Sirvi Autor "Martis, Mart" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti teravilja ning õlikultuuride tootmise tehniline efektiivsus aastatel 2011-2013(2015) Martis, Mart; Selge, Are (juhendaja); Keres, Indrek (juhendaja)Järgneva magistritöö eesmärgiks on kajastada läbi tehnilise efektiivsuse näitajate Eesti taimekasvatustootjate sisendite kasutamise efektiivsust. Vaatluse alla on võetud periood 2011 – 2013.a. ning seda võrreldakse aastatega 2000 – 2004 ning 2006. Lisaks uuritakse omalt poolt valitud kahe ettevõtte X ja Y tehnilist efektiivsust ning konkurentsivõimet võrreldes sama suurusgrupi ettevõtetega. Kahe valitud ettevõte puhul tuuakse erialdi välja ka sisenditest tulenevad kitsaskohad, et ettevõtted saaksid uurimusest reaalset kasu. Tehnilise efektiivsuse leidmiseks kasutatakse andmetöötluse programmi RStudio ja paketti Benchmarking. Andmed tulenevad FADN andmebaasist ning vaatluse alla võeti ettevõtted, kelle teravilja ja õlikultuuride toodang moodustab 75% kogutoodangust. Tulemustest saadi teada, et Eesti taimekasvatajate tehniline efektiivsus ei ole võrreldes varasema perioodiga (2000 – 2004; 2006) tõusnud. Tulemused on pigem langenud või jäänud samaks. Ettevõtted X ja Y on oma suurusgrupis konkurentsivõimelised. Sellise tulemuse kirjeldamisel tugineme nii sisendite kasutamise kulukusele (€) kui ka tööajale (tundi) hektari suhtes. Tehnilise efektiivsuse skooride juures on aga just ettevõttel Y madalad näitajad. Selle juures on välja toodud ka sisendite lõtkud, kus on selgesti näha, milliste sisendite juures on kõige suurem säästmise potentsiaal.Kirje Haldusterritoriaalse reformi läbiviimise vajadus Puurmani valla näitel(2012) Martis, Mart; Leetsar, Jaan (juhendaja)Haldusreform on teema mis on viimasel ajal pidevalt olnud arutluse all, kuid mulle tundub, et isegi võimul olevatel erakondadel ei ole ühesugust arusaamist reformi olemusest. Praegusel kujul tuuakse reformi puhul liialt esile valitsemiskulude osakaalu vähenemist liitunud omavalitsuste eelarves, kuid praktikas pole sellele faktile saadud selget kinnitust. Teise põhilise probleemina nähakse valdade saamatust oma ülesannete täitmisel Oma töös uurisin Puurmani valla vajadust haldusreformi järele ning seda just sellisel kujul nagu haldusreformi praegu esitletakse. Analüüsi tulemusel jõudsin järeldustele, et Puurmani valla valitsemiskulude osakaal kogu eelarvest on viimastel aastatel olnud madalam kui Eestis keskmiselt ning kohati isegi madalam kui ühinenud omavalitsustel. Kui näiteks 2011. aastal oli Eestis 1500. – 3000. elanikuga kohalike omavalitsuste keskmine 11,1 %, siis Puurmani vallas oli samal ajal antud näitaja 9,05 %. Lisaks sellele analüüsisin ka seadusega sätestatud kohalike omavalitsuste ülesannete täitmist ning jõudsin järeldusele, et Puurmani vald saab kõikide ülesannetega väga edukalt hakkama. Kõige selle juures on ka valla võlakoormus väiksem kui Eesti kohalikes omavalitsustes keskmiselt. Antud analüüside tulemusena jõudsin oma töös arvamusele, et praegusel kujul esitatud haldusreform ei ole Puurmani vallale vajalik. Minu arvates on reform praegu liiga kitsalt läbimõeldud ning ei oma kindlaid faktilisi tõestusi enda eeliste suhtes. Haldusterritoriaalne reform peab rajanema põhjalikul ja professionaalsel ülesannete, eesmärkide ning konteksti analüüsil. Sellise analüüsi tulemusel suudaksime me haldusreformi vajadust laiemalt ja tõsisemalt põhjendada.