Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Melts, Indrek" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7
  • Pisipilt
    Kirje
    Biomass from semi-natural grassland for bioenergy
    (Eesti Maaülikool, 2014) Melts, Indrek; Heinsoo, Katrin; Kull, Tiiu
    One of the under-utilised potential agricultural sources of bioenergy feedstock is the herbaceous biomass obtained from semi-natural grasslands. For biodiversity maintenance, it is important that semi-natural grasslands are managed continuously using extensive methods (one cut per year and without seeding, fertilisation). However, many countries are facing great difficulties with consuming the biomass from these grasslands due to its low forage value. Therefore finding an alternative use of biomass from semi-natural grasslands has become a challenging option for bioenergy production. The main aim of the thesis is to evaluate the energy potential of herbaceous biomass from three Estonian semi-natural grassland types (alluvial meadow, dry to mesic meadow and wooded meadow) for bioenergy production. The share of different functional groups (grasses, legumes, sedges/rushes and other forbs), characteristics relevant for bioenergy production and factors that influence these parameters were examined. The biomass potential varies between semi-natural grassland types studied. In Estonian conditions the highest biomass yield can be obtained from alluvial meadows and this is the only type where the amount of biomass increases significantly from June to July. In alluvial meadows the largest proportion of biomass was contributed by sedges/rushes, in dry to mesic meadows the dominant functional group was grasses and other forbs group was prevalent in wooded meadows. The chemical composition and calorific value of biomass varies by functional groups. The highest cellulose concentration is in grasses and hemicellulose in sedges/rushes, while the concentration of lignin is the highest in legumes and other forbs. The average lignin and Ca concentration in biomass increases in time, but N concentration in biomass declines during summer. The highest Cl concentration is in grasses and the lowest in legumes, whilst the highest N and Ca concentration are in legumes. The other forbs group has the highest K, Mg and ash concentrations with the lowest calorific value and the sedges/rushes and legumes have lower ash content with higher calorific values. Biomass ensiling does not influence methane yield, but methane potential varies by functional groups. The feedstock-specific methane yield was the highest in grasses and sedges/rushes and the lowest in the other forbs. The highest energy potential can be obtained from alluvial meadows (>100 GJ ha-1) followed by dry to mesic meadows and wooded meadows. Theoretical energy yield through combustion is higher than that of methane production. Even with conservative assumptions about energy input (10 GJ ha-1), the energy yield from semi-natural grasslands, especially from alluvial meadows can be comparable with that of dedicated energy crops in boreal region. Alternative usage of the herbaceous biomass from semi-natural grasslands for bioenergy is a reasonable option for both sustainable management of semi-natural grasslands to achieve nature conservation goals and for embodying resource-efficiency principles.
  • Pisipilt
    Kirje
    Erinevate majandamisviiside mõju rannarohumaade jooksiklaste (Carabidae) kooslustele
    (Eesti Maaülikool, 2022) Prints, Hugo; Sammet, Kaarel; Melts, Indrek
    Jooksiklased (Carabidae) kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi, ning neid kasutatakse tihti erinevate keskkonnaseisundi uuringute läbiviimiseks. Rannaniidud on ainulaadse taimestikuga liigirikkad poollooduslikud kooslused, mida on inimesed sadu aastaid kujundanud. Töö peamiseks eesmärgiks on uurida jooksiklaste kooslusi ja erinevate rannarohumaade majandamisviiside (karjatamine, majandamata) mõju nendele. Jooksiklased koguti kahe nädala jooksul (juulis ja augustis) Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannarohumaadelt. Isendeid kogumiseks kasutati pinnasepüüniseid, mis kaevati maasse ja jäeti kohapeale neljaks ööpäevaks. Rohumaad paiknesid kahel erineval aluskivimil ja maastikurajoonis: liivakivil Liivi-Lahe rannikumadalikul madalikul ja lubjakivil LääneEesti madalikul. Kogutud isendid määrati liigi või vajadusel ainult perekonna tasemeni ning analüüsiti nende isendi- ja liigirikkust erinevatel rannarohumaadel. Rannarohumaade karjatamine mõjutas jooksiklaste isendi– ja liigirikkust liivakivi aluskivimiga karjamaadel, kuid märkimisväärset erinevust ei tulnud sisse kui võrrelda majandamata rohumaid lubjakivi aluskivimiga karjatatavate rannaniitudega. Karjatataval liivakivil oli isendeid ala kohta keskmiselt kaks kuni kolm korda rohkem (201) kui ülejäänud aladel (80, 56, 63) ning liigirikkus oli peaaegu 2 korda suurem (22, 16, 12, 12) võrreldes lubjakivi proovialadega. Liivi-Lahe rannikumadaliku proovialalt leiti kaks Diachromus germanus’e isendit, liiki ei ole varem Eestist leitud. See võib viidata liigi levikuareaali põhja poole nihkumisele, kuna on selle liigi kõige põhjapoolseim leid. Rannaniitude majandamismõju jooksiklastele pole varem Eesti tingimustes uuritud. Antud töö annab esialgsed tulemused ning selle najal on võimalik laialdasemalt uurida rannarohumaade majandamismõjusid jooksiklaste kooslustele.
