Sirvi Autor "Maasing, Birgit" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 39

Alustavate ettevõtjate otsustusprotsess pangateenuse valikul
(Eesti Maaülikool, 2023) Jänes, Eret; Maasing, Birgit
Tiheda konkurentsiga pangandussektoris on äritarbijate käitumine muutunud üha olulisemaks teguriks, mis mõjutab pankade toodete ja teenuste tarbimist. Pangad peavad olema teadlikud oma klientide vajadustest ning tundma ka konkurente, et mõista, millised tegurid on toodete ja teenuste tarbimisel olulised. Magistritöö eesmärk on kaardistada alustavate ettevõtjate otsustusprotsess pangateenuse tarbimisel ning sellest tulenevalt tuua välja peamised tegurid pangateenuse valikul. Uurimistöö põhineb äri- ja tarbijakäitumise teooriale ja mudelitele. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutas autor segameetodit, mis sisaldas kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset andmekogumismeetodit. Kvalitatiivse meetodina korraldas töö autor seitse poolstruktureeritud personaalintervjuud ettevõtjatega, kes on oma ettevõtte loonud viimase kolme aasta jooksul. Kvalitatiivse analüüsi tulemuste põhjal täiendas töö autor uurimust kvantitatiivse meetodiga, kus andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust. Ankeetküsitluse vastuseid saadi 104-lt mikro- ja väikeettevõtjalt. Uurimistöö tulemustest selgus, et alustavad ettevõtjad võtavad pangateenuste valimisel arvesse mitmeid tegureid. Lisaks varasemale pangakogemusele peetakse oluliseks pangakonto avamise lihtsust ning eelistatakse Eesti päritoluga panka. Teenustasu üks oluline tegure, mida ettevõtjad arvestavad, sest alustavatel ettevõtetel on sageli väiksem eelarve ja kulude kokkuhoid on prioriteet. Magistritöö uurimistulemustele tuginedes on võimalik seonduvaid teemasid süvitsi uurida. Näiteks võib uurida, missugune pangateenuse kasutajamugavus on ettevõtjatele oluline. Lisaks võib võrrelda näiteks ärikliendi pangateenuse hinnakirja ja tingimusi ja uurida põhjalikumalt eri ettevõtete pangateenuse valikuid tegevusalade lõikes.
AS Värska sanatooriumi sihtgrupi arusaamad antud ettevõtte reklaamidest
(Eesti Maaülikool, 2018) Tillo, Laura; Maasing, Birgit
Tänapäeval on tarbijad teadlikumad, valivamad ning nõudlikumad, mistõttu on ettevõtetel oluline teada, mis mõjutab tarbija ostuotsuseid ja leida viis tarbijani jõudmiseks. Selleks, et tarbijani jõuda ja seeläbi mõjutada teda ostu sooritama, kasutatakse enamasti reklaame, mistõttu on käesoleva töö eesmärk välja selgitada AS Värska sanatooriumi sihtgrupi arusaamad antud ettevõtte reklaamidest. Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit ning andmete kogumiseks viidi läbi intervjuud viie sihtgrupist pärit inimesega. Analüüsides kasutati induktiivset meetodit ehk liiguti üksikult üldisele. Tulemustest selgus, et sihtgrupp ei suuda end reklaamiga samastada ning soovitatakse lisada reklaamidesse noorte inimeste pilte. Meeldivaks peeti lühikesi, konkreetseid ja silmatorkavaid reklaame, milledel peaksid olema tähelepanuäratavad pealkirjad. Toodi välja, et enamus reklaamide sisudest on põhjalikud ning detailsed, mistõttu loetaks neid siis, kui on olemas soov sanatooriumisse minna. Lisaks soovitati lisada reklaamidesse infot tegevuste kohta, mida on võimalik teha nii sanatooriumis kui ka selle ümbruses, sest vastanud peavad end aktiivseks. Tulemustest selgus veel, et sihtgrupp otsib tavaliselt infot toodete ja teenuste kohta internetist, mistõttu tuleks reklaami suunata ka rohkem veebikeskkonda. Töö tulemusi saab edaspidi kasutada uute reklaamide koostamisel ning info levitamise kanalite leidmiseks. Antud töö tulemused kirjeldavad 50.-60. eluaastaste inimeste arusaamasid ettevõtte reklaamidest, mistõttu soovitab autor tööd arendada ja kaasata edasistesse intervjuudesse sihtgrupi järgmise vanusegrupi inimesi, et täpsemalt teada saada sihtgrupi ootustest ja eelistustest.
