Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Mandre, Gen (koostaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Pisipilt
    Kirje
    A guide to sustainable stormwater systems : Sustainable urban drainage systems
    (UrbanStorm, 2020) Kuris, Merle (koostaja); Mandre, Gen (koostaja); Mik, Alar (koostaja)
    Problem with excess rainwater. Floods caused by torrential rain and snowmelt are an increasingly common sight in urban environments. One of the reasons for this is the increase in impermeable areas and the decrease in green areas due to urbanisation and expanding construction activities. Development has consequences that reduce the infiltration of rainwater into the soil, thereby disrupting the natural water cycle. Problems occur when there is heavy rainfall on artificially surfaced environments and the grate sewers and stormwater drainage cannot accommodate the increased amounts of water. This results in floods and a concurrent risk of pollution. Climate scientists predict that the amount of rainfall and the frequency of torrential rains will continue to rise, which means that the occurrence of floods will increase in the coming years. Sustainable urban drainage systems need to be implemented to ensure the resilience of urban areas to a changing climate.
  • Pisipilt
    Kirje
    Looduslähedased sademeveesüsteemid : Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused
    (UrbanStorm, 2021) Kuris, Merle (koostaja); Mandre, Gen (koostaja); Kuusemets, Valdo (koostaja); Mik, Alar (koostaja)
    Viimsi vald on koos partneritega Eesti Maaülikoolist, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametist ning MTÜst Balti Keskkonnafoorum projekti LIFE UrbanStorm raames asunud uurima ja katsetama erinevaid looduspõhiseid sademeveelahendusi. Tegevuste eesmärk on suurendada teadlikkust ja olla valmis kliimamuutustest tingitud sademete hulga ja paduvihmade sageduse kasvuks. Projekti tegevused hõlmavad õppereise teistesse riikidesse, säästvate sademeveelahenduste alase teabe koondamist ja analüüsimist, valitud lahenduste testimist Viimsi valla näidisaladel, koolitusi, seminare ning mitmesuguseid teavitustegevusi. Teavik on koostatud Kopenhaagenisse, Malmösse ja Helsingisse korraldatud õppereisidelt saadud teabe, kirjandusallikate ja Eesti Maaülikooli teadlaste teadmiste ning kogemuste põhjal. Brošüüris selgitatakse lühidalt linnaliste piirkondade sademeveeprobleemide tekke põhjuseid, tutvustatakse looduslähedasi sademeveesüsteeme ja nende eeliseid ning antakse ülevaade Eesti tingimustesse sobivatest lahendustest. Sademeveeprobleemid puudutavad vähem või rohkem kõiki Eesti omavalitsusi. Seepärast soovib projekti LIFE UrbanStorm meeskond jagada projekti käigus saadud teavet ja kogemusi kõigi asjast huvitatutega. Olete oodatud tutvuma projekti kodulehega, kuhu koondatakse kõik projekti käigus koostatavad teabematerjalid, rajatud lahenduste infomaterjalid ning teave koolituste ja muude tegevuste kohta: urbanstorm.viimsivald.ee.
  • Pisipilt
    Kirje
    Looduslähedased sademeveesüsteemid : Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat
    (UrbanStorm, 2023) Mandre, Gen (koostaja); Kuusemets, Valdo; Kuris, Merle (koostaja)
    Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) 2021. aasta raporti andmetel on maakera keskmine temperatuur tööstusrevolutsiooni eelsest ajast alates tõusnud 1,1 °C võrra. See põhjustab mere taseme tõusu ning äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks paduvihmade, üleujutuste, tormide ja kuumalainete esinemissageduse kasvu. Kuumalained, mis varem leidsid aset kord poolsajandi jooksul, toimuvad nüüd kord kümne aasta jooksul. Ennustatakse, et meretase tõuseb sajandi keskpaigaks 15–30 cm. Kliimamuutused avaldavad otsest mõju ka sademete hulgale: soojem kliima suurendab aurumist ja sellega kaasneb atmosfääri niiskustaseme tõus, mis põhjustab sademete hulga ja valingvihmade sageduse kasvu, mille tagajärjel suureneb üleujutuste sagedus ja ulatus. Seepärast seisab kogu maailm üleujutustest põhjustatud katastroofidega kohanemise ja nende ennetamise vallas silmitsi suurte väljakutsetega. Eestis on 20. sajandi teisel poolel aasta keskmine sademete hulk kasvanud 5–15% (Jaagus 2006). Teadlased