  • Pisipilt
    Kirje
    Karjatamise ja looduslike maastikutüüpide mõju rannarohumaade päevaliblikate kooslustele
    (Eesti Maaülikool, 2023) Fjodorova, Jevgenia; Melts, Indrek; Sammet, Kaarel
    Rannarohumaade liblikad on üks osa loomastikust, kelle kooslused võivad olla mõjutatud mitmetest teguritest, nagu näiteks karjatamine ja looduslike maastikutüüpide muutused. Töö eesmärgiks on hinnata päevaliblikate arvukust ja domineerivaid liike ning maastikurajooni, maakasutusviisi, serva ja erinevate maastikutüüpide mõjusid päevaliblikate kooslustele mandri Eesti lääneranniku rannarohumaadel. Päevaliblikaid loendati neljal korral suvekuude jooksul, kahe erineva aluskivimiga (lubja- ja liivakivi) maastikurajooni (Lääne-Eesti madalik ja Liiv lahe rannikumadalik) rannarohumaadelt. Selleks kasutati transektloendust neljal transketil (pikkus 50 m) ühe prooviala kohta. Iga transekt läbiti ühtlase kiirusega ja selle aja jooksul täheldati ülesse kõik täiskasvanud päevaliblikad, kes asusid kujuteldavas kastis 5 m kõrguse ja 5 m laiusega. Kogutud isendid määrati liigi või vаjadusel ainult perekonna tasemeni ning pärast analüüsiti nende isendi- ja liigirikkust erinevаtel rannarohumaadel. Andmete analüüs viidi läbi RStudio statistika programmiga. Töö käigus loendati kokku 496 isendit 37 liigist, nendest 31 liiki leidus Liivi lahe rannikumadaliku ning 29 Lääne-Eesti madaliku rannarohumaadel. Tulemused näitasid, et kõige tavalisemad, sagedamini esinevad päevaliblikaliigid olid kesasilmik (Maniola jurtina) ja rohusilmik (Aphantopus hyperantus) mõlema maastikurajooni rannarohumaadel. Lisaks nendele kahele domineerivale päevaliblikale oli ka suurema arvukusega naeriliblikas (Pieris napi) ja seda Liivi lahe rannikumadalikul. Märgatavalt suurem isendirikkus oli karjatatavatel rannarohumaadel, mõlemas maastikurajoonis. Rannarohumaa maismaapoolsel serval oli oluline mõju nii erinevates maastikurajoonides kui ka maakasutusviisides. Enamusele päevaliblikatele avaldab otsest mõju rohumaade ja põllumajandusmaade olemasolu ümbritsevas maastikus. Selle päevaliblikate uuringu esialgsed tulemused pakuvad alust erinevate elustikurühmade kompleksemateks uurimistöödeks rannarohumaade säästlikuks majandamiseks maastiku- ja kliimamuutuste ajastul.
