Sirvi Autor "Melts, Indrek (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Erinevate majandamisviiside mõju rannarohumaade jooksiklaste (Carabidae) kooslustele(Eesti Maaülikool, 2022) Prints, Hugo; Sammet, Kaarel (juhendaja); Melts, Indrek (juhendaja)Jooksiklased (Carabidae) kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi, ning neid kasutatakse tihti erinevate keskkonnaseisundi uuringute läbiviimiseks. Rannaniidud on ainulaadse taimestikuga liigirikkad poollooduslikud kooslused, mida on inimesed sadu aastaid kujundanud. Töö peamiseks eesmärgiks on uurida jooksiklaste kooslusi ja erinevate rannarohumaade majandamisviiside (karjatamine, majandamata) mõju nendele. Jooksiklased koguti kahe nädala jooksul (juulis ja augustis) Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannarohumaadelt. Isendeid kogumiseks kasutati pinnasepüüniseid, mis kaevati maasse ja jäeti kohapeale neljaks ööpäevaks. Rohumaad paiknesid kahel erineval aluskivimil ja maastikurajoonis: liivakivil Liivi-Lahe rannikumadalikul madalikul ja lubjakivil LääneEesti madalikul. Kogutud isendid määrati liigi või vajadusel ainult perekonna tasemeni ning analüüsiti nende isendi- ja liigirikkust erinevatel rannarohumaadel. Rannarohumaade karjatamine mõjutas jooksiklaste isendi– ja liigirikkust liivakivi aluskivimiga karjamaadel, kuid märkimisväärset erinevust ei tulnud sisse kui võrrelda majandamata rohumaid lubjakivi aluskivimiga karjatatavate rannaniitudega. Karjatataval liivakivil oli isendeid ala kohta keskmiselt kaks kuni kolm korda rohkem (201) kui ülejäänud aladel (80, 56, 63) ning liigirikkus oli peaaegu 2 korda suurem (22, 16, 12, 12) võrreldes lubjakivi proovialadega. Liivi-Lahe rannikumadaliku proovialalt leiti kaks Diachromus germanus’e isendit, liiki ei ole varem Eestist leitud. See võib viidata liigi levikuareaali põhja poole nihkumisele, kuna on selle liigi kõige põhjapoolseim leid. Rannaniitude majandamismõju jooksiklastele pole varem Eesti tingimustes uuritud. Antud töö annab esialgsed tulemused ning selle najal on võimalik laialdasemalt uurida rannarohumaade majandamismõjusid jooksiklaste kooslustele.Kirje Karjatamise ja looduslike maastikutüüpide mõju rannarohumaade päevaliblikate kooslustele(Eesti Maaülikool, 2023) Fjodorova, Jevgenia; Melts, Indrek (juhendaja); Sammet, Kaarel (juhendaja)Rannarohumaade liblikad on üks osa loomastikust, kelle kooslused võivad olla mõjutatud mitmetest teguritest, nagu näiteks karjatamine ja looduslike maastikutüüpide muutused. Töö eesmärgiks on hinnata päevaliblikate arvukust ja domineerivaid liike ning maastikurajooni, maakasutusviisi, serva ja erinevate maastikutüüpide mõjusid päevaliblikate kooslustele mandri Eesti lääneranniku rannarohumaadel. Päevaliblikaid loendati neljal korral suvekuude jooksul, kahe erineva aluskivimiga (lubja- ja liivakivi) maastikurajooni (Lääne-Eesti madalik ja Liiv lahe rannikumadalik) rannarohumaadelt. Selleks kasutati transektloendust neljal transketil (pikkus 50 m) ühe prooviala kohta. Iga transekt läbiti ühtlase kiirusega ja selle aja jooksul täheldati ülesse kõik täiskasvanud päevaliblikad, kes asusid kujuteldavas kastis 5 m kõrguse ja 5 m laiusega. Kogutud isendid määrati liigi või vаjadusel ainult perekonna tasemeni ning pärast analüüsiti nende isendi- ja liigirikkust erinevаtel rannarohumaadel. Andmete analüüs viidi läbi RStudio statistika programmiga. Töö käigus loendati kokku 496 isendit 37 liigist, nendest 31 liiki leidus Liivi lahe rannikumadaliku ning 29 Lääne-Eesti madaliku rannarohumaadel. Tulemused näitasid, et kõige tavalisemad, sagedamini esinevad päevaliblikaliigid olid kesasilmik (Maniola jurtina) ja rohusilmik (Aphantopus hyperantus) mõlema maastikurajooni rannarohumaadel. Lisaks nendele kahele domineerivale päevaliblikale oli ka suurema arvukusega naeriliblikas (Pieris napi) ja seda Liivi lahe rannikumadalikul. Märgatavalt suurem isendirikkus oli karjatatavatel rannarohumaadel, mõlemas maastikurajoonis. Rannarohumaa maismaapoolsel serval oli oluline mõju nii erinevates maastikurajoonides kui ka maakasutusviisides. Enamusele päevaliblikatele avaldab otsest mõju rohumaade ja põllumajandusmaade olemasolu ümbritsevas maastikus. Selle päevaliblikate uuringu esialgsed tulemused pakuvad alust erinevate elustikurühmade kompleksemateks uurimistöödeks rannarohumaade säästlikuks majandamiseks maastiku- ja kliimamuutuste ajastul.Kirje Loodusturismi olemus ja tähtsus Valga maakonnas(2012) Tiigi, Allar; Melts, Indrek (juhendaja); Sudakova, Lea (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida loodusturismi olemust ja tähtsust Valga maakonnas. Saada aimu, kui palju on pakkujaid, kuidas ettevõtjad ennast turismivaldkonnas