prognoosivad kasvu jätkumist tulevikus: 10–14% aastatel 2041–2070 ning 16–19% aastatel 2070–2100. Samuti on oodata valingvihmade esinemise kasvu, meretaseme tõusu ja tormide sagenemist (Keskkonnaagentuur 2015). See tähendab, et suureneb ka üleujutuste sagedus ja ulatus. Sellised muutused põhjustavad probleeme eelkõige linnalistes piirkondades, kus juba praegu esineb raskusi sademevee ärajuhtimisega eelkõige valingvihmade ajal. Selles raamatus käsitletakse looduslähedaste sademeveesüsteemide (SUDS) kavandamise ja rakendamise põhimõtteid ning antakse ülevaade peamistest SUDSi lahendustest. Käsiraamat on valminud projekti „Jätkusuutlike ja kliimamuutustele vastupidavate linnaliste sademeveesüsteemide arendamine omavalitsustes — LIFE UrbanStorm“ (september 2018 — veebruar 2023) raames. Projekti eesmärk oli vähendada Eesti linnade haavatavust kliimamuutuste mõjule ning suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust leevendada paduvihmadest tingitud üleujutusi. Käsiraamat põhineb CIRIA (ingl Construction Industry Research and Information Association) 2015. aasta juhendi „The SuDS Manual“ materjalil ja projekti kestel kogutud teabel.
  • Pisipilt
    Kirje
    Looduslähedased sademeveesüsteemid : Säästlike sademeveesüsteemide teejuht
    (UrbanStorm, 2020) Kuris, Merle (koostaja); Mandre, Gen (koostaja); Mik, Alar (koostaja)
    Probleem liigse sademeveega. Paduvihmade ja lume sulamise tagajärjel tekkivad uputused on linnalises keskkonnas üha sagenev vaatepilt. Selle üks põhjus on linnastumisest ning laienevast ehitustegevusest tulenev vett mitteläbilaskvate pindade lisandumine ja rohealade vähenemine. Arendamine toob endaga kaasa tagajärjed, mis vähendavad sademevee pinnasesse imbumist, katkestades seeläbi loodusliku veeringe toimimise. Suuremate vihmade korral tekivad tehiskattega keskkonnas probleemid, kus restkaevud ja sademeveekanalisatsioon ei suuda piisavas koguses vett vastu võtta. Tulemuseks on üleujutused ning kaasnev reostusoht. Kliimateadlased prognoosivad sademete hulga ja valingvihmade sageduse jätkuvat kasvu, mis tähendab, et tulvade ja uputuste esinemine on järgnevate aastate jooksul suurenemas. Et tagada linnaliste piirkondade vastupidavus muutuva kliima tingimustes, on vajalik rakendada säästlikke sademeveesüsteeme.
  • Pisipilt
    Kirje
    Sustainable urban drainage systems : stormwater management techniques suitable for Estonian climate conditions
    (UrbanStorm, 2021) Kuris, Merle (koostaja); Mandre, Gen (koostaja); Kuusemets, Valdo (koostaja); Mik, Alar (koostaja)
    Viimsi Municipality together with partners from the Estonian University of Life Sciences, Tallinn Urban Environment and Public Works Department and the NGO Baltic Environmental Forum Estonia is investigating and testing different sustainable urban drainage systems (SUDS) under the LIFE UrbanStorm project. The aim of the project is to raise awareness and be prepared for the increase in precipitation and the frequency of torrential rains due to climate change. Project activities include study trips to other countries, compilation and analysis of information on sustainable urban drainage systems, testing of selected solutions in demonstration areas of Viimsi Municipality, trainings, seminars and various information activities. The brochure has been compiled based on information obtained from study tours to Copenhagen, Malmö and Helsinki as well as literature sources and draws on the experience and knowledge of researchers of Estonian University of Life Sciences. The brochure briefly details the causes of stormwater problems in urban areas, introduces sustainable urban drainage systems and their benefits as well as gives an overview on sustainable stormwater management techniques suitable for Estonian conditions. Stormwater problems affect almost all Estonian municipalities. That is why the LIFE UrbanStorm team wants to share the information and experience acquired during the project with all interested parties. You are welcome to visit the website of the project, where you can find all information materials produced during the project as well as information on established SUDS in pilot areas, trainings and other project activities: urbanstorm.viimsivald.ee.