Sirvi Autor "Madsen, Helena (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Talinisu umbrohtumus ja saagikus sõltuvalt viljelussüsteemist(Eesti Maaülikool, 2023) Pettai, Tauno; Talgre, Liina (juhendaja); Madsen, Helena (juhendaja)Töö põhineb 2008. a. rajatud Eesti Maaülikooli pikaajalisel külvikorrakatsel, milles kasvatatakse järgmisi kultuure: oder ristiku allakülviga, ristik, talinisu, hernes ja kartul. Umbrohtude biomass ja liigid koguti kolmelt mahe (Mahe 0, Mahe I, Mahe II) ja kahelt tavaviljelussüsteemilt (Tava 0, Tava II). Antud töös on kasutatud 2022.a. andmeid. Töö eesmärgiks oli uurida talinisu umbrohtude arvukust, biomassi ja saagikust erinevates viljelussüsteemides. Katse tulemused näitasid, et maheviljeluses oli umbrohtumus oluliselt kõrgem kui tavaviljeluses. Umbrohtude arvukus oli kõige suurem Mahe 0 ja kõige madalam Tava II süsteemis. Katse tulemused näitasid, et vahekultuuri kasvatamine mahesüsteemides vähendab umbrohtude arvukust, kuid mitte biomassi. Mahe II süsteemis lisatud komposteeritud veisesõnnik tagas kultuurtaimedele kasvueelise umbrohtude ees ja umbrohtude biomass jäi madalaks, aga arvukus jäi suuremaks kui Mahe I variandis. Shannon-Wieneri mitmekesisuse indeksi väärtused olid oluliselt kõrgemad maheviljeluse aladel võrreldes tavaviljeluse aladega. Antud aastal talinisu saagikusele vahekultuur ja veisesõnnik statistiliselt usutavat mõju ei avaldanud. Talinisu saaki mõjutas antud katses kõige rohkem mineraalväetisega väetamine.Kirje Viljelusviisi mõju herne (Pisum sativum) umbrohtumusele ja saagikusele(Eesti Maaülikool, 2017) Jõemaa, Annika; Talgre, Liina (juhendaja); Madsen, Helena (juhendaja); KeskkonnakaitseHernes on oluline põllukultuur, mida kasutatakse loomasöödaks ning toiduks. Herne kasvatamisel on probleemiks aga selle madal konkurentsivõime ning seetõttu on umbrohtumus oluline saagikust limiteeriv tegur. Seoses rahvaarvu suurenemisega tuleb otsida võimalusi põllumajandussaaduste intensiivsemaks ja efektiivsemaks tootmiseks, kuid oluline on ka vähendada põllumajanduse negatiivset mõju keskkonnale. Katse viidi läbi 2015. ja 2016. aastal Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi katsepõllul Eerikal eesmärgiga uurida kolme maheviljelussüsteemi (M 0, M I ja M II) ja nelja tavaviljelussüsteemi (N0, N50, N100, N150) mõju herne (Pisum sativum) umbrohtumusele ning saagikusele. Katse rajati 2008. aastal viieväljalise külvikorrana, milles kultuuride järjestus oli järgmine: oder punase ristiku allakülviga – punane ristik – talinisu – hernes – kartul. Umbrohtude liigiline koosseis, arvukus ja maapealne biomass määrati kahel korral: enne talviste vahekultuuride muldakündi ning kolm nädalat enne herne koristamist. Antud katses selgus, et talviste vahekultuuride kasvatamine külvikorras vähendab umbrohtude arvukust ja biomassi, kuid vahekultuuride kasvatamisel ja sõnniku lisamisel mulda puudub usutav mõju herne saagikusele. Herne terasaagikus oli kõrgem tavavariantides. Herne keskmine saagikus mahevariantides oli 2015. aastal 25% ning 2016. aastal 35% madalam kui tavavariantide keskmine saagikus. Mahevariantides oli nii umbrohtude arvukus ja biomass kui ka liigiline mitmekesisus suuremad võrreldes tavavariantidega.Kirje Viljelusviiside mõju talinisu umbrohtumusele ja saagile(2016) Eeriksoo, Maario; Talgre, Liina (juhendaja); Madsen, Helena (juhendaja)Nisu on üks enam kasvatatavaid teravilju. Eestis kasvatatakse järjest rohkem nisu nii tavakui ka maheviljeluses. Maheviljeluses on probleemiks nisu umbrohtumus ja seetõttu väheneb saak ja halveneb saagikvaliteet. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida viljelusviisi mõju talinisu umbrohtumusele ja saagile kolmes erinevas maheviljelussüsteemis (M0, M1, M2) ja neljas tavaviljelussüsteemis (N0, N1, N2 ja N3). Katse rajati 5 väljalise külvikorrana, süstemaatilise plokksüsteemina, kus kultuuride järjestus oli järgmine: Oder punase ristiku allakülviga – punane ristik – talinisu – hernes – kartul. Talinisu umbrohtumust mõjutas eelviljana kasvatatud punase ristiku survetõrje. Punase ristiku kasvatamine odra allakülvina suurendas tavaviljeluses umbrohtumust nendes süsteemides, kus kasutati mineraalväetist. Tööst ilmneb, et maheviljeluses on talinisu umbrohtumus suurem, kui tavaviljeluses. Tavasüsteemis mineraalse lämmastikuga väetatud variantidelt saadi statistiliselt usutavalt suuremad saagid võrreldes mahesüsteemidega. Talviste kattekultuuride kasvatamine külvikorras (M1) või talviste kattekultuuride ja sõnniku koosmõju (M2) ei andnud usutavat saagilisa võrreldes kontrollsüsteemiga (M0). Nisu tera saaki ja 1000 tera massi suurendasid mineraalse lämmastikuga väetamine ja taimekaitse.