  • Pisipilt ei ole saadaval
    Kirje
    List of medicinal plant species in the semi-natural Miscanthus sinensis grasslands in Nagano and Yamanashi Prefectures, Japan
    (EMU DSpace, 2021) Melts, Indrek; Chair of Biodiversity and Nature Tourism. Estonian University of Life Sciences
    The dataset collected from the typical and the most representative type of semi-natural grasslands in Satoyama landscape in Honshu island, Japan. Twelve grasslands were located on the Kaida Plateau between 1000–1300 m a.s.l. in Nagano Prefecture (approximate geographical coordinate of the study area: 35.931555N, 137.604300E) and six grasslands were located on the north-eastern foot of Mt. Fuji between 1000–1300 m a.s.l. in Yamanashi Prefecture (approximate geographical coordinate of the study area: 35.431819N, 138.812522E). The study sites included local semi-natural Miscanthus sinensis grasslands with different land management types: three sites in Nagano and an one site in Yamanashi managed by mowing (M), three sites in Nagano and in Yamanashi managed by burning (B), three sites in Nagano managed by combination of burning&mowing (B&M) and three sites in Nagano and two sites in Yamanashi were abandoned (A). The fieldworks conducted on June-July and September-October in 2017. Three plots per line transect and three line transects (about 30 m long) per study site were selected according to elevation in slope of site: bottom, central and upper. Botanical inventory included the list of all plant species per 1 m2 plots (nine plots per site). In the dataset the number one marks the occurrence of medicinal plant species by different management types in studied regions. Taxonomy and distribution follow: World Flora Online. http://www.worldfloraonline.org/. Assessed 11 June 2020. The list of medicinal plants in Japan was combined from different literature sources: 1) Wiart, C. (2012). Medicinal Plants of China, Korea, and Japan. Bioresources for Tomorrow’s Drugs and Cosmetics. 1st Edition. Boca Raton: CRC Press. https://doi.org/10.1201/b12046; 2) Quattrocchi, U. (2012). CRC World Dictionary of Medicinal and Poisonous Plants. Common Names, Scientific Names, Eponyms, Synonyms, and Etymology. 1st Edition. Boca Raton: CRC Press. https://doi.org/10.1201/b16504; School of Pharmacy/Graduate School of Pharmaceutical Sciences Kumamoto University. Database of herbal plants. http://www.pharm.kumamoto-u.ac.jp/yakusodb/. Assessed 17 Oct 2020; The Pharmaceutical Society of Japan. List of herbal plant species. https://www.pharm.or.jp/flowers/ Assessed 17 Oct 2020.
  • Pisipilt
    Kirje
    Loodusturismi olemus ja tähtsus Valga maakonnas
    (2012) Tiigi, Allar; Melts, Indrek; Sudakova, Lea
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida loodusturismi olemust ja tähtsust Valga maakonnas. Saada aimu, kui palju on pakkujaid, kuidas ettevõtjad ennast turismivaldkonnas paigutavad ja selgitada loodusturismi eristumist üldisest turismist. Samuti tuua välja loodusturismi tähtsus turismis, mis avaldub erinevatel viisidel. Töö kirjutamisel selgus, et olenemata Valgamaa väikesest suurusest, on maakonnas 82 turismiteenuse pakkujat. Kusjuures pea pooled neist asuvad ühes vallas. Olenevalt aastajast esineb maakonna ettevõtetes külastajate kuhjumist ja poristel aegadel on välja töötatud hooaega pikendavad paketid. Reklaamitavate teenuste ja pakettide hulgas on küllaldaselt looduse vahendamist ja aktiivseid tegevusi. Viimaste hulgas näiteks kanuumatk, mis on üheks populaarsemaks ja enim pakutud teenuseks. Järgnevad matkad erinevate vahenditega, jahiteenused, fotojaht jne. Vaatamata kõigele eelnimetatule on siiski majutus ja toitlustus põhilisteks müügiartikliteks, mis toovad turismiettevõtetel põhilise tulu ja seda kahjuks ka loodusturismiga tegelejate seas. See kõik loob olukorra, kus looodusturism maakonnas on siiski nõutud, kuid selle pakkumiseks tehakse koostööd spetsiaalse