B2C mudelil põhinevate iduettevõtete turunduse planeerimise protsess Eestis
(Eesti Maaülikool, 2021) Žurihhina, Marleen; Maasing, Birgit
Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on üha enam populaarsust kogumas iduettevõtted, mis otsivad innovaatilisi lahendusi olemasolevatele või lahendamata probleemidele. Iduettevõte alustab oma tegevust praktiliselt nullist ning seetõttu on oluline läbikukkumise vältimiseks teada ja osata ettevõtet turundada. Probleem seisneb iduettevõtete turundamises piiratud ressursside tingimustes, kus ei ole ette teada vajalikke meetodeid ning on pidevalt vaja püsida konkurentsis. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida iduettevõtete turunduse planeerimise protsessi. Uurimistöö metoodikaks oli personaalintervjuude käigus kogutud esmaste andmete kvalitatiivne analüüs. Selline lähenemine võimaldas saada täpset teemakohast informatsiooni oma ala spetsialistidelt, mille põhjal oli võimalik teha arvestatavaid järeldusi iduettevõtete turunduse planeerimise protsessi kohta. Töö tulemusena selgitati välja, et B2C mudelil põhinevad iduettevõtted peavad turundust vägagi oluliseks. Ettevõtted lähtuvad turundustegevustes järgmistest põhimõtetest: eelkõige tasuta või vähekulukate võimaluste kasutamine, klientide väärtustamine, kliendisuhetele keskendumine, turundustegevuste planeerimine, konkurentide pidev jälgimine. Üldine eesmärk on saavutada võimalikult vähesega võimalikult head tulemust. Varasemalt ei ole iduettevõtete turunduse planeerimise protsessi uuritud. Antud tööst on võimalik jätkuuringuna uurida, kuidas idufirmat turundada nii, et inimesed oleksid võimalikult kaua nii ettevõttest kui ka selle pakutavast tootest või teenusest huvitatud.
Crearea planului de afaceri și începerea comerțului electronic pentru afacerile mici din mediul rural
(Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții, 2024) Põder, Anne; Maasing, Birgit
Această carte a fost realizată ca urmare a unui proiect de cooperare pentru dezvoltare dintre Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții și Republica Moldova. Pe parcursul ultimilor ani, Universitatea Estoniană de Științe ale Vieții a avut onoarea de a împărtăși cunoștințele și experiența antreprenorială din Estonia cu antreprenorii din mediul rural moldovenesc și cu acei care doresc să înceapă o afacere. Proiectele anterioare au oferit antreprenorilor din Moldova trei cărți: „Diversificarea afacerilor din mediul rural” (publicată în 2017), „Economie și analiza rezultatelor activității economice” (publicată în 2017) și „Marketing și dezvoltarea produsului” (publicată în 2019). În plus, am pregătit mici întreprinzători din Moldova rurală în domeniul managementului financiar și de marketing. Scopul nostru este de a transmite, în cel mai simplu mod posibil, experiența Estoniei, împreună cu experiența antreprenorilor estonieni, cu privire la înființarea unei companii, dezvoltarea planului de afaceri și a modelului de afacere, precum și vizavi de cadrul de planificare și organizare a comerțului electronic. Acordăm o atenție deosebită antreprenorilor care inițiază afaceri la țară sau afaceri mici și care sunt interesați să-și vândă produsele și serviciile prin intermediul comerțului electronic. Cartea este divizată în două secțiuni esențiale. Prima jumătate se referă la elaborarea unui plan de afaceri și a unui model de afacere, iar a doua jumătate abordează comerțul electronic. Identificarea unei idei de afacere este doar primul pas în călătoria antreprenorială. Adevărata călătorie începe odată cu notarea ideii și evaluarea modului în care aceasta poate fi implementată. Planul de afaceri ajută un antreprenor să se concentreze asupra unei idei și să-și seteze obiectivele, să aprecieze dacă ideea este viabilă, care sunt resursele disponibile și care sunt resursele necesare, ce activități ar trebui să aplice, pas cu pas, pentru a-și atinge scopul. Cartea vorbește despre părțile principale ale unui plan de afaceri și modalitățile de întocmire a acestora, oferind exemple practice de planuri de afaceri pentru companiile care utilizează resurse biologice și din mediul rural. A doua jumătate a cărții construiește, prin exemple, o imagine de ansamblu asupra naturii și conceptelor de bază ale comerțului electronic. Comerțul electronic oferă micilor antreprenori oportunitatea de a-și optimiza anumite părți ale procesului de afaceri și de a pătrunde pe piețe extinse. Din punct de vedere tehnic, organizarea comerțului electronic poate părea foarte complexă pentru un antreprenor începător. Deși antreprenorul are posibilitatea de a apela la ajutorul specialiștilor (în marketing digital) pentru a planifica și coordona comerțul electronic, este necesar ca antreprenorul însuși să înțeleagă diferitele aspecte ale gestionării comerțului electronic. Prin urmare, sunt exemplificate diverse instrumente și experiențe ale companiilor, fiind prezentat, în același timp, un cadru de planificare a comerțului electronic pentru afacerea dvs. Autorii speră că utilizatorii acestei cărți vor obține un imbold spre a-și întemeia sau dezvolta propria afacere și spre a stimula comerțul electronic.