paigutavad ja selgitada loodusturismi eristumist üldisest turismist. Samuti tuua välja loodusturismi tähtsus turismis, mis avaldub erinevatel viisidel. Töö kirjutamisel selgus, et olenemata Valgamaa väikesest suurusest, on maakonnas 82 turismiteenuse pakkujat. Kusjuures pea pooled neist asuvad ühes vallas. Olenevalt aastajast esineb maakonna ettevõtetes külastajate kuhjumist ja poristel aegadel on välja töötatud hooaega pikendavad paketid. Reklaamitavate teenuste ja pakettide hulgas on küllaldaselt looduse vahendamist ja aktiivseid tegevusi. Viimaste hulgas näiteks kanuumatk, mis on üheks populaarsemaks ja enim pakutud teenuseks. Järgnevad matkad erinevate vahenditega, jahiteenused, fotojaht jne. Vaatamata kõigele eelnimetatule on siiski majutus ja toitlustus põhilisteks müügiartikliteks, mis toovad turismiettevõtetel põhilise tulu ja seda kahjuks ka loodusturismiga tegelejate seas. See kõik loob olukorra, kus looodusturism maakonnas on siiski nõutud, kuid selle pakkumiseks tehakse koostööd spetsiaalse teenusepakkujaga. Üheks kitsenduseks on veel vajalike kvalifikatsioonide ja atestatsioonide puudus ettevõtjate seas ja kasulikum on tellida teenus sisse. Valgamaal leidub ainult mõni turismiettevõte, kes suudab ainult oma jõu ja pädevusega kohapeal pakkuda enda poolt välja reklaamitud looduse vahendamist ja aktiivseid tegevusi. Taolisteks pakkujateks on firmad, kes ei tegele majutuse ja/või toiltustusega, vaid on spetsialiseerunud ainult looduse vahendamisele. Siinkohal tekib nii-öelda kahe ettevõtte sõltuvus teineteisest, kus üks pakub majutust/toitlustust ja teine loodusturismi pakette. Sellises koostöös seisneb loodusturismi olemus Valgamaal. Eelnev punktidena: • Maakonnas on pakkujaid pigem palju. • Pakkujad on koondunud ühte, looduslikult soodsasse, piirkonda. • Põhiline tulu tuleneb majutusest ja toitlustusest. • Loodusturism eksisteerib ainult läbi kahe ettevõtte koostöö. Leian, et keskkonnatingimused on aktiivsete tegevuste korral hästi kasutusele võetud, aga loodusturismi seisukohalt minimaalselt – vähe pakutakse näiteks ornitoloogilisi või botaanilisi õpperetki. Minu arvates on loodusturismi ettevõtetel suur vastutus looduse tutvustamisel klientidele. Atesteeritud giidide ja vajalike koolituste olemasolu ettevõtjatel on esmatähtis, et mitte jagada külastajatele valeinformatsooni mistahes valdkonnas. Töös selgus, et küsitluses osalenud ettevõtjad peaksid ümber hindama oma pädevused ja vajadusel ennast täiendama, sest nende sõnul ei tunne nad ennast kindlalt spetsiifiliste teenuste pakkumisel/läbi viimisel. Arvan, et loodusturismi tähtsust seisneb eelkõige keskkonnaalase teadlikkuse suurendamises inimeste seas. Tuleviku märksõnad loodusturismis võiksid olla: sügavam loodusealane spetsialiseerumine, tõhusam turu-uuring ja uute pakettide loomine. Näen siin head võimalust tutvustada turistidele floorat ja faunat ning selle tundlikkust inimese suhtes ja seda läbi aktiivsete tegevuste. Noorte seas võiks loodusturism olla üheks oluliseks toeks koolis õpitud loodusainete juures. Tänapäeval, kus maailm kannatab ületarbimise all ja keskkonnasäästlik mõtteviis on muutunud trendiks, on loodusel baseeruval turismil suur võimalus saavutada populaarsus ja seda kindlasti ka Valgamaal.Kirje Taimestiku ja linnustiku mitmekesisuse, nende omavahelised ja keskkonnategurite seosed Eesti niidetavatel luhtadel(Eesti Maaülikool, 2026) Heering, Kati; Melts, Indrek (juhendaja); Luigujõe, Leho (juhendaja); Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetoolLuhad on liigirikka taimestikuga kooslused, mis pakuvad elupaika paljudele liikidele, sealhulgas lindudele. Linnustikule on luhad olulised terve aasta vältel, kuna luhtasid kasutatakse nii pesitsemiseks, toitumiseks kui ka peatumispaigana. Viimase 50 aasta jooksul on aga luhtade pindala vähenenud suurel määral. Selle peamiseks põhjuseks on majandamise lõpetamine. Luhtade pindala vähenemisel kaovad ka kaitsealuste linnu- ja taimeliikidele olulised elupaigad. Selle tõttu on vaja luhtasid säilitada ja kasutada selleks õigeid viise. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida niidetavate luhtade taimestiku ja linnustiku mitmekesisust, nende omavahelisi seoseid ning luhtade mitmekesisust mõjutavaid keskkonnaparameetreid Eesti erinevates maastikurajoonides. Magistritöö tulemusena tuli välja, et kuigi luhtade taimestik on liigirikas, ei mõjuta see linnustiku liigirikkust. Linnustiku mitmekesisuse jaoks on pigem oluline taimede struktuurne mitmekesisus (erineva kõrgusega taimestik), mis annab neile suurema varjumis- ja pesitsusvõimalused. Luhad on väheneva pindalaga väärtuslikud elupaigad paljudele liikidele ning on oluline, et nende elurikkus ka säiliks.