teenusepakkujaga. Üheks kitsenduseks on veel vajalike kvalifikatsioonide ja atestatsioonide puudus ettevõtjate seas ja kasulikum on tellida teenus sisse. Valgamaal leidub ainult mõni turismiettevõte, kes suudab ainult oma jõu ja pädevusega kohapeal pakkuda enda poolt välja reklaamitud looduse vahendamist ja aktiivseid tegevusi. Taolisteks pakkujateks on firmad, kes ei tegele majutuse ja/või toiltustusega, vaid on spetsialiseerunud ainult looduse vahendamisele. Siinkohal tekib nii-öelda kahe ettevõtte sõltuvus teineteisest, kus üks pakub majutust/toitlustust ja teine loodusturismi pakette. Sellises koostöös seisneb loodusturismi olemus Valgamaal. Eelnev punktidena: • Maakonnas on pakkujaid pigem palju. • Pakkujad on koondunud ühte, looduslikult soodsasse, piirkonda. • Põhiline tulu tuleneb majutusest ja toitlustusest. • Loodusturism eksisteerib ainult läbi kahe ettevõtte koostöö. Leian, et keskkonnatingimused on aktiivsete tegevuste korral hästi kasutusele võetud, aga loodusturismi seisukohalt minimaalselt – vähe pakutakse näiteks ornitoloogilisi või botaanilisi õpperetki. Minu arvates on loodusturismi ettevõtetel suur vastutus looduse tutvustamisel klientidele. Atesteeritud giidide ja vajalike koolituste olemasolu ettevõtjatel on esmatähtis, et mitte jagada külastajatele valeinformatsooni mistahes valdkonnas. Töös selgus, et küsitluses osalenud ettevõtjad peaksid ümber hindama oma pädevused ja vajadusel ennast täiendama, sest nende sõnul ei tunne nad ennast kindlalt spetsiifiliste teenuste pakkumisel/läbi viimisel. Arvan, et loodusturismi tähtsust seisneb eelkõige keskkonnaalase teadlikkuse suurendamises inimeste seas. Tuleviku märksõnad loodusturismis võiksid olla: sügavam loodusealane spetsialiseerumine, tõhusam turu-uuring ja uute pakettide loomine. Näen siin head võimalust tutvustada turistidele floorat ja faunat ning selle tundlikkust inimese suhtes ja seda läbi aktiivsete tegevuste. Noorte seas võiks loodusturism olla üheks oluliseks toeks koolis õpitud loodusainete juures. Tänapäeval, kus maailm kannatab ületarbimise all ja keskkonnasäästlik mõtteviis on muutunud trendiks, on loodusel baseeruval turismil suur võimalus saavutada populaarsus ja seda kindlasti ka Valgamaal.
  • Pisipilt
    Kirje
    Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest : uuringu lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2023) Viira, Ants-Hannes; Kauer, Karin; Melts, Indrek; Jürgenson, Evelin; Maasikamäe, Siim; Rasva, Marii; Põdra, Kätlin; Lillemets, Jüri; Ariva, Jelena; Azadi, Hossein
    Uuringu „Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest“ eesmärk on luua stsenaariumid põllumajandusliku maakasutuse võimalike muutuste kohta ja analüüsida nende muutuste peamisi mõjutegureid. Analüüs toetab põllumajanduspoliitika otsustusprotsessi, aidates kujundada põllumajandusmaa edasist kasutamist, toidujulgeoleku tagamist ning vastavate meetmete väljatöötamist. Analüüsi tulemusena suureneb maakasutusest ja maakasutuse muutusest tulenevate KHG heitkoguste analüüsimise võimekus. Uuringu I etapis vastati küsimusele: „millised on Eestis põllumajandusmaa kasutamise võimalikud tulevikustsenaariumid võttes arvesse globaalseid trende ja mõjusid ning regionaalseid strateegilisi valikuid põllumajanduse arendamisel?“. Selleks kaardistati poliitikadokumentide, teadus-kirjanduse ja fookusgrupi arutelude põhjal põllumajandusliku maakasutuse muutuse mõjutegurid ja analüüsiti põllumajandusliku maakasutuse muutusega seotud võimalikke positiivseid ja negatiivseid arenguid. Nendele tuginedes loodi viis alternatiivset põllumajandusliku maakasutuse stsenaariumit aastani 2050. Uuringu II etapis loodi viie põllumajandusliku maakasutuse tulevikustsenaariumi kohta andmestik, kaardikiht ja illustreerivad kaardid, kus on esitatud erineva väärtusega põllumajandusmaade paiknemine ning alad, mis sobiksid elurikkuse toetamiseks, metsastamiseks või taastuvenergia