Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Melts, Indrek" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Pisipilt
    Kirje
    Biomass from semi-natural grassland for bioenergy
    (Eesti Maaülikool, 2014) Melts, Indrek; Heinsoo, Katrin (advisor); Kull, Tiiu (advisor)
    One of the under-utilised potential agricultural sources of bioenergy feedstock is the herbaceous biomass obtained from semi-natural grasslands. For biodiversity maintenance, it is important that semi-natural grasslands are managed continuously using extensive methods (one cut per year and without seeding, fertilisation). However, many countries are facing great difficulties with consuming the biomass from these grasslands due to its low forage value. Therefore finding an alternative use of biomass from semi-natural grasslands has become a challenging option for bioenergy production. The main aim of the thesis is to evaluate the energy potential of herbaceous biomass from three Estonian semi-natural grassland types (alluvial meadow, dry to mesic meadow and wooded meadow) for bioenergy production. The share of different functional groups (grasses, legumes, sedges/rushes and other forbs), characteristics relevant for bioenergy production and factors that influence these parameters were examined. The biomass potential varies between semi-natural grassland types studied. In Estonian conditions the highest biomass yield can be obtained from alluvial meadows and this is the only type where the amount of biomass increases significantly from June to July. In alluvial meadows the largest proportion of biomass was contributed by sedges/rushes, in dry to mesic meadows the dominant functional group was grasses and other forbs group was prevalent in wooded meadows. The chemical composition and calorific value of biomass varies by functional groups. The highest cellulose concentration is in grasses and hemicellulose in sedges/rushes, while the concentration of lignin is the highest in legumes and other forbs. The average lignin and Ca concentration in biomass increases in time, but N concentration in biomass declines during summer. The highest Cl concentration is in grasses and the lowest in legumes, whilst the highest N and Ca concentration are in legumes. The other forbs group has the highest K, Mg and ash concentrations with the lowest calorific value and the sedges/rushes and legumes have lower ash content with higher calorific values. Biomass ensiling does not influence methane yield, but methane potential varies by functional groups. The feedstock-specific methane yield was the highest in grasses and sedges/rushes and the lowest in the other forbs. The highest energy potential can be obtained from alluvial meadows (>100 GJ ha-1) followed by dry to mesic meadows and wooded meadows. Theoretical energy yield through combustion is higher than that of methane production. Even with conservative assumptions about energy input (10 GJ ha-1), the energy yield from semi-natural grasslands, especially from alluvial meadows can be comparable with that of dedicated energy crops in boreal region. Alternative usage of the herbaceous biomass from semi-natural grasslands for bioenergy is a reasonable option for both sustainable management of semi-natural grasslands to achieve nature conservation goals and for embodying resource-efficiency principles.
  • Pisipilt ei ole saadaval
    Kirje
    List of medicinal plant species in the semi-natural Miscanthus sinensis grasslands in Nagano and Yamanashi Prefectures, Japan
    (EMU DSpace, 2021) Melts, Indrek; Chair of Biodiversity and Nature Tourism. Estonian University of Life Sciences
    The dataset collected from the typical and the most representative type of semi-natural grasslands in Satoyama landscape in Honshu island, Japan. Twelve grasslands were located on the Kaida Plateau between 1000–1300 m a.s.l. in Nagano Prefecture (approximate geographical coordinate of the study area: 35.931555N, 137.604300E) and six grasslands were located on the north-eastern foot of Mt. Fuji between 1000–1300 m a.s.l. in Yamanashi Prefecture (approximate geographical coordinate of the study area: 35.431819N, 138.812522E). The study sites included local semi-natural Miscanthus sinensis grasslands with different land management types: three sites in Nagano and an one site in Yamanashi managed by mowing (M), three sites in Nagano and in Yamanashi managed by burning (B), three sites in Nagano managed by combination of burning&mowing (B&M) and three sites in Nagano and two sites in Yamanashi were abandoned (A). The fieldworks conducted on June-July and September-October in 2017. Three plots per line transect and three line transects (about 30 m long) per study site were selected according to elevation in slope of site: bottom, central and upper. Botanical inventory included the list of all plant species per 1 m2 plots (nine plots per site). In the dataset the number one marks the occurrence of medicinal plant species by different management types in studied regions. Taxonomy and distribution follow: World Flora Online. http://www.worldfloraonline.org/. Assessed 11 June 2020. The list of medicinal plants in Japan was combined from different literature sources: 1) Wiart, C. (2012). Medicinal Plants of China, Korea, and Japan. Bioresources for Tomorrow’s Drugs and Cosmetics. 1st Edition. Boca Raton: CRC Press. https://doi.org/10.1201/b12046; 2) Quattrocchi, U. (2012). CRC World Dictionary of Medicinal and Poisonous Plants. Common Names, Scientific Names, Eponyms, Synonyms, and Etymology. 1st Edition. Boca Raton: CRC Press. https://doi.org/10.1201/b16504; School of Pharmacy/Graduate School of Pharmaceutical Sciences Kumamoto University. Database of herbal plants. http://www.pharm.kumamoto-u.ac.jp/yakusodb/. Assessed 17 Oct 2020; The Pharmaceutical Society of Japan. List of herbal plant species. https://www.pharm.or.jp/flowers/ Assessed 17 Oct 2020.