Digiturunduse planeerimise protsess ja selle efektiivsusnäitajate analüüs Semiway OÜ klientide näitel
(Eesti Maaülikool, 2021) Talvistu, Karl-Erik; Maasing, Birgit
Eesti liigub iga päevaga aina enam digiriigi poole ning olulisemaks muutub ettevõtete digitaalne visiitkaart ehk veebileht. Seega on ettevõtete jaoks kõige olulisem digiturunduse planeerimise protsess. Antud bakalaureusetöö eesmärk on uurida digiturunduse planeerimise protsessi ja selle efektiivsusnäitajaid Semiway OÜ klientide näitel. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks kasutatakse nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit ning teiseseid andmeid. Kvalitatiivse analüüsi käigus analüüsitakse ettevõtte dokumente, kvantitatiivselt analüüsitakse digiturunduse efektiivsusnäitajaid. Teoreetilises osas kasutatakse traditsioonilist ja digiturundust puudutavaid raamatuid ja teadusartikleid, et selgitada töös kasutatavaid mõisteid. Nende põhjal luuakse teoreetiline alus ja seos bakalaureusetöö empiirilise osaga. Töö tulemuste välja selgitamiseks kogutakse andmeid Google Analytics ja Google AdWords platvormidelt välja valitud ettevõtete seas. Töö tulemuste selgitamiseks kasutatakse ettevõtete turundusplaane ja veebiliikluse statistikat. Uurimuse tulemusena selgus, et Semiway OÜ klientide ning turunduse planeerimise protsess tagas digiturunduse teostamiseks parema planeerimise võimalused. Turundustegevuse tulemusena on vaatlusobjektiks olevad ettevõtted A, C ja D saanud potentsiaalseid kliente. Ettevõtte B puhul turundustegevus tulemusi ei andnud. Töö autor pakub välja järgnevad võimalused bakalaureuse töö edasi arendamiseks: uurida digiturunduse protsessi Eesti e-poodide näitel ja rakendada digiturunduses peale Google keskkonna erinevaid turundusplatvorme ning kuidas on digiturundus mõjutanud traditsioonilist turundust erinevate ettevõtete näitel.
Eesti Maaülikooli brändi maine uuring ülikoolis sees
(Eesti Maaülikool, 2019) Peek, Seila; Maasing, Birgit; Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine
Igal ettevõttel on tarbijate seas tekkinud maine ehk tarbija arvamus ettevõttest. Tihedas konkurentsis on oluline ettevõttele luua bränd. Bränd on läbi aegade olnud kvaliteedi ning väärtuse näitaja. Brändi komponentide olemasolu loob võimaluse eristada organisatsiooni teistest sarnastest ning siduda end emotsionaalselt sihttarbijatega. Läbi hästi juhitud brändiga seotud tegevuste ehk brändingu on võimalik jõuda tarbijate teadvusesse ning kujundada ettevõtte mainet. Eeltoodu edukaks toimimiseks on vajalik brändiraamatu olemasolu, kus on reglementeeritud kõik ettevõttega seotud visuaalid ja toimingud, et brändi oleks võimalik üheselt kuvada organisatsiooni sisestes ja välistes gruppides. Eesti Maaülikool võttis kasutusele uue nime ning visuaalse ja graafilise identiteedi 2005. aastal, mille raames avaldati EMÜ graafilise ja visuaalse identiteedi kasutusjuhend ühtseks maaülikooli kuvamiseks sise- ja väliskommunikatsioonis. Maaülikoolil on olemas nimi ja reglementeeritud visuaalide kasutamine, kuid puudub isikupärane brändi lugu, mida teaksid ning oskaksid edastada välistele gruppidele ülikooli töötajad ja tudengid. Bakalaureusetöös uuriti, kuidas tajuvad ülikooli sisesed grupid Eesti Maaülikooli kui brändi mainet. Selleks intervjueeriti EMÜ töötajad ning maaülikooli tudengid erinevatest instituutidest kuni kõik vastused korduma hakkasid (kokku 9-t inimest). Intervjuu tulemusi kasutades viis autor läbi kvantitatiivse uuringu, kus küsimustikule vastajad (102 inimest) kinnitasid või lükkasid ümber kvalitatiivses uurimuses esile toodud väiteid. Uurimuse tulemusena selgusid arvamused nii ülikooli sisestes kui ka välistes gruppides. Ülikooli sisesed grupid peavad Eesti Maaülikooli mainet heaks, kuid tajutakse, et välised mitte. Antud organisatsiooni eelistena nähakse head ülikooli sisekliimat, kompaktselt linnakut, erialade praktilist käsitlust ning ülikooli niši olemasolu, mis eristab EMÜ teistest ülikoolidest. Brändi tunnetamisel toodi välja ka puudusi ja kitsaskohti. Puudustena nähakse eelarvamusi EMÜ kohta ning maaelu halba mainet. Tuuakse esile ka maaülikooli kui sekundaarset valikut, kuhu pääseb haridust omandama ka kesiste keskastme tulemustega. Antud uurimust on võimalik kasutada EMÜ brändi arendamiseks, et rõhutada ülikooli tugevusi ja parendada nõrkusi.