tootmiseks. Samuti illustreeriti kaartide abil kõigis stsenaariumites toimuvaid maakasutuse muutusi. Põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali hindamiseks koostati koondnäitaja, mis võtab arvesse põllumassiivi mullaviljakust, pindala, põllukontuuri kuju (kompaktsust), kaugust lähimast teest, kaugust suurimast asulast, kaugust lähimast põllust ja reljeefi iseloomustavat konarlikkuse koefitsienti. Koondnäitaja väärtus määrati kõigile andmestikus olevatele massiividele. Uuringu III etapis täpsustati stsenaariumeid ja kaardikihte vastavalt eelnevates etappides saadud tagasisidele ning analüüsiti põllumajandusmaa kasutamist ja säilitamist, sotsiaalmajanduslikku ja looduskeskkonna arengut ning KHG heitkoguseid erinevates stsenaariumites. Samuti koondati soovitatavad sekkumismeetmed positiivsete maakasutuse muutuste soodustamiseks ning negatiivsete maakasutuste muutuste ära hoidmiseks. Uuringu lõpparuande esimene peatükk annab ülevaate uuringu temaatikast. Teine peatükk annab ülevaate kasutatud metoodikast. Kolmandas peatükis esitatakse ülevaade põllumajandusliku maa- kasutuse suurematest muutustest Eestis aastatel 1990‒2018. Neljandas peatükis analüüsitakse põllumajandusliku maakasutuse mõjutegureid ning viiendas peatükis on esitatud viis põllumajandusliku maakasutuse võimalikku tulevikustsenaariumit 2050. aasta perspektiivis koos maakasutust ja selle muutust iseloomustavate illustreerivate kaartidega. Kuuendas peatükis esitatakse põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali illustreerivad kaardid ning analüüsitakse põllumajandusmaa sobilikkust metsastamiseks ja energia tootmiseks. Seitsmendas peatükis esitatakse viie stsenaariumi KHG heitkoguste ja põllumajandustoodangu prognoosid. Kaheksandas peatükis on esitatud lisainfo järgmistes olulistes põllumajandusliku maakasutuse tulevikku puudutavates küsimuses – sügavatel turvasmuldadel asuva põllumajandusmaa kasutamine, agrometsandus ning kohalikele kogukondadele maakasutust puudutavates küsimustes suurema kaasarääkimise õiguse loomise võimalused. Üheksas peatükk võtab kokku poliitikasoovitused põllumajandusliku maakasutusega seotud positiivsete muutuste soodustamiseks ja negatiivsete muutuste pidurdamiseks. Uuringu töörühm tänab kõiki fookusgrupi aruteludes osalenud, küsitlustele vastanud, kirjalikku ja suulist tagasisidet andnud eksperte ning uuringu juhtkomisjon.
  • Pisipilt ei ole saadaval
    Kirje
    Primary Dataset on Farmers’ Adaptation Strategies to Climate Change and Sustainable Development Goals in Tanzania
    (Estonian University of Life Sciences, 2023) Magesa, Bahati Ally; Geetha, Mohan; Melts, Indrek; Matsuda, Hirotaka; Pu, Jian; Fukushi, Kensuke
    Dataset Description. This dataset was the primary input for the publication: Magesa, B.A., Mohan, G., Melts, I., Matsuda, H., Pu, J., Fukushi, K. (2023) Interactions between Farmers’ Adaptation Strategies to Climate Change and Sustainable Development Goals in Tanzania, East Africa. Sustainability, 15(6), 4911. https://doi.org/10.3390/su15064911. The primary dataset, provided in SPSS format (.sav), is structured into cases and variables. Cases correspond to individual survey respondents, while variables represent the responses to survey questions. The data were collected from March to April 2022 across selected villages in Mwanga and Same Districts, Tanzania, East Africa. This comprehensive dataset was combined from different sources: • 200 household surveys; • 36 key informant interviews (KII); • 4 focus group discussions (FGD) The dataset includes detailed demographic information, agricultural practices, climate change adaptation strategies, and their impact on Sustainable Development Goals (SDGs), particularly focusing on indicators related to poverty reduction and food security. Quantitative analyses using network theory were conducted to explore the interactions between adaptation strategies and SDGs.