  • Pisipilt
    Kirje
    Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest : uuringu lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2023) Viira, Ants-Hannes; Kauer, Karin; Melts, Indrek; Jürgenson, Evelin; Maasikamäe, Siim; Rasva, Marii; Põdra, Kätlin; Lillemets, Jüri; Ariva, Jelena; Azadi, Hossein
    Uuringu „Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest“ eesmärk on luua stsenaariumid põllumajandusliku maakasutuse võimalike muutuste kohta ja analüüsida nende muutuste peamisi mõjutegureid. Analüüs toetab põllumajanduspoliitika otsustusprotsessi, aidates kujundada põllumajandusmaa edasist kasutamist, toidujulgeoleku tagamist ning vastavate meetmete väljatöötamist. Analüüsi tulemusena suureneb maakasutusest ja maakasutuse muutusest tulenevate KHG heitkoguste analüüsimise võimekus. Uuringu I etapis vastati küsimusele: „millised on Eestis põllumajandusmaa kasutamise võimalikud tulevikustsenaariumid võttes arvesse globaalseid trende ja mõjusid ning regionaalseid strateegilisi valikuid põllumajanduse arendamisel?“. Selleks kaardistati poliitikadokumentide, teadus-kirjanduse ja fookusgrupi arutelude põhjal põllumajandusliku maakasutuse muutuse mõjutegurid ja analüüsiti põllumajandusliku maakasutuse muutusega seotud võimalikke positiivseid ja negatiivseid arenguid. Nendele tuginedes loodi viis alternatiivset põllumajandusliku maakasutuse stsenaariumit aastani 2050. Uuringu II etapis loodi viie põllumajandusliku maakasutuse tulevikustsenaariumi kohta andmestik, kaardikiht ja illustreerivad kaardid, kus on esitatud erineva väärtusega põllumajandusmaade paiknemine ning alad, mis sobiksid elurikkuse toetamiseks, metsastamiseks või taastuvenergia tootmiseks. Samuti illustreeriti kaartide abil kõigis stsenaariumites toimuvaid maakasutuse muutusi. Põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali hindamiseks koostati koondnäitaja, mis võtab arvesse põllumassiivi mullaviljakust, pindala, põllukontuuri kuju (kompaktsust), kaugust lähimast teest, kaugust suurimast asulast, kaugust lähimast põllust ja reljeefi iseloomustavat konarlikkuse koefitsienti. Koondnäitaja väärtus määrati kõigile andmestikus olevatele massiividele. Uuringu III etapis täpsustati stsenaariumeid ja kaardikihte vastavalt eelnevates etappides saadud tagasisidele ning analüüsiti põllumajandusmaa kasutamist ja säilitamist, sotsiaalmajanduslikku ja looduskeskkonna arengut ning KHG heitkoguseid erinevates stsenaariumites. Samuti koondati soovitatavad sekkumismeetmed positiivsete maakasutuse muutuste soodustamiseks ning negatiivsete maakasutuste muutuste ära hoidmiseks. Uuringu lõpparuande esimene peatükk annab ülevaate uuringu temaatikast. Teine peatükk annab ülevaate kasutatud metoodikast. Kolmandas peatükis esitatakse ülevaade põllumajandusliku maa- kasutuse suurematest muutustest Eestis aastatel 1990‒2018. Neljandas peatükis analüüsitakse põllumajandusliku maakasutuse mõjutegureid ning viiendas peatükis on esitatud viis põllumajandusliku maakasutuse võimalikku tulevikustsenaariumit 2050. aasta perspektiivis koos maakasutust ja selle muutust iseloomustavate illustreerivate kaartidega. Kuuendas peatükis esitatakse põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali illustreerivad kaardid ning analüüsitakse põllumajandusmaa sobilikkust metsastamiseks ja energia tootmiseks. Seitsmendas peatükis esitatakse viie stsenaariumi KHG heitkoguste ja põllumajandustoodangu prognoosid. Kaheksandas peatükis on esitatud lisainfo järgmistes olulistes põllumajandusliku maakasutuse tulevikku puudutavates küsimuses – sügavatel turvasmuldadel asuva põllumajandusmaa kasutamine, agrometsandus ning kohalikele kogukondadele maakasutust puudutavates küsimustes suurema kaasarääkimise õiguse loomise võimalused. Üheksas peatükk võtab kokku poliitikasoovitused põllumajandusliku maakasutusega seotud positiivsete muutuste soodustamiseks ja negatiivsete muutuste pidurdamiseks. Uuringu töörühm tänab kõiki fookusgrupi aruteludes osalenud, küsitlustele vastanud, kirjalikku ja suulist tagasisidet andnud eksperte ning uuringu juhtkomisjon.
  • Pisipilt ei ole saadaval
    Kirje
    Primary Dataset on Farmers’ Adaptation Strategies to Climate Change and Sustainable Development Goals in Tanzania
    (Estonian University of Life Sciences, 2024) Magesa, Bahati Ally; Geetha, Mohan; Melts, Indrek; Matsuda, Hirotaka; Pu, Jian; Fukushi, Kensuke
    Dataset Description. This dataset was the primary input for the publication: Magesa, B.A., Mohan, G., Melts, I., Matsuda, H., Pu, J., Fukushi, K. (2023) Interactions between Farmers’ Adaptation Strategies to Climate Change and Sustainable Development Goals in Tanzania, East Africa. Sustainability, 15(6), 4911. https://doi.org/10.3390/su15064911. The primary dataset, provided in SPSS format (.sav), is structured into cases and variables. Cases correspond to individual survey respondents, while variables represent the responses to survey questions. The data were collected from March to April 2022 across selected villages in Mwanga and Same Districts, Tanzania, East Africa. This comprehensive dataset was combined from different sources: • 200 household surveys; • 36 key informant interviews (KII); • 4 focus group discussions (FGD) The dataset includes detailed demographic information, agricultural practices, climate change adaptation strategies, and their impact on Sustainable Development Goals (SDGs), particularly focusing on indicators related to poverty reduction and food security. Quantitative analyses using network theory were conducted to explore the interactions between adaptation strategies and SDGs.