Eesti Maaülikooli esmakursuslaste kõrgkooli valikul kasutatavate kommunikatsioonikanalite ja ülikooliga rahulolu välja selgitamine 2021. aastal sisseastunud üliõpilaste näitel
(Eesti Maaülikool, 2022) Männistu, Lauri; Visnapuu, Katriin; Maasing, Birgit
Tänapäevases tehnoloogiapõhises keskkonnas on märkimisväärselt suurenenud kommunikatsioonikanalite hulk ning sellest tulenevalt on kõrgkoolidel aina olulisem analüüsida, milliste kanalite kaudu üliõpilased infot nende kohta leiavad. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, milliseid kommunikatsioonikanaleid kasutasid esmakursuslased info saamiseks erinevate kõrgkoolide kohta ning kuidas on Eesti Maaülikooli 2021/2022 sisseastujad seni enda kogemusega rahul. Uurimistöös on kasutatud ankeetküsitluse teel kogutud esmaseid andmeid ning peamiseks uurimismeetodiks on kvantitatiivne analüüs. Küsimustikus esinevaid avatud küsimusi analüüsiti kvalitatiivselt. Tulemustest järeldub, et üldpildis ollakse Eesti Maaülikooliga rahul. Kõige suuremaks probleemiks on õppejõudude kättesaadavus, kuid õppejõududega kompetentsiga ollakse rahul. Välja tuleks selgitada, milliste õppejõududega kõige keerulisem kontakti saada on ja mis on selle põhjuseks. Samuti soovitakse õppekavade paremat ülesehitust, kuna tuntakse, et tihtipeale ei ole õpitavad ained erialale sobivad. Seetõttu oleks vaja analüüsida õppekavade ja õppeainete ajakohasust ja relevantsust. Kommunikatsioonikanalitest eelistavad esmakursuslased info otsimiseks pigem internetiportaale – kodulehed ja otsingumootorid ning reklaame soovitakse pigem näha sotsiaalmeedias. Eesti Maaülikool peaks rohkem investeerima kodulehe ja reklaamide arendusse/rohkusesse, et Maaülikooli oleks sihtgruppidele sotsiaalmeedias silmatorkavam. Uurimistöö tulemused on kasulikud Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonnale ning õppeosakonnale, kes saavad töö tulemuste põhjal parendada turundus- ja kommunikatsioonistrateegiaid, et jõuda laiema hulga potentsiaalsete tudengiteni.
Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli brändiuuring Maaülikooli siseste huvigruppide hulgas
(Eesti Maaülikool, 2019) Pozdnjakov, Raiki; Kreegimäe, Katrin; Maasing, Birgit
Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli brändi on arendatud alates 2008. aastast ja seni ei ole siseste huvigruppide hulgas Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli brändiuuringuid tehtud. Oleks vaja täpsemaid uuringuid, et teada saada kui teadlikud ja motiveeritud on sisemised huvigrupid ja kuidas brändi edasi arendada. 2018. aasta Bio-ja keskkonnateaduste õppekavagrupi doktoriõppe hindamisotsuses on välja toodud, et Eesti Maaülikooli poolt kasutatav Rohelise ülikooli bränd vajab tugevdamist. Töö eesmärk on välja selgitada Eesti Maaülikooli siseste huvigruppide teadlikkus Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli brändist ning uuringu tulemustele tuginedes teha parendusettepanekuid Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli töögrupile. Töös kasutati kombineeritud uurimismeetodit, kvalitatiivne analüüs intervjuude ning kvantitatiivne analüüs ankeetküsimustikust saadud andmete analüüsimiseks. Töö tulemustest saab järeldada, et Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli juhtiv pool ei ole hetkel väga motiveeritud, sest puuduvad ressursid brändi juhtimiseks ja töö kiiremaks korraldamiseks ei ole ka piisavalt volitusi. Õppejõud ei ole Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli tegemistega piisavalt kursis ning seetõttu ei jõua piisavalt infot ka üliõpilasteni. Kui Põllumajandus- ja keskkonnainstituut välja jätta, siis olid Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooliga kindlalt kokku puutunud või üritustest osa võtnud ainult umbes seitsmendik üliõpilasi. Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi üliõpilastest vastavalt üle kolmandiku. Üliõpilased soovivad õppejõududelt rohkem infot, kui seda hetkel õppejõudude poolt tuleb. Ankeetküsimustikust tuli välja, et üliõpilasi pole piisavalt Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli arendamisse või ürituste korraldamisse kaasatud. Samuti tuli välja, et osa üliõpilasi, keda pole kaasatud, sooviksid arendamises või ürituste korraldamises osaleda. Õppejõudude ja üliõpilaste ühise arvamusena tuli välja, et Eesti Maaülikool peaks paistma läbi linnaku rohealade rohelisena ka väljapoole, ja et Eesti Maaülikooli Rohelise ülikooli üritused ei ole piisavalt järjepidevad ja kaasavad ning neid ei kommunikeerita piisavalt.
