulemused said kirja pandud. Tulemused näitasid, et Eestis on An. maculipennis kompleksi liikidest kõige levinum An. messae. See liik on ka üleüldiselt Euroopas levinuim malaaria siirutaja. Kui teha suuremaid uuringud kuhu kaasata rohkem püügikohti ja ka teised Eestis elavad hallasääsed, kes malaariat levitavad. Täiendavate uuringutega saab ka teada, kui kaugele on võimeline see liik üldse edasi levima.
  • Pisipilt
    Kirje
    Mulla reaktsiooni määramismeetodite võrdlev analüüs ja teisendusseoste välja töötamine
    (Eesti Maaülikool, 2025) Merilo, Anu; Astover, Alar (juhendaja); Penu, Priit (juhendaja); Mullateaduse õppetool
    Mulla reaktsioon on oluline indikaator mulla kvaliteedi hindamiseks, ning üks tema tähtsamaid rolle on taimede abistamine toiteelementide omastamisel ja säilitamisel mullas. Liigse happesuse korral on taimede kas pärsitud. Sama on ka liigse aluselisuse korral. Selleks, et taimed saaks optimaalselt kasvada on vajalik määrata mulla happesus, mille määramiseks on mitu erinevat kaudset ja laboratoorset meetodit. Käesoleva magistritöö eesmärk on võrrelda erinevate põllumuldade pH määramismeetodeid ning töötada välja teisenduse seosed nende kahe meetodi vahel. Töös kasutati 142 põllumulla proovi mis määrati kahes erinevas lahuses, KCl ja CaCl2. Tulemusena pH väärtused varieerusid vastavalt meetodile. KCl oli happelisem keskkond seega tulemused olid väiksemad kui CaCl2 lahuses määratuna. Lisaks tuli kahe määramismeetodite vähe suurem just happelistemate muldade puhul. Neutraal ja aluseliste muldade puhul on meetodite vahe peaaegu, et olematu. Tulevikus võiks suurema valimi kogusega teha mõõtmisi ka teise määramismeetodiga, milleks oleks deioniseeritud vesi.