Sirvi Autor "Martin, Ants-Johannes (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Metsakuklaste (Formica s.str.) asurkonnad turismiobjektidena ja sipelgasõbraliku turismi korraldamine Lõuna-Eestis(2012) Rosin, Jaana; Martin, Ants-Johannes (juhendaja); Voolma, Kaljo (juhendaja)Metsakuklased (Formicas. str.) kuuluvad alates 1994. aastast III kategooria kaitsealuste liikide nimistusse. Üha populaarsemaks muutuva loodusturismi tagajärjel on suurenenud kuklaseasurkondade pidev ohustav häirimine ja tallamine. Tallamiskoormuse mõju laanekuklasele on uuritud kõrge külastuskoormusega Akste looduskaitsealal ja madala turismikoormusega Padakõrve looduskaitsealal, mis oma metsade koosseisult ja boniteedilt on sarnased. Seetõttu on kuklaseasurkonnad neis hästi võrreldavad. Alasid võrreldi taimestiku kulumise ja asurkondade seisundi muutuste järgi. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade metsakuklaste elukorraldusest, sipelgaturismi arengust Lõuna-Eestis ja analüüsida tallamiskoormusest tulenevaid muutusi looduslikes kuklaseasurkondades ning leida lahendusi jätkusuutliku sipelgaturismi korraldamiseks. Antud töö baseerub nende alade kohta ilmunud kirjandusel. Analüüsil kasutatakse 2002.-2006. aastatel Akste ning 2005. ja 2006. aastal Padakõrve kohta kogutud seire andmeid. Laanekuklase asurkondade seire tulemuste põhjal selgub, et suur turismikoormus avaldab negatiivset mõju. Tallamine põhjustab eelkõige suuri varujate kaotusi, mille tagajärjel alaneb üldaktiivsus sipelgaradadel, väheneb pesade elujõulisus ja radade arv pesade ümber. See võib pikemaajalisel tallamise jätkumisel avaldada mõju tervele kolooniale, sest radade mahajätmisega kaotatakse ka toidubaas. Metsakuklaste kaitsel keskendutakse kuklastele sobivate elupaikade ja elutingimuste säilitamisele ja soodustamisele. Loodusturismi korraldamise peamine eesmärk on inimestes loodussäästliku hoiaku kujundamine ning asurkondade kaitsmine liigse tallamise eest. Turismigruppe on vaja hajutada erinevate õpperadade vahel kaitseala piires ja suunata Lõuna-Eesti erinevatesse kuklaseasurkondadesse. Turismi käivitamisel maakondades oleks kindlasti vajalik nendel aladel seire tallamiskoormuse mõjude selgitamiseks ja vajadusel turismikoormuse hajutamiseks. Kuna töö on koostatud kirjanduse põhjal, siis kajastab see eelnevate tööde peamisi järeldusi. Antud töös hinnati kuklaseasurkondade seisundit taimestiku kulumise ja pesade aktiivsuses toimuvate muutuste järgi. Edaspidi oleks vajalik välja töötada metoodika, mis arvestaks ka mulla tiheduse muutuseid, taimestiku liigilist koosseisu ja kulumist seoses tallamiskoormusega ning selle mõjukuklaseasurkondade seisundile.