Eesti Maaülikooli sisseastumiskampaania ,,Minu valik’’ turunduskommunikatsioon Lõuna-Eesti abiturientide seas
(Eesti Maaülikool, 2020) Jõgiste, Kätlin; Maasing, Birgit
Ettevõtte eduka toimimise aluseks on kontakti ehk turunduskommunikatsiooni loomine ettevõtte sihtgrupiga. Turunduskommunikatsiooni tulemuslikkust on teenuseid (nt haridust) pakkuvate ettevõtete puhul raske rahaliselt analüüsida, seega tuleb seda enam panna rõhku mitterahalistele näitajatel ehk tarbijate hoiakutele antud ettevõtte suhtes. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti Maaülikooli uue sisseastumiskampaania ,,Minu valik’’ turunduskommunikatsiooni Lõuna-Eesti abiturientide seas. Töös kasutati esmaseid andmeid, mida koguti intervjuude ja võrguküsitluse abil. Uurimismeetodina olid kasutusel mixed-meetodid ehk segameetodid, mille puhul teostati esmalt kvalitatiivne analüüs (intervjuud) ning seejärel kvantitatiivne analüüs (võrguküsitlus). Kahe erineva andmekogumismeetodi rakendamine lõi töö autori jaoks piisavad alused, hindamaks Maaülikooli sisseastumiskampaania turunduskommunikatsiooni sihtgrupi seas. Töö tulemustest selgus, et Maaülikooli uus sisseastumiskampaania ,,Minu valik’’ oli edukas, kuna edastas reklaamsõnumi edukalt ja üheselt arusaadavalt sihtgrupini ning tekitas positiivseid muutusi sihtgrupi hoiakutes ja arusaamades Maaülikoolist. Kampaania jõudis kõige edukamalt sihtgrupini läbi sotsiaalmeedia. Käesolev bakalaureusetöö annab esmakordselt tagasisidet Eesti Maaülikooli uue sisseastumiskampaania kohta. Saadud informatsiooni on Eesti Maaülikooli turundusosakonnal võimalik kasutada oma edaspidiste turundustegevuste planeerimiseks.
Eesti majanduskasv ning selle komponentide analüüs aastatel 2001-2021
(Eesti Maaülikool, 2023) Anissimova, Ksenia; Maasing, Birgit
Viimastel aastatel majandustingimused on muutunud , sest on toimunud on erinevaid olulisi sündmusi, näiteks ülemaailmne majanduskriis , Euroopa võlakriis ja COVID-19, mis oluliselt mõjutavad Eesti majanduskasvu. Mõned aastad on iseloomustatud kiire majanduskasvuga, samas kui teistel perioodidel on kasv olnud mõõdukam või isegi negatiivsem, seepärast on vaja teostada majanduskasvu ja selle komponentide analüüse. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida Eesti majanduskasvu ning selle komponente aastatel 2001-2021 ning välja selgitada majanduskasvu komponentide mõju majanduskasvule. Uuring põhineb peamiselt Statistikaameti andmetel. Majanduskasvu ja selle komponentide analüüsiks valiti sellised komponendid nagu SKP, investeeringud materiaalsesse põhivarasse, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused, eratarbimiskulutused ja netoeksport. Andmeanalüüsi meetodina kasutatakse kvantitatiivset meetodit nagu korrelatsioon- ja regressioonanalüüs. Kõigi läbiviidud analüüside ja testide põhjal võib järeldada, et valitsemissektori lõpptarbimiskulutused ja investeeringud materiaalsetesse põhivaradesse avaldavad suurt positiivset mõju Eesti majanduskasvule. Vähim mõju on netoekspordil. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused avaldavad kõige suuremat positiivset mõju majanduskasvule. Netoeksport on positiivne mõju Eesti majanduskasvule, kuid puudub statistiline kindlus, et netoeksport avaldaks olulist mõju sõltuvale muutujale.
Eesti majapidamiste mootorikütustele tehtavaid kulutusi mõjutavad tegurid aastatel 2010-2016
(Eesti Maaülikool, 2019) Arus, Ilona; Maasing, Birgit
Arenenud riikides on üheks tõsiseks probleemiks järjest süvenev autostumine ning sellega kaasnevad negatiivsed välismõjud ja sõltuvus mootorikütustest. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, millised tegurid avaldasid mõju mootorikütustele tehtavatele kulutustele Eesti majapidamistes aastatel 2010–2016 ning koostada ökonomeetrilised mudelid, mis selgitavad ära võimalikult suure osa majapidamiste poolt mootorikütustele tehtavatest kulutustest. Töös on kasutatud algandmetena mitmeid teiseseid andmeallikaid: Statistikaameti andmebaas, ATKEAS-e erinevad redaktsioonid ja Rahandusministeeriumi 2019. aastal avaldatud raport aktsiisipoliitika riskidest. Töös kasutati korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi, mille tulemusena saadi seitse statistiliselt olulist regressioonimudelit, mille kõik parameetrite hinnangud on statistiliselt olulised ja teooriale vastavad. Parima kirjeldatuse tasemega mudeliks osutus nominaalsete kulutuste mudel, mille põhjuslikeks muutujateks on töötuse määr ja leibkonna keskmine sõidukite arv. Töö tulemused on rakendatavad edaspidistes leibkondade tarbimiskäitumise, eelkõige transpordi nõudluse ja sellele tehtavate kulutustega seotud uuringutes. Magistritöö suurimaks piiranguks oli suhteliselt lühike aegrida ja madal andmete detailsuse aste. Seega võivad detailsema andmestikuga läbi viidavad tulevased uuringud leida, et statistiliselt olulist mõju kütustele tehtavatele kulutustele avaldavad teisedki teoorias käsitletud tegurid.
Eluaseme ostutehinguid mõjutavad tegurid perioodil 2000-2012
(2014) Laks, Kaire; Uiboleht, Kaire; Maasing, Birgit
Kinnisvara on oluline osa riigi majandusest ja eluaseme ostutehingud kajastuvad sisemajanduse kogutoodangus ning seetõttu on väga oluline uurida eluaseme ostutehinguid mõjutavaid tegureid. Eluaseme tehingute arvu ja väärtust enim mõjutavateks teguriteks on sisemajanduse kogutoodangu aheldatud väärtus, intressimäär ja töötuse määr. Empiirilises analüüsis, kus võrreldakse eluaseme tehingute arvu ja tehingute väärtust mõjutavaid tegureid, jõutakse arusaamiseni, et kolm eelpool nimetatud tegurit mõjutavad rohkem tehingute arvu kui väärtust. Analüüsi käigus avastatakse huvitava asjaoluna, et kolme teguri kohta tehtud regressioonanalüüs annab loogilisemad seosed kui üksikute tegurite kohta tehtud analüüsid. Käesolev töö on heaks infoallikaks kõigile, kes soovivad saada ülevaadet Eesti eluasemeturul toimuvast. Autori arvates saab käesolevat tööd edasi arendada, kasutades pikemat uurimisperioodi ja/või suurendades eluaseme tehinguid mõjutavate tegurite arvu.
EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi sessioonõppesse sisseastunute otsustusprotsessi motiivid
(Eesti Maaülikool, 2019) Reimus, Maili; Maasing, Birgit
Suurenevas konkurentsis on ettevõtetel järjest raskem jõuda potentsiaalsete klientideni. Sellest tulenevalt on üha enam ettevõtteid hakanud kasutama sihtrühmale suunatud turundust. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituuti sessioonõpesse sisseastunute otsustusprotsessi motiivid. Töö eesmärgi teostamiseks uuriti esmalt turunduse olemust ja tarbija otsustusprotsessi. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutati kombineeritult kvalitatiivset- ja kvantitatiivset uurimismeetodit. Bakalaureusetöö empiirilises osas selgus, et inimesed, kes on asunud õppima EMÜ Majandus-ja sotsiaalinstituuti bakalaureuse õppesse on üsna erinevad nii vanuse kui ka eelneva haridustee poolest. Analüüside tulemusel selgus, et ülekaalukamateks mõjuteguriteks olid paljudel sisseastunutel ülikooli asukoht, kõrghariduse väärtustamine, tasuta sessioonõpe, ülikooli kõrvalt tööl käimise võimalus ja ülikooli ning pereelu tasakaal. Analüüsis selgus veel, et sisseastumine EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituuti oli enamjaolt isiklik otsus, kuid leidus ka neid, keda mingil määral mõjutasid vanemad, elukaaslane/abikaasa ning sõbrad või tuttavad. Analüüside tulemusena selgus, et peale sisseastumist oli ostujärgne käitumine pigem positiivne. Lisaks selgus analüüsidest, et EMÜ maine tööandjate seas ja üleüldine maine on pigem hea ning enamus arvasid, et õppejõud, õppekorraldus ja ka üleüldine sisekliima on EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis pigem hea. Autor usub, et käesolevat bakalaureusetööd saab kasutada Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituudi turundustegevuses, mis on suunatud sessioonõppele.
Erialavaliku otsustusprotsess Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi bakalaureuseõppekava esmakursuslaste näitel
(Eesti Maaülikool, 2018) Raudkett, Elis; Maasing, Birgit
Turundusel on väga tähtis koht tänapäeva ettevõtte juhtimisel ning toimimisel. Turundamisele on suuresti kaasa aidanud tehnoloogia areng, tänu millele on võimalik ka Interneti teel tarbijateni jõuda. Viimase aja trend on kindlasti turundamine läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite. Lisaks ettevõtetele tegelevad tänapäeval enda turundamisega ka mitmed asutused, sh ülikoolid ning ning nende allüksustena tegelevad instituudid. Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut hakkas esmakordselt 2017. aasta kevadel looma sotsiaalmeedias sisseastujatele suunatud sisuturundust. Sama aasta sügisel sotsiaalmeedia statistikat uurides selgus, et antud turundustegevusega ei jõutud soovitud sihtrühmani. Instituut soovib enda paremaks turundamiseks saada informatsiooni selle kohta, milline oleks sisseastujale kõige efektiivsem meetod lähenemiseks. Käesoleva töö essmärk oli välja selgitada, kuidas näeb välja sisseastuja otsustusprotsess eriala valikul ning millised tegurid seda mõjutavad. Uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmete kogumiseks viidi läbi poolstruktrureeritud fookusgrupi intervjuu Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi bakalaureuseõppekava esmakursuslastega. Intervjuu analüüsimiseks kasutati induktiivset sisuanalüüsi meetodit. Analüüsi tulemusena selgus, et erialavaliku otsustusprotsess koosneb neljast osast: sisseastumise motiivid, ootused informatsiooni osas, informatsiooni otsimine, poolt- ja vastuväited otsuse tegemisel. Otsustusprotsessi etappe mõjutasid kõige enam isiklik huvi eriala vastu, ettevõtlusega tegelev perekond, sõbrad ja tuttavad, õpikeskkond ja eriala praktilisus. Antud teema uurimisest saadi vajalikku informatsiooni Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsisaalinstituudi edaspidiseks efektiivseks turundamiseks.
Ettevõtte AirsoftGO OÜ ostupersoona loomine
(Eesti Maaülikool, 2018) Männistu, Lauri; Maasing, Birgit
Ostupersoona loomine annab ettevõtetele parema ülevaate sellest, milline on tema klient, millised on tema arvamused, soovid ja vajadused. Siiani puudus AirsoftGO OÜl ülevaade oma kliendist, niisiis nende paremaks mõistmiseks uuritakse antud töös neid lähemalt. Eesoleva bakalaureusetöö empiirilises osas kasutatud andmed pärinesid viie eelmainitud ettevõtte pikaajalise kliendiga läbi viidud personaalsetest intervjuudest, mille vastused transkribeeriti ning deduktiivse analüüsi teel loodi kategooriate alla koodid, mille abil loodi üks ostupersoona. Valminud ostupersoona on meessoost, aktiivne ja sportlik. Saab infot sõpradelt ja äripartneritelt ning otsib infot ka internetist. Ta on rahul nii ettevõtte kui tootevalikuga, ostab tooteid nii sihtotstarbeliseks kasutamiseks kui märki laskmiseks. Peab oluliseks parkimist ning kaupluse asukohta, kuna eelistab soetada tooted kohapealt. Ostuotsustusprotsessi kaasab nii sõpru kui vanemaid, mõnikord teeb otsuseid üksi. Ostueelisteks peab ta hindu ning sooduskoode, samuti head ja professionaalset klienditeenindust. Probleeme näeb ta poe lahtiolekuajas ja poe suuruses, samuti ka toodete paigutuses. Valminud ostupersoonat saab ettevõte AirsoftGO OÜ kasutada nii tulevaste kui praeguste klientide paremaks mõistmiseks ning teenindamiseks.
Incassor OÜ kliendi ostuprotsess
(Eesti Maaülikool, 2021) Mikko, Kertu; Maasing, Birgit
Ettevõtte jaoks on oluline teada, kuidas hoida klienti rahulolevana, kuidas kliente enda juures hoida. Tähtis on pakkuda ostmisest häid emotsioone ning head ostukogemust. Kõike seda on võimalik teada saada, kui analüüsida klientide ostuotsustusprotsessi ning läbi selle kliendi käitumist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, milline on Incassor OÜ kliendi ostuprotsess. Uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati kombineeritud meetodit, kus kasutatakse nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Uurimistöö põhineb esmastel andmetel, mis on kogutud intervjuude ja küsitluste läbiviimise käigus. Läbi viidud intervjuude käigus selgus, et ostuvajadust tunnetas ainult kaks inimest. Pandimaja kohta otsiti infot nii Facebookist kui ka e-poest. Omavahel võrreldi sarnaseid tooteid ning otsustamisel sai määravaks just väljanägemine ja hind. Tehtud ostuga oldi rahul. Intervjuudest saadud vastuste kontrollimiseks viidi läbi kvantitatiivne küsitlus ning sealt selgus - Incassor OÜ klient ostab tooteid kohapealt, kuna siis saadakse kaup kiirelt kätte. Pandimaja kohta otsitakse infot enamasti Facebooki lehelt, väga vähesed vastanud ei otsinud infot üldse. Omavahel võrreldakse sarnaseid tooteid ja ostmisel saab enim määravaks just väljanägemine. Autor usub, et käesolevat bakalaureusetööd saab kasutada Incassor OÜ turundustegevuse ja teenuste paremaks muutmiseks, kuna see aitab paremini mõista Incassor OÜ kliendi otsustusprotsessi ja selle taga peituvat.
Käsitöötoodete tarbijate ostuotsuseid mõjutavad tegurid Eesti näitel
(Eesti Maaülikool, 2019) Võikar, Anneli; Maasing, Birgit
Tarbijate planeeritud käitumine ja tegelik käitumine võib erineda, kuna tarbijaid mõjutavad erinevad isiklikud, sotsiaalsed ja informatsioonilised faktorid. Inimeste ostukäitumine võib olla suunatud tootele või protsessile. Uurimistöö põhineb planeeritud käitumise teooriale. Andmete kogumiseks kasutati mixed-meetodi, kus kombineeriti kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Uurimistöö tulemustest selgus, et Eesti käsitöötarbijate ostukäitumises on teatav hedonistlik element, nende ostukäitumine on suunatud pigem protsessile ja neile on oluline isiklik suhtlus müüjaga. Käsitöötoodete tarbimisega seotud väärtushinnanguid ja hoiakuid uurides selgus ka, et tarbijatele on oluline toetada eesti käsitöötraditsiooni säilimist, käsitööettevõtluse arengut ja tarbida keskkonnasäästlikult. Uurimistöö järeldusi saavad kasutada käsitöömeistrid tõhusamate turundusstrateegiate väljatöötamiseks.
Koerte keskuse rajamise motiivid Valga vallas
(Eesti Maaülikool, 2019) Omuk, Karoliina; Maasing, Birgit
Tänapäeva inimesed on üha teadlikumad koerte koolitamisest ning sellest, millist hoolt lemmikloom tegelikult vajab. Seega inimeste teadlikkus ka erinevatest koertele pakutavatest teenustest on kasvanud. Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada Valga valla elanike ootuseid ja vajadusi seoses koertekeskuse rajamisega ning selgitada välja uue koertekeskuse rajamise motiivid.. Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit, andmete kogumiseks viidi läbi personaalsed intervjuud 6 inimesega. Analüüsimiseks kasutati induktiivset meetodit ehk otsiti korduvaid märksõnu, mis grupeeriti kategooriatesse. Intervjuu tulemusena selgus, et Valga valda on peamiselt vaja koertekeskust sellepärast, et hetkel sisetingimustes treenimisvõimalused puuduvad ning samuti valmistab tarbijatele hirmu ka praeguse koertekooli asukoht. Samuti selgus intervjuude tulemusena, et inimeste teadlikkus füsioteraapiast ja agilityst on üsna hea ning seetõttu ka soovitakse neid teenused näha ka koertekeskuses. Inimesed ootavad, et koertekeskusel oleks kodulehekülg, et saada vajalik informatsioon kätte. Töö tulemuse abil saab autor koostada äriplaani ning viia idee ellu.
Kogukonna poolt toetatud põllumajanduse (CSA) nõudlus Eestis
(2015) Sari, Kristine; Maasing, Birgit
Praegusel ajal on Eestis põllumajanduslik väiketootja küllaltki kehvas seisus võrreldes suurtootjaga. Väiketootja ellujäämise üheks võimaluseks on arendada otseturundust. Eestis on tarbijal küll võimalik saada toitu otse tootjalt, aga tarbijal puudub kohustus seda osta. Kogukonna poolt toetatud põllumajanduse (CSA) mudeli puhul, aga jagab tarbija põllumajandusliku tootjaga tootmisega seotud riske. Mis tähendab, et tarbija ostab aktsia, mille eest saab vastu hooaja jooksul põllumajanduslikku toodangut. CSA meetod on kasulik mõlemale poolele, tarbija saab tervisliku toidu ja tootja saab garantii, et tema kaup kindlasti ära ostetakse. Seega antud mudel võiks Eesti väiketootja jaoks olla võimaluseks luua endale kindel kliendibaas. Antud töö eesmärgiks oligi välja selgitada, kas Eestis oleks tarbijapoolset nõudlust CSA mudelile. Selleks analüüsis autor toidu nõudlust käsitlevat kirjandus ja viis läbi ankeetküsitluse. Uuringust selgus, et tarbijaid mõjutavad toidu ostmisel kõige rohkem maitse, tervislikkus ja see, et köögiviljad oleksid ökoloogiliselt puhtad. Toiduga seotud tegevuste osas peab tarbija, aga oluliseks süüa värsket ja tervislikku toitu ning valmistada ise toitu. Erinevatest võimalustest osta toitu otse tootjalt meeldisid tarbijatel küll kõige enam taluturg ja mahetoitu müüv toidupood, kuid 61% vastajatest olid ka huvitatud CSA mudelist. CSA-ga liitumisel pidasid tarbijad oluliseks aktsia hinda, kauba kättesaamise punkti ja kauba valikut. Uurimuse andmete põhjal selgus ka tõsiasi, et Eesti tarbija on küllaltki hinnatundlik. Enamus tarbijad ei ole valmis maksma CSA aktsia eest kõrgemat hinda kui 450 € ja väga vähesed tarbijad maksaksid CSA aktsia eest rohkem kui 750 €
Komposti ostuprotsess Lõuna- Eesti taimekasvatajate näitel
(Eesti Maaülikool, 2021) Valgepea, Iris; Maasing, Birgit
Tarbijate ostuprotsess on viie etapiline sündmuste kulg, mis algab juba enne otsuse langetamist ning jätkub peale ostu sooritamist. Väheväärtusliku kala komposteerimisena nähakse üht viisi, kuidas hoida veekogusid puhtamana ning pakkuda taimekasvatajatele heade omadustega orgaanilist väetist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kaardistada komposti tarbijate ostuprotsess, mis annab lähteinformatsiooni potentsiaalsetest kalakomposti tarbijatest ning võimaldab sihipärasemalt toodet disainida ja turundada. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutatavad esmased andmed koguti personaalsete intervjuude ja võrguküsitluse abil ning teisesed andmed koguti erialakirjandusest, käsiraamatutest, artiklitest ning eelnevatest uuringutest. Uurimismeetodina kasutati mixed- meetodit, mille raames teostati esmalt kvalitatiivne andmete analüüs ning seejärel kontrolliti kvalitatiivse analüüsi tulemusi kvantitatiivselt. Segameetodit kasutades kogus töö autor piisavalt andmeid, selgitamaks välja komposti soetamise ostuprotsessi. Töö tulemusest selgus, et kalakomposti potentsiaalseteks tarbijateks on eelkõige mahepõllumajanduslikud tootjad. Peamiseks komposti soetamise eesmärgiks on mulla kvaliteedi parandamise soov. Olulisimateks ostuotsust mõjutavateks teguriteks kujunes hind ning toote päritolu. Taimekasvatajate rahulolu tootega väljendub saagikusel ning tarbijad on rahulolu nimel nõus tegema suuremaid kulutusi. Käesolev bakalaureusetöö annab esmakordselt tagasisidet kalakomposti turu kohta. Kogutud informatsiooni alusel on võimalik korraldada järeluuringuid ning toote turustamisel on teada sihtgrupp.

Sirvi Autor "Maasing